Sápmi

Lappi guovllu molsašuddi gieldda­hoavddaid siste sáhttá earuhit guokte joavkku

Gielddahoavdda virgebadji sáhttá davvin bistit juobe vuollái jagi.

Petri Härkönen ja Jari Rantapelkonen lea bargan gielddahoavdan golmma sierra Lappi gielddas maŋŋálagaid, Eero Ylitaloges guovtti gielddas. Video: Miku Huttunen.

Gielddahoavddaid molsašuddan lea lassánan, muhto Lappis gielddaid jođiheaddjit molsašuddet nu dávjá, ahte vásihan gielddadutki lea gidden áššái fuomášumi.

– Doppe orru leame máŋga gieldda, main gielddahoavdda báikkis bosoda albmaládje, lohká gielddasuorggi ovddidanfoandda beaivválaš jođiheaddji ja gielddadutki Jenni Airaksinen.

Ovdamearkka dihte Eanodagas leat maŋimus logi jagis leamašan vihtta sierra gielddahoavdda. Golbma gielddahoavdda guđa jagi siste lea Lappis dábálaš.

Dákkár fárta leamašan ovdamearkka dihte Soađegilis, Giemajávrris, Gihttelis ja Pelkosenniemis, gos leat dálge čielggadeame gielddahoavdda luohttámuša. Giemajávrri gávpothoavda lea maid ohcan eará sadjái.

Jođiheaddjiid molsašuvvamii leat máŋga siva, muhto dat ii goit leat gildii buorrin.

– Jus jođiheaddjit molsašuvvet oba áigge, mearrideaddjit galget nákcet geahččat speadjalii ja jearrat makkár birrasa sii huksejit virgejođiheaddjái ja ássiide, lohká Airaksinen.

Molsašuddi gielddahoavddat leat valjis, ja sin siste sáhttá earuhit guokte joavkku.

Leat eará guovlluin boahtán nissonolbmot, geat leat oalle jođánit celkojuvvon eret dahje sii leat ieža cealkán iežaset eret luohttámušvátnivuođa dihte. Ná lea dáhpáhuvvan Kolaris, Soađegilis, Pelkosenniemis ja Gihttelis.

Nuppe dáfus leat dievddut, geat leat sirdásan Lappi gielddas nubbái ja álot válljejuvvojit, váikko ovddit báikkis virgebadji livččii báhcán oanehažžan.

Lappi iežas kultuvra

Petri Härkönen, guhte lea juo vuolgán eret Lappi guovllus, gearggai jođihit viđa jagi siste sihke Soađegili, Eanodaga ja Savukoski gielddaid. Guhkimus virgebadji bisttii veahá badjel jagi, ja son guđii álot ieš virggiid.

Jari Rantapelkonen fas ovdánii Eanodagas Gihttela bokte Soađegilli gildii, man son dál jođiha. Eanodagas son lei vihtta jagi, muhto Gihttelis dušše jahkebeali, go su hohkahalle Soađegillái.

Jari Rantapelkonen lähikuvassa
Jari Rantapelkonen barggai soalddátprofessoran Suoma našunála bealuštanallaskuvllas (su. Maanpuolustuskorkeakoulu) ovdal go ozai Eanodahkii gielddahoavdan. Eanodaga maŋŋá son sirdásii Gihttelii ja de Soađegillái. Govva: Vesa Toppari / Yle

Rantapelkonen árvala, ahte gielddapolitihkkarat oidnet ovddit vásáhusa Lappi gielddas buorrin, vaikko olbmo iešvuođat leatge dehálaččat.

– Lappis lea dihtolágan atmosfeara. Dan ferte ipmirdit. Divdui, guhte beare boahtá Lulli-Suomas, lea sihkkarit váddáset beassat Lappii gielddahoavdan.

Lappis lea dihtolágan atmosfeara. Dan ferte ipmirdit.

Jari Rantapelkonen, Soađegili gielddahoavda

Gielddadutki Jenni Airaksenii lea muitaluvvon dievdokultuvrras, muhto dakkár sáni ii Rantapelkonen geavat. Son baicce govvida dan nu, ahte Lappis leat ”juolggit eatnamis ja gieđat láirris”.

Lappi iežas kultuvrras hupmá maid Eanodaga dálá gielddahoavda Eero Ylitalo, geas lea árat gielddahoavdda vásáhus sihke davvin Pelkosenniemis ja Gaska-Suomas Kyyjärvis.

– Ii dat hehttege, jus lappilaš gieldda jođiha olmmoš, guhte lea Lappis eret. Olbmos, gii lea eanangottis eret, leat gárvvisin fierpmádagat ja son dovdá ealáhusaid.

”Iigo duot gáigá dál ipmir?”

Lappi jođiheaddjikriisat leat oahppásat gieldadutki Jenni Airaksenii, go son leamašan čielggadeame daid moatti gielddas.

Daid nissonolbmuin, geaid politihkkarat eai leat háliidan joatkit šat gielddahoavdan, lea Airaksen oainnu mielde nana ”virgehálddašeaddji vuoigŋa”.

– Aivve guovddážis lea vásttolašvuohta, objektivitehta ja dieđavuođđu, eaige sii vealttakeahttá vuolgge álkit politihkalaš spealuide.

Dákkár jurddašanvuogi eai leat Lappis álot atnán árvvus, Airaksinen lohká.

Tampereen yliopiston kuntatutkija Jenni Airaksinen
Jus gielddajođiheaddjit molsašuvvet dávjá, galget gielddapolitihkkarat geahččat speadjalii, lohká gieldasuorggi ovddidanfoandda beaivválaš jođiheaddji Jenni Airaksinen. Govva: Marjaana Malkamaki

Airaksinen dieđu mielde gielddapolitihkkariidda ii leat álot leamašan čielggas dat, mii lea gielddahoavdda ja mii lea politihkalaš mearrideaddji rolla.

– Leat hárjánan dasa, ahte állet dii boađe deike lulde muitalit, makkár mearrádusaid dáppe dahkat. Vásttolaš, láhkavuđot válmmaštallan vásihuvvo veahá váddásin ja dakkárin, ahte iigo duot gáigá dál ipmir.

Leat hárjánan dasa, ahte állet dii boađe deike lulde muitalit.

Jenni Airaksinen, gielddadutki

Dát ii dieđusge guoskka buot Lappi gielddaide, son deattuha.

Eretcealkin bisseha buot

Go Jenni Airaksinen lea dutkan jođihankriissaid, de son lea gávdnan daidda moadde mihtilmas siva: juohkásan politihkalaš gieddi, heajos hálddašanstruktuvra dahje juoga mii časká olggobealde dego fabrihka heaittiheapmi.

Kriisa dagaha álkit maid dat jus buorre vuorrováikkuhus váilu dahje dasa leat hálluge. Sáhttá orrut ahte Lappi guovllus sáhka lea das.

– Háliidivččen oaidnit Lappi guovllus eanet hálu politihkalaš ovttamielalašvuhtii. Ja luohttámuša dasa ahte virgeolmmoš dahká ovdanbuktimiid iežas áššedovdámuša vuođul iige bahá dáhtus, lohká Airaksinen.

Go jámma lea sáhka gielddahoavdda earuheamis, lea dat duššás bálkestuvvon áigi.

– Buot bisána. Dat leat issoras kriisa olles organisašuvdnii ja dan jođiheaddjái, guhte šaddá dan moivvi guovddážii.

Eanodaga gielddahoavda Eero Ylitalo sávalii eanet stáđis gielddapolitihka Lappii

Gielddahoavda Eero Ylitalo háliidivččii oaidnit gielddajođiheamis stáđisvuođa.

Eero Ylitalos lea golmma jagi mearreáigásaš soahpamuš Eanodaga gielddahoavdan. Video: Antti Ullakko / Yle

Jari Rantapelkonen, guhte lea sirdásan máŋgga gielddas nubbái, lea dál šaddan dillái mas gielddastivrra lahtut eahpidit leago sus luohttámuš. Son lea jo mearridan ahte Soađegili gielda lea maŋimus gielda, maid son jođiha goit Lappi guovllus.

Son lohká, ahte su mátkkis leamašan buorit gielddastivrrat, muhto de leat leamaš maiddái nuppeláganat.

Dain eai dohkket jus dáhpe jienasteames.

– Daddjojuvvo ahte lea dahkkon hálddahuslaš feaila dahje ahte lága leat rihkkon vai nagodit gomihit mearrádusa. Dahje de olbmuid birra álget hupmat baháid. Dákkár boahtá ovdan duođai olu, dadjá Rantapelkonen.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Historiallinen laskenta nousevista taimenista tehdään kaiku­luotaimella ja vedenalaisilla kameroilla. Tieto auttaa kalastuksen säätelyn kehittämisessä.

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.