Sápmi

Ráfehis báikkiid bures­sivdnideami dáhttot duollet dállet, dál dasa háliidit čielga girkolaš minstara

Girku sámebarggu čálli muitala, ahte ráfehis báikki bures­sivdnideami dáhttot dávjá dalle, jus lea huksen dološ máđija ala, ja dat hehtte ain otná beaivve.

Kirkon saamelaistyön sihteeri Erva Niittyvuopio yllään musta saamenpuku, papin kaulus ja punainen saamelaisnaisen lakki.
Girku sámebarggu čálli Erva Niittyvuopio lea ieš máŋgii fitnan buressivdnideamen ráfehis báikkiid. Su mielas lea dehálaš, ahte otná beaivve girku dohkkeha, ahte sápmelaččain leat maiddái dákkár gažaldagat. Govva: Vesa Toppari / Yle

Go báhppa ovdamearkka dihte gásttaša máná, sus lea veahkkin girkolaš doaimmahusaid girji, gos lea minsttar dahje málle mo dan galgá čađahit.

Dál dan girjái áigot oažžut maiddái báikkiid buressivdnideami. Dasa lea sápmelaččaide dárbu, dadjá girku sámebarggu čálli Erva Niittyvuopio. Ášši gieđahalle girku sámebarggu ráđđádallangotti čoahkkimis.

– Máŋgii dat boahtá dan oktavuođas, ahte lea vaikko huksejuvvon dakkár boares máđijaid ala ja dat báiki lea ráfeheapme. Dahje go lea dieđus, ahte báikkis lea dolin dáhpáhuvvan juoga, iige dat dološ áigi leat ožžon ráfi, ja dan dihte dat hehtte maiddái dan otná beaivvi ássi, čilge Niittyvuopio.

Niittyvuopio lea ieš fitnan máŋgii buressivdnideamen muhtun báikkiid. Son diehtá man duođalaš dat lea dan olbmui, guhte dan dáhttu.

– Olbmot bovdejit buressivdnidit dan báikki ja addit ráfi sidjiide geat leat eallán, dahje johtán dakko, ja maiddái ráfi daid otná beaivve ássiide.

Girku giehtagirjjis lea minsttar ruovttu buressivdnideapmái. Niittyvuopio jáhkká báikki buressivdnideami čuvodit dan málle ja das váldojuvvo kultuvrralaš iešvuohta vuhtii.

– Dat lea hirbmat dehálaš, ahte otná beaivve girku dohkkeha, ahte mis sápmelaččain leat maiddái dákkár gažaldagat ja daid ferte duođas váldit.

Saamelaispappi Mari Valjakka.
Sámebáhppa Mari Valjakka jáhkká, ahte báikkiid buressivdnideamit buktet jeđđehusa olbmui. Govva: Vesa Toppari / Yle

Sámebáhpas bivdán ovdamearkka dihte iešsorbmema maŋŋá buressivdnideami ruktui

Dán áigge olbmuin lea dárbu sierralágan rohkosbottuide, muitala sámebáhppa Mari Valjakka.

– Ovdamearkka dihte leamašan sáhka, ahte galggašiigo vaikko baby showeriid (doalut, gos ávvudit boahttevaš eatni ja máná) oktavuođas leat rohkosboddu dahje juoga.

Dárbu girkolaš doaimmahusaid girjji ođasteapmái lea, alimus ilu bottuid lassin losimus morraša áigái.

– Dáppe Sámis lean ieš fuomášan, ahte ovdamearkka dihte jus lea muhtun dálus leamašan iešsorbmen, dan maŋŋá olbmot jerret, ahte sáhtášitgo buressivdnidit min ruovttu.

Valjakka muitala, ahte Norgga girku lea jo ovdamearkka dihte hárjánan dasa, ahte váttis dilálašvuođain sáhttet buressivdnidit báikki.

Oulun hiippakunnan piispa Jukka Keskitalo.
Oulu bismágotti bismá Jukka Keskitalo dadjá, girkolaš doaimmahusaid girjji ođasteapmái ja báikkiid buressivdnidanminstarii lea dárbu maiddái suopmelaš servvodagas, muhto eandaliige sámi konteavsttas. Govva: Vesa Toppari / Yle

Oulu bismágotti bismá Jukka Keskitalo jáhkká, ahte suopmelaččain ja sápmelaččain lea eará lágan jurddašeapmi báikkiin, ja eandaliige sámekultuvrra oktavuođas báikkiid buressivdnideapmái lea dárbu.

– Luondu lea ovdamearkka dihte hui guovddážis sápmelaččaid vuoiŋŋalašvuođa. Dieđusge dáppe leat earenomáš dáhpáhusat ja báikkit, maid olbmot juoga nu láhkai hálidivčče vuoiŋŋalaččat vuhtiiváldit, smiehtada Keskitalo.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Historiallinen laskenta nousevista taimenista tehdään kaiku­luotaimella ja vedenalaisilla kameroilla. Tieto auttaa kalastuksen säätelyn kehittämisessä.

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.