Heʹlssenlaž taʹnssjemkueʹrncest tanssčeäppõsneǩ Laura Feodoroff ǩiččlââtt mošttjed sääʹmkaʹdreeʹl, koon leäi kåittam õʹhttešt ouddâl.
Tõn ǩiččlâsttmõõžž son ij väjldââʹtt: gååradsäʹmmla õõutsââʹjest mättõõllmen sääʹmkaʹdreeʹl. Kurss leäi tiiud påǥstummšest da räämmast, ko kaʹdreela kooll še laauʹǩin seäkknummuš.
Kuurs mâŋŋa leäi-i vaiggâd muʹštted laauʹǩid õhttu. Kruuta tõk hääʹsǩes siõrrlääuʹǩ leʹjje njuõckkâz.
Feodoroff lij õõutsââʹjest filmmohjjeei da tanssčeäppõsneǩ Kati Kallioin tuejjeʹmen fiilm saaʹmi kaʹdreeʹlest.
Kuuitâǥ täk poodd taʹnssjemkueʹrncest puʹhtte suännai fiilm mainnâz čiõlggsubun miõʹlle.
Tõt leäi podd, ko päʹrnnpoodd rääʹjest taʹnssjam Laura kaauni läppjam õhttvuõđ sääʹmvuõʹtte.
”Kâʹl nijdd âlgg taʹnssjed”
Päärnžen Laura Feodoroff laaʹvji såittad eeʹjjes klassiikklaž musikkceärnnsid piârri jälstemlõõnjâst.
Kuuđekksiʹžžen Maurice Ravel orkestertuâjj Bolero vaaʹldi siõm niõđ mieʹldes nuʹtt, što suʹst leäi päkk taʹnssjed.
Musiikk da liikkõõzz vuârrvaaiktõs kuõʹđi suʹnne põõšši ǩiõj mušttu.
– Tõn-nallšem taans vuâkka ǩiččlõõđam piâssâd õinn. Taʹnssjeen jiõm smiõtt, jiõm analysââʹst, mušttal son.
Son alttii taʹnssjemškooul 13-âkksiʹžžen da paaʹʒʒi tõn čuõkku ool.
Kuuitâǥ 1990-lååǥǥ vääʹnnääiʹj nuõr taʹnssjemstaarjõs ij siõmmnast juätkkjam. Čougg ekonomiasââʹjest piârrjest leäi päkk smiõttâd, lij-a kaallšõs staarjõʹsse teänab väärr.
Teʹl Feodorooff äkk Čeʹvetjääuʹrest pueʹđi veäkka: Sinaida-äkk haaʹlii mäʹhssed niõđniõđâs staarjõõzz.
– Ääkkast lij jõnn miârktõs tõʹst, mõʹnt õinn vuäitam kååččad jiijjan tanssčeäppõsneʹǩǩen. Äkk tuʹmmji vieʹǩǩted da säärnai ”kâʹl nijdd âlgg taʹnssjed”, mušttal Feodoroff.
Sinaida-äkk leäi tobddum sääʹmpleässjummšest. Son jeällteškueʹđi sääʹmkaʹdreeʹl 1970-lååǥǥast, ko noori oummuid õʹhtte čuäjtõõttâd da harjjtõõllâd kaʹdreeʹl. Sääʹmkulttuur vueʹssen kaʹdrel da jeeʹres joukkpleässjummuž leʹjje jõskkâm vääin mâŋŋa.
Seämma ääiʹj niõđnijdd däs pleässji musikktelevisio pop-musiikk taʹhtte oululaž taʹnssjemškooulâst.
– Ååskam, što äkk fiʹttji, mii miârktõs pleässjummšest lij da mõõn tääʹrǩes äʹšš tõt lij. Leäm mâŋŋa fiʹttjam, što možât pleässjummuž pääiʹǩ muännast lij õhttvuõtt kõskkneem, smeâtt Feodoroff.
Joukkpleässjummuž ravvee da rämmâʹtte
Ko Sinaida-äkk siiʹrdi tunâlmma, vuäʹmm ääkk pääiʹǩ jouʹddeš kaaupšed da õhttvuõtt soʹǩǩe puåtkkni.
Seämma ääiʹj taʹnssjummuš viiǥǥi Laura ougglab di ougglab Sääʹmest Heʹlssna.
Son ij ni kuäʹss mättjam ääkkas ǩiõl da ǩiččlõõʹsti täujja jiijjâs pååđai kulttuurâst, ko õhttvuõtt leäi puåtkknam.
Pleässjummšest šõõddi-i Feodoroʹffe vueʹǩǩ ǩiõttʼtõõllâd preeddnees: sääʹmkaʹdrel cõʹǩǩti puâl mäʹcced domoi da tuʹtǩǩeed pleässjummuž veäkka jiijjâs identiteeʹtt.
Feodorooffâst mušttleei Siõrškuäđam – Vaietut askeleet -filmm vuäǯǯai vuõssčuäjtõõzzâs alggmeerai filmmfestivaal Skammkaartin.
Fiilmâst da pleässjummšest šõõddi moštt identitetta.
– Fiilm jurddjen lij smeʹllkâʹtted nuʹtt jiijjan ko še jeärrsid, koin lij pannstaanvuõtt jiijjâz sääʹmvuõđâst. Leäm-a obb avi pieʹll? Da lij-a säʹmmlaž ǩiõltää leʹbe jieʹlli õhttvuõđtää, smeâtt Feodoroff.
Fiʹlmmjummuž ääiʹj Laura mättõõli kaʹdrelsiõrrâd da kaauni tõn pääiʹǩ õhttvuõđ sokkses eʹpet.
– Muʹnne kaʹdrel lij õhttsaž tuejjummuš. Tõn viõkk lij tõʹst, mõõn raʹvves lijmm tõt lij õutstõõzz kõõskâst.
Sääʹmkaʹdrel lij seʹlvvnam sääʹmkulttuur vueʹssen loʹsses aaiʹji čõõđ.
Juʹn kaʹdrel puuʹti Feodoroʹffe õʹhtte kuullmõõžž tobddi, mâʹst jiijjâs tuâkkaz ij taarbâž ni seʹlvvted.
Kaʹdrel liʹjmmji suu sääʹmõutstõʹsse.
– Siõreen pukin oummuin kuâsttji tõt, što mij taarbšep tän jeänab. Puk naaudše siõrrmõõžžâst da mäŋggsi njääʹlmest kuʹllem, što tän õõlǥči tuejjeed tääuʹjben. Vuäinam kaʹdreeʹl mij ravveei äʹššen, jiõm-ǥa tåʹlǩ pleässjemnääʹllen, koon mij čuäjtõõttâp šõddmõõžžin.
