Sápmi

Riikkabeivviin maŋŋebárgga boazodoallolága ođasmahttin – eai ođđa elemeanttat main sirrešedje sámeboazodoalu eará boazodoalus

Guovddážis lága ođasmahttimis lea guohtun­eatnamiid dikšun- ja geavahanplánaid dahkan.

Porotarhassa vaatimia ja kolme vasta syntynyttä vasaa, kaksi rehukaukaloa 16.5.2024 Inarin Riutulassa.
Guohtumiid dikšun- ja geavahanplánain fertejit leat guokte sierra doaimma. Okta vejolašvuohta lea ovdamearkka dihte čujuhit dálveguohtumiid maid eai geavahat bievlaeatnama áigge. Govva: Kirsti Länsman / Yle

Boazodoallolága ođasmahttin lea ovdánan riikkabeivviid nuppi gieđahallamii. Ášši gieđahallet dievasčoahkkimis, mii álgá diibmu 14.

Boazodoallolága ođasmahttimis čuožžu ovdamearkka dihte, ahte bálgosat galggašedje ráhkadit guohtuneatnamiid dikšun- ja geavahanplánaid.

Dikšunplánaid galggašii dahkat ain logi jahkái hávil. Jus láhka boahtá dál fápmui, vuosttas dikšun- ja geavahanplánaid dahkamii livčče áigi guokte jagi, daddjo Eana- ja meahccedoallováljagotti smiehttamušas.

Ođđa paragráfat leat maid boazologuid vuolideames ja maid bálgosiid hálddahusa guoski ođasmahttinmearrádusat.

Sámedikki vuosttas várreságadoalli Leo Aikio oaidná láhkaevttohusas ovdáneami. Su mielas lea buorre, ahte evttohusas árvalit ráŋggáštusa, jus ii doalat boazologu.

– Dat livčče buorre reaidu, mainna bágget geahpedit boazomeari. Dálhan dakkár ii leat. Ii sáhte geange bágget vuovdit jus leat menddo olu bohccot.

”Eai leat dakkár elemeanttat, mat sirrešedje boazodoalu sápmelašvuođa dahje etnisitehta vuođul”

Eana- ja meahccedoalloministeriija láhkaásahanráđđeolmmoš Johanna Wallius dadjá, ahte dán láhkaođastusas sámeboazodoallu ii oaččo sierra sajádaga.

– Dás eai leat dakkár elemeanttat, mat sirrešedje boazodoalu sápmelašvuođa dahje etnisitehta vuođul, dadjá Wallius.

Aikio goit oaidná láhkaevttohusas mearkkaid das, ahte sámi boazodoallu livčče oažžumin muhtinlágan sajádaga láhkaásahusas.

– Dálhan dat vuosttas geardde lea máinnašuvvon láhkateavsttas, ahte eamiálbmogis lea vuoigatvuohta hárjehit boazodoalu. Iihan das vel dovddastuvvo sámi boazodoallu iežas kultuvrralaš iešvuohtan.

Wallius goittotge muittuha, ahte Sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna loahpparaportta evttohusaid árvvoštallan lea jođus.

– Geahččat bohtetgo doppe dasto juoga rievdadusat, dadjá Wallius.

Kommišuvnna evttohusain lea earret eará, ahte sámi boazodoalus galgá leat iežas láhka ja hálddahus.

Maŋŋebárgga lea láhkaođasmahttima nubbi gieđahallan, nappo dál dušše juogo dohkkehit láhkaevttohusa dahje hilgot dan. Dán muttus eai sáhte šat rievdadit lága sisdoalu.

Evttohuvvon láhka galggašii boahtit fápmui geassemánu vuosttas beaivve.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Historiallinen laskenta nousevista taimenista tehdään kaiku­luotaimella ja vedenalaisilla kameroilla. Tieto auttaa kalastuksen säätelyn kehittämisessä.

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.