Sápmi

SM-čuoigamis gilvalit vahkkoloahpa Anáris – daid garra láhtuide loahpaheaba Pärmäkoski ja Hyvärinen gilvočuoigama

Anára Juvduvári láhtuid dovdet erenomáš hástaleaddjin stuorra allodatearuid dihte. Čuoigangilvvuid lágideapmi gáibida olu eaktodáhtolaš barggu.

Gehččiide Anára gilvvut leat hui erenomaš. Anára skuvlla anárašgielat 1.-2. luohkkalaččat vurde eanemus oaidnit Iivo Niskanen čuoigamin.

Anára čuoiganstadiovnnas lea hušša go dán vahkkoloahpa suopmelaš čuoigit gilvvohallet čuoigama Suoma meašttirvuođas. Anára Juvduvári láhtuid dovdet das, ahte stuorra allodatearuid dihte dat lea erenomáš hástaleaddji maiddái ámmátčuoigiide.

Daidda láhtuide loahpaheaba guokte Suoma čuoiginástti iežaska gilvočuoigama. Krista Pärmäkoski lea okta buoremusat birgen suopmelaš čuoigi 2000-logus. Dál son vuolgá maŋimus čuoigangilvvuide vuordevaš muhto maid morašlaš mielain.

– Oron muitimin, ahte dáppe leat oalle lossa láhtut de várra gilvvu áigge in ahkiduša nu sákka, boagusta Pärmäkoski.

Krista Pärmäkoski ler mot kameran. Hon har gröna kläder.
Krista Pärmäkoski leamašan davvin čuoigamen, go máddin dat ii báikkui leat šat vejolaš. Son árvala, ahte dat soaitá váikkuhit gilvvu bohttosiidda. Govva: Vilma Tyrväinen / Yle

Perttu Hyvärinen maid lea guhká leamašan Suoma dovdosamos čuoigiin ja ovddastan Suoma riikkajoavkku riikkaidgaskasaš árvogilvvuin. Dál susge lea áigi álgit juoidá eará bargat.

– Dás joatkán fitnodatdoaimmain ja čakčat joatkán meahccediehtagiid oahpuid universitehtas. Dás leat olu rabas uvssat, muhto leahan dat somá, go beasan vuosttas geasselupmuige. Lea fiinna ja guhkes karrieara leamašan ja dál lea áigi heaitit, muitala Hyvärinen.

Perttu Hyvärinen Inarin SM-hiihdoissa.
Perttu Hyvärinen oaidná, ahte dál lei rivttes áigi heaitit gilvočuoigama. Govva: Vilma Tyrväinen / Yle

Pärmäkoski boahtit liikká oaidnit ain čuoiganmáilmmis - Pärmäkoski álgá čuoigi Tiia Olkkonena ođđa hárjeheaddjin. Sabehiid son ii áiggo loktet áitái.

– Dat lea goittotge leamašan mu mielamiel astoáiggedoaibma, de máhcat dan buđaldeapmái fas.

Čuoiganbaji loahppa vuhtto gilvoforpmas

Anára SM-gilvvut álget leat gilvočuoiganbaji maŋimuš árvogilvvut Suomas.

Krista Pärmäkoski vuittii bronssa SM-gilvvuin Anáris jagis 2023. Daidda gilvvuide sus eai leat dađe gummát vuordámušat.

– Gullen ahte earátge leat nu gohčoduvvon giđđaforpmas, de dat lea vehá árvideames mo dát gilvvut mannet. Sáhttá vuolgit bures dahje de ii mana áibba nu, mo dálvit alimus bajis leat hárjánan, dadjá Pärmäkoski.

Krista Pärmäkoski ja Perttu Hyvärinen guktot oaivvildeaba, ahte Anára láhtut gáibidit olu čuoigis.

Perttu Hyvärinen maid árvala, ahte ferte nagodit bossumiin vuoigŋat iežas daid milliid bajás. Son lea lávvardaga fárus sáttačuoigamis iežas joavkkuin.

– Ferte maid dadjat, ahte dán muttus gilvobaji, dáppe leat goasii beare garra láhtut. Dán muttus reahkkáše vehá geahppasut láhtutge. Gal šaddet čavga gilvvut, árvala son.

Gilvvuid ordnejit eaktodáhtolaš bargofámuin

Čuoigangilvvuid ordnen gáibida olu eaktodáhtolaš barggu ja badjel 200 eaktodáhtolaš bargi leatge bargan gilvvuid ovdii máŋga jagi. Gilvvuid lágida báikkálaš valáštallansearvi Inarin yritys.

– Mun lean hui luohttevaš mielain go birra Suoma deike leat čoahkkanan olbmot, geat máhttet dan hommá. Dat lea dehálaš. Sii leat dál dáppe ja gilvvuid bidjet johtui, dadjá valáštallan ráđđeolmmoš Kari Kyrö.

Kari Kyrö katsoo suoraan kameraan hymyillen ja nostaa kättä Inarin hiihtostadionilla.
Kari Kyrö muitala, ahte buot dálvvi áigge vurkejuvvon muohta lea dál anus čuoiganláhtuin. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Lágideddjiin leage vel varas muittus mo SM-gilvvuid galgá lágidit, go maŋimustá jagi 2023 gilvvuid čađahedje Anáris.

– Gal dat lea álkit go lea ovdalge lágidan. Ja buot ráhkkanusat, áiddit ja fuolahanvisttážat ledje vuorkkás, árvala Kyrö.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Historiallinen laskenta nousevista taimenista tehdään kaiku­luotaimella ja vedenalaisilla kameroilla. Tieto auttaa kalastuksen säätelyn kehittämisessä.

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.