Jump to content

Inhlanzi

Mayelana Wikipedia

Izinhlanzi yizilwane zasemanzini ezinomgogodla, ezizalemanzini (anamneotic), eziphefumula ngamalingozi (gills) ezihlamba ngezigwedlo (fins) ezingenawo amalungu nezingalo. Izinhlanzi zinamaqembu amabili, lezo eziswele umhlathi, nalezo ezinomhlathi ezihlanganisa lezo eziwuqhwaga nalezo ezinamathambo.

Ensenada_fish_market_2

Iningi lezinhlanzi zinegazi elinamakhaza (ectothermic), amazinga okushisa omzimba yazo ayaguquka kuye ngokuthi zisemanzini anamazinga anjani, yize ezinye izibhukudi ezinkulu njengemizanyambo ne-tuna zingabamba amazinga okushisa aphakeme kakhulu. [1] [2]Izinhlanzi zingakwazi ukuxhumana ngomyamuko, ikakhulukazi esimweni sokuqomisana. [3] Isifundo sezinhlanzi sibizwa ngokuthi umchazanhlanzi.

Izinhlanzi zigcwele emanzini amaningi. Bona zingatholakala ezindaweni cishe zonke izilwane zasemanzini, kusukela entabeni ende ukusakaza (isib, wezinhlamvu futhi gudgeon ) kuya abyssal ngisho hadal ekujuleni kwezilwandle ejulile (isib, cusk-eels futhi snailfish ), nakuba kungekho silwane kuye okwamanje atloliwe ukujula okungama-25% kolwandle. [4] Njengoba kunezinhlobo ezingama-34,300 ezichaziwe, izinhlanzi zikhombisa ukuhlukahluka kwezinhlobo ezinkulu kunanoma yiliphi elinye iqembu lama-v

Amagama ezinhlanzi

[hlela | Hlela umthombo]

Isandela

Umbane

ubhejane

Ixhushela

Isibhobho

Ibhavula

Imbambezela

isifu

Ibando

Isibubulungwana

ibululu

Icashela

Isicholo

Isicuthamlomo

Izwezwe

Indebelele

Itheketheke

Indindibali

udlezinye

Indlondlo

UmZinyambo

Umdukudu

Ulweswiswi

Umlwezi

Imbothwane

Isifulwane

Ingwane

Isiveke

Umgwawu

Ugwayi

Imbelu

Inhlanganya

Ixola

Umhlange

Inhlangezwa

Izaza

Isihleke - emndenini wezimbambela

Isihlokolo

Isihlubu

Isikhobo

Umncumu

Umkhokhoba

Ikhumba

Inkunzana

Isikhwali - river fish, tilapia

Isikhwansese

Ulukhwathu

Isilembe

Ilovwane

Iqheshela

Umadevu

umbelume

Ubalalinye

Ilibando

Ibisholo

Umbombo

Isibubulungwana

Icezwana

Imfingo

Ulwezi

Ingudlu

Ingwane

Ugwayi

Isidawu

Inhlanganya

Ukhahla

Ingungumbani

Unomacaceni

Intulo

Inungusi

Inyelezi

Uqhashaqhasha

Isitetemezi

Ingosongoso

Inyendlane

Ithansi

Izibantonto

Izimbane

Amaphathelo

[hlela | Hlela umthombo]
  1. Goldman, K.J. (1997). "Regulation of body temperature in the white shark, Carcharodon carcharias". Journal of Comparative Physiology. B Biochemical Systemic and Environmental Physiology 167 (6): 423–429. doi:10.1007/s003600050092. Archived from the original on 6 April 2012. https://web.archive.org/web/20120406114844/http://www.mendeley.com/research/temperature-and-activities-of-a-white-shark-carcharodon-carcharias/. Retrieved 12 October 2011.
  2. Carey, F.G.. "Temperature regulation in free-swimming bluefin tuna". Comparative Biochemistry and Physiology A 44 (2): 375–392. doi:10.1016/0300-9629(73)90490-8.
  3. Weinmann, S.R.. "Territorial vocalization in sympatric damselfish: acoustic characteristics and intruder discrimination". Bioacoustics 27 (1): 87–102. doi:10.1080/09524622.2017.1286263.
  4. Marine fish may be biochemically constrained from inhabiting the deepest ocean depths.