Sápmi

Ovllá-opera bohciidahtii gehččiin máŋggalagan dovdduid – geahččái bázii millii, mo orru go ii hálddaš šat sámi eallima

Ovllá-opera lea Suoma vuosttas ollesguhkkot davvisámegielat opera. Geahččit ledje ilus, muhto operas bohcciidedje maiddái váivves dovddut.

Ovllá-operas neaktiba Ánne Máddji Hætta ja Emil Kárlsen.
Ovllá-operas neaktiba Ánne Máddji Hætta ja Emil Kárlsen. Govva: Jouni Porsanger

Ovllá-opera čájehuvvui vuosttaš geardde vahkuloahpas Oulu 2026 -kulturdáhpáhusaid rahpandoaluin. Ovllá-opera lea Suoma vuosttaš ollesguhkkot davvisámegielat opera, mii muitala ásodatáiggiid birra.

Ovllá-opera ledje boahtán geahččat olbmot miehtá Sámi. Okta sis lei Anni-Siiri Länsman. Son lohká, ahte opera ieš lei oalle erenomáš, go ii leat hárjánan operai, mas gullo maiddái luohti.

– Mun ipmirdan dan muitalusa, mii das lea ja dan lávdehápmema ja biktasiid. Dathan lei hui erenomáš vásáhus.

Länsman lea ássan dál juo badjel 20 jagi Oulus. Son goittot muitá bures, go ieš galggai čieža jahkásaččan vuolgit ásodahkii ja skuvlii. Doppe gollege 12 jagi. Operas sutnje eanemus čuozai dat, mo lea šaddan guođđit ruovttu ja váhnemiid.

– Mánnáhan galggašii leat váhemiiguin. Dál go smiehtan iežan mánáid, ahte juos livččen galgan sáddet sin čieža jahkásažžan eret ja oaidnit easkka juovllaid áigge ja dat livčče joatkašuvvan, dathan livčče oalle issoras.

Ovllá-opera vuosttašeahkedis maiddái Norgga beale sápmelaččat

Operas ledje máŋga Norgga beale Sámi neavttára, nuba Norgga beale geahččit ledje maid máŋgasat.

Norgga Sámedikki presideanta Silje Karine Muotka lei rámis oaidnit čeahpes neavttáriid. Su mielas dáiddalaš dássi orui allat.

– Sápmelaččat ja sámedáiddárat ovdánit ja geavahit ođđa vugiid gaskkustit dan buori sisdoalu, mii mis lea. Ja čájehit máilbmái, ahte min sámi kultuvra heive maiddái stuorra lávddiide, lohká Muotka.

Muotka oaidná, ahte operabihttá lea áigeguovdil. Su mielas bihttá guoskkaha identitehta, assimilerema ja mánnávuođa dološ muittuid ja maiddái čájeha, mo dat sáhttet váikkuhit vel guhkás boahttevuhtiige.

Ovllá nammarolla neaktá artistan dovddusin šaddan Emil Karlsen.  Govas maid Sara Margrethe Oskal.
Ovllá lea ovttasbargu Oulu Sinfoniijain, Sámi álbmotteahtár Beaivvážiin ja Oulu 2026 -prošeavttain. Govas nammarolla neavttár Emil Karlsen ja Sara Margrethe Oskal. Govva: Jouni Porsanger

Seamma guvlui johte jurdagat Norgga Sámedikki dievasčoahkkima jođiheaddjis, Sandra Márjá Westis. Su mielas operas ledje máŋgasiidda oahpes sámi muitalusat ovdamearkka dihte ásodateallima birra.

West jáhkká máŋgasat leat dovdan, ahte eai hálddaš šat sámi eallima. Dat dovdu bázii sutnjege bajimužžan operas.

– Don it hálddaš dan, maid don galggašit hálddašit. Dáža skuvllavuogádagas don oahpat maidnu ja doppe leat muhtun árvvut, muhto sámi eallimis leat eará árvvut, mat leat dehálaččat.

Opera oahpaha sámi historjjá birra

Oulu Musihkkafeastta doaibmajođiheaddji Elena Mindru-Turunenii šadde opera mielde veháš ruossalas jurdagat sámi kultuvrras ja historjjás.

– Gosa sii leat gártan ja guođđán dahje čiehkan iežaset ruohttasiid. Lea somá oaidnit, ahte dán áigge sápmelaččat leat rámis iežaset kultuvrras. Lea dehálaš duostat leat rámis iežas kultuvrras.

Mindru-Turunen mielas lea dehálaš leat diđolaš sámi historjjás. Dán opera mielde son beasai ieš maiddái oahpásmuvvat sámekultuvrii veháš lagabut.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia