Sápmi

Tv-prográmmaid čilgejit sámás hárve ja danin UMK lea šaddan dehálažžan jagiid mielde – Ođđa musihka gilvu fas lávvardaga

Suoma stuorimus musihkkagilvu UMK lea tv-produkšuvdna, man láidestit maiddái anáraš- ja davvi­­sámegillii. Láidesteddjiide das lea šaddan dehálaš ovddasvástádus.

Linda Tammela ja Heli Huovinen láidesteaba UMK fas lávvardaga sámegillii.

Láidesteaddji guovttos Linda Tammela ja Heli Huovinen leaba juo hárjánan dasa, ahte ovdal stuorra gilvvu galgá maid vuoiŋŋastit.

Soai láidesteaba Suoma stuorimus musihkkagilvvu sámegillii jo viđát geardde. Ovdal lávvardaga reahkká hušša, muhto ovdal njuolggosáddaga galgá ráhkkanit máŋgga láhkai.

– Dat lea máŋgga diimmu sátta, de buot vuođđoáššit galget leat ortnegis: galgá oađđit bures ja borrat bures, váldit čázi ja smávva gaskabihtáid studioi, muitala Huovinen.

– Mun fas láven ovdal UMK sáddaga čohkkát ruvvenstuolus, mii lea doppe Yle studiodálus ja váldit bottoža alccen ovdal sáddaga, bohkosa Tammela.

Ieš sáddaga áigge ii leat šat áigi eará doaimmaide, go vuodjut dasa mii sáddagis ja studios dáhpáhuvvá.

– Letne dalle iežame bulljarasa siste, go čilgejetne sáddaga. Moai hálle gaskkaneame oalle unnán čilgejumi olggobealde, moai sohpe goabbá álggaha, muhto das dat oalle láhkái lea, dadjá Tammela.

Danin sáddagii galgáge ráhkkanit vuđolaččat. Sámegillii lágideamis jorgaleapmi lea okta dehálamos bargguin.

Lágideaddjit čuvvot giehtačállosa, muhto njuolggosáddagis sáhttá dáhpáhuvvat vaikko ja mii, masa galgá de reageret.

– Moai galge čuovvut rávvagiid ja chat-joavkkuid, jos miinu dáhpáhuvvá, dadjá Huovinen.

Addá árvvu sámegielaide

Tv-lágideapmi ii leat nu dábálaš ášši sámegielat tv-gehččiide. Ođđa musihkkagilvu, UMK lea dás spiehkastat: sáddaga lágidit máŋgga gillii. Huovinen ja Tammela lágideaba sáddaga anáraš- ja davvisámegielaide. Maiddái Eurovison-lávlungilvvu leat árat láidestan maiddái anáraš- ja davvisámegillii.

UMK sáhttá čuovvut sáme- ja suomagielaid lassin suopmelaš ja ruoŧŧelaš seavagillii, eaŋgalasgillii, ruoŧagillii, ruoššagillii ja ukrainagillii.

Heli Huovinen fuomášii olympialaččaid áigge jiekŋaskearru geahčadettiin, man diehttelas ášši dat leage, ahte tv-prográmmat ja -dáhpáhusat čilgejuvvojit dušše váldogillii.

– Báifáhkka munnje šattai jurdda, ahte munhan barggan dán seammá barggu álo UMK áigge, muhto sámegillii. Ja das lea mearkkašupmi ja galggašii ain eanet bargat prográmmaid sámegielat čilgemiin, smiehtada Huovinen.

Dán rollas lea šaddan sudnuide dehálaš ovddasvástádus. Buot galgá leat smihttojuvvon bures ovddalgihtii, eandalii gielalaš válljejumit.

– Dat leat dat áidna guoimmuhanprográmma, man sáhttá guldalit sámegillii. Munnje dás lea stuorra mearkkašupmi ja anán dan hui alla árvvus, ahte letne beassan leat dás nu guhká mielde ja midjiide lea sadji, dadjá Tammela.

Dán jagi gilvvus leat mielde Antti Paalanen, Chachi, Etta, Kiki, Komiat, Linda Lampenius & Pete Parkkonen ja Sinikka Monte.

UMK sáddejuvvo lávvardaga diibmu 21.00 rájes TV2:žis. Jienastanrávvagiid gávnnat suomagillii dáppe.

Geahččit sáhttet maid oassálastit sáddagii Yle chat -bálvalusa bokte. Sámegillii chattemin lea Piibe Aikio. Chat várás galgá leat dovddaldat Yle-bálvalussii.

Divvojuvvon 27.2 diibmu 08.00: Divvojuvvon diehtu, ahte UMK ii leat áidna tv-produkšuvdna man láidestit anáraš- ja davvisámegillii ja lasihuvvon diehtu ahte Eurovison-lávlungilvvu leat árat láidestan maiddái anáraš- ja davvisámegillii.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Historiallinen laskenta nousevista taimenista tehdään kaiku­luotaimella ja vedenalaisilla kameroilla. Tieto auttaa kalastuksen säätelyn kehittämisessä.

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.