Sápmi

Sámi eamivuvddiin ii leat láhkasuodji – govvačájáhusas čájehit, makkár meahcit ja várit leat ain suodjalkeahttá

Luondduvuovddit Sápmi -bargojoavku lea kártemiid áigge váldán 260 000 gova boares vuvddiin. Dál govaiguin háliidit buktit dieđu olbmuid olámuddui.

Näyttelyssä esillä olevat luontovalokuvat, joissa kuvataan metsämaisemia ja järvimaisemia.
Sámemusea Siiddas lea oidnin láhkai unna oassi buot čoggon govain. Govain sáhttá maid veardádallat, jus muhtun guovllus lassána eanangeavaheapmi. Govva: Piibe Aikio / Yle

Luondduvuovddit Sápmi -bargojoavku lea johtán miehtá Sámi vuvddiid ja kárten daid. Ulbmilin lea oažžut stáhta eatnamiin leahkki luondduvuvddiid bistevaš suodjaleami vuollái.

Bargojoavku lea iežas kártemiid áigge govven vuvddiid ja govat leat čoggon jo sullii 260 000. Govaid bokte háliiditge dál buktit olbmuide lasi dieđu vuvddiid ja mehciid dilis. Vuosttas lávkin das lea govvačájáhus, mii rahpasa Sámemusea Siiddas maŋŋebárgga.

Doppe lea oidnosis badjelaš 30 gova ja okta animašuvdna, mas oaidná vuvddiid rievdama čađa jagiid. Čájáhusas oaidná earret eará luodnofotográfa ja bargojoavkku lahttu Juha Länsman váldin govaid.

Näyttelyssä esillä olevat luontovalokuvat, joissa kuvataan metsämaisemia ja järvimaisemia.
Bargojoavku lea ožžon Kone Säätiös guovtte lassejahkái ruhtadeami joatkit barggustis. Kártema áigot joatkit vel goittot boahtte geasi. Govva: Piibe Aikio / Yle

Čájáhusain háliidit buoridit diehttámuša vuvddiid dilis

Luondduvuovddit Sápmi -bargojoavkku prošeaktajođiheaddji Jan Saijets lea vuohttán, ahte olbmuin ii lean ovdal diehtu sámeguovllu vuvddiid dilis iežas ruovttubáikki guhkkelabbos.

– Vaikko dan iežas bálgosa dovddašiige viehka bures, de dat oppalaš govva olles Sámis ii orron leamen geange dieđus ovdal, lohká Saijets.

Mies Utsjoen mallin sinisessä lapinpuvussa nojaa tukevaan mäntyyn.
Fidnu jođiheaddji Jan Saijets lea giitevaš, go besset Sámemusea Siiddas čájehit iežaset barggu bohtosiid. Govva: Jouni Aikio / Yle

Čájáhusas beassá oaidnit, makkár vuovddit, meahcit ja várit leat vel suodjalkeahttá. Bargojoavkku lahttu, anárlaš Jarmo Pyykkö sávvá, ahte čájáhusa geahččama maŋŋá olbmot álggáše jearahit aktiivvaleappot Meahciráđđehusas, gielddaid lávvadahkkiin ja fitnodagain sin áigumušaid vuvddiid ektui.

– Máŋggaide báikkálaččaide leat justa dihto vuovddit dehálačča, muhto váttisvuohtan lea dávjá dat, ahte dáid olbmuiguin eai gulaskutta ovdal mearrádusaid dahkama, dadjá Pyykkö.

Inarilainen Jarmo Pyykkö katselee ja tutkii Martinjärven luonnonmetsää, kamera ja kompassi  kaulassa, ja relaskooppilevy kädessä7.8.2025 Inarissa.
Anárlaš Jarmo Pyykkö sávvá, ahte čájáhus olahivčče maiddái olgoriikalaš museagalledeaddjiid. Son lohká sin leahkit stuorra oassi eanangeavaheamis. Govva: Kirsti Länsman / Yle

Pyykkö muitala, ahte vaikko vuvddiin ii leat láhkasuodji de sáhttá meahciráđđehus suodjalit vuvddiid. Meahciráđđehus sáhttá dalle goittot maiddái burgit iežas suodjaleami.

Kártemiid áigge lea boahtán ovdan, ahte Suomabeale Sámis lea badjel 300 000 hektára bores luondduvuovddit, main ii leat láhkasuodji. Dakkár vuvddiin lea álo várra, ahte dat báhcet sierralágan eanageavahemiid dihte.

– Dušše láhkageatnegahtton suodjaleapmi dáhkida bissovaččat, sihkkarut suodjaleami. Vaikko datge ii leat sihkkar, lohká Pyykkö.

Sávvet oažžut vuvddiide láhkasuoji

Bargojoavkku ulbmilin lea oažžut láhkasuoji ain juo oassái kártejuvvon boaresvuvddiide. Láhka galgá leat goittot dakkár, ahte dat váldá vuhtii maiddái sápmelaččaid árbevirolaš eanangeavaheami.

– Dat ii oaččo leat dakkár suodjaleapmi, mii eastada árbevirolaš eanageavaheami. Dat livččii justa boastut dalle, muitala Jan Saijets.

Jarmo Pyykkö sávvá, ahte čájáhusa fidnešii johtit maiddái viidábut miehtá Suoma ja ahte dat olahivčče maiddái mearrideaddjiid. Sis lea dán jagi áigge dárkkuhus maiddái almmustahttit iežaset neahttasiidui kárttaid suodjalkeahtes luondduvuvddiid dilis.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia