Oulu lea Eurohpa kulturaoivegávpot dál jagis 2026 ja maiddái sámit čalmmustahttojuvvojit prográmmas earret eará opera hámis. Ovllá-opera lea Suoma vuosttas dávvisámegielat olles eahkeda opera. Ovllá-opera hárjehalle juovlamánus ja dan vuosttaseahket lea 16. beaivve ođđajagimánu.
Ovllá váldoneavttár lea Emil Karlsen Norgga beal Sámis, Omasvuona suohkanis. Su karakteara Ovllá lea bajásšaddan Suoma beale Deanuleagis ja go gártái ásodatskuvlii, de oahpai árrat, ahte sápmelaš duogáš ii leat dohkkehahtti suopmelaš birrasis.
Karlsen muitala, ahte son geavaha iežas bearraša muitalusaid ávkin, go neaktá Ovllá rolla.
– Mis eai lean internáhtaskuvllat, muhto dalle go áhkku ja áddjá bajásšattaiga de sudno váhnemat ostiigga dábálaš gápmagiid sudnuide, go álggaheigga skuvlla. Soai vácciiga čázehiiguin, muhto dat ii dohkken go galggai mannat skuvlii.
Go Karlsenii fálle váldorolla operas, de dat orui sutnje hui gelddolaš ja somás ášši. Son lea musihkkár ja juoigi, muhto sus lei fuolla das makkár jienain galgá lávlut.
– Galggango mun lávlut diekkár operamálle mielde ja dat vástidedje, ahte mun in dárbbaš dan operamálle mielde lávlut. Mu lávlunmálle lea dego gaskkal juoiganjiena ja operajiena. Mun lávllun iežan jienain, čilge son.
Ovllá hárjehusat álge skábmamánu álggus ja beaivvit fatnet iđiđa hárjehusbottus gitta eahkethárjehusaide. Váldoneavttár ii goittot bala guhkes beivviin.
– Dat lea oalle speanta ja dat lea garra bargu, guhkes beaivvit, muhto mishan lea somá ja mii leat buorre bargojoavku dáppe, dadjá Karlsen.
Karlsena lassin maid musihkkár ja neavttár Niko Valkeapää lea mielde operas. Sus leat guokte rolla. Son neaktá Ovllá moarssi áhčči ja festivála fávtta.
Son fertii veháš áigge smiehttat ovdalgo mieđai vuolgit operai mielde.
– Mun smihtten dieđusge veháš áigge ja dasto jurddašin, ahte dat lea hástalus ja hástalushan dat leamašange dan rádjái. Vehá dan musihka dáfus maiddái. Dat ii leat jur diekkár, maid mun lean ovdal hárjánan dahkat, muitala Valkeapää.
Buot opera neavttárat eai leat hárjánán loaiddásteaddjit. Oululaš, 10-jahkásaš Joose Rasmus beasai fárrui operai, go su eadni fuobmái skuvlla váhnemiid dieđihankanálas almmuhusa, ahte ohcet mánáid operai. Son neaktá nuorra Ovllá, guhte manná skuvlii.
– Gal dat lea somá eará lágan bargguid bargat, dadjá Rasmus.
Bagadalli mielas Ovllá-opera lea stuorra ráfibargu
Ovllá lea fiktiivvalaš muitalus, muhto buot mii das dáhpáhuvvá, lea muhtumin dáhpáhuvvan muhtun olbmui Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša bealde Sámis.
Opera giellan leat davvisámegiella ja suomagiela. Dan lea čállán Juho-Sire, Siri Broch Johansen ja šuoŋa lea dahkan musihkkár Cecilia Damstörm ovttas Sámi musihkkáriiguin. Opera bagadallá Heta Haanperä.
Bagadalli rámida Ovllá bargojoavkku, mas leat mielde olbmot Británnias, Norggas, Ruoŧas ja Suomas.
Oktasaš bargogiella leat eaŋgalasgiella. Haanperä oaidná, ahte sámegiella heive hui bures teahtárlávdái.
– Dat lea čáppa giella ja mu mielas dovdo, ahte dat lea lávlungiella, lohká Haanperä.
Ná stuorra ja girjás bargojoavkkus leat iešguđetlágan olbmot ja persovnnat. Muhtinlágán hástalus produkšuvnnas leage leamašan guldalandáidu, muitala Haanperä.
– Mu bargun leat guldalit, áddet ja ohcat ovttas čovdosiid dasa mo bargat. Mu bagadallama vuođđu leat olbmo deaivan olmmožin, vásáhusaid juohkin ja de barggu plánen.
Bagadallis leamašan muhtin veardde diehtu Suoma kolonialismmas sámiid vuostá ja son leage dán barggu olis ožžon olu lassedieđu das. Teahterlávdi lea buorre báiki vásihit iešguđetlágán dáidaga, oaivvilda Haanperä.
– Mun jurddašan, ahte dát lea stuorra ráfibargu nu, ahte mii bastit deaivvadit olmmožin, juohkit ja gávdnat oktasaš jurdaga.
Oulu lea jagi 2026 Eurohpá kulturoaivegávpot ja Ovllá-opera gullá Oulu2026-kulturprográmmii ja kulturdálkkádatrievdamii. Ovllá-opera čájehuvvo oktiibuot 20 geardde Oulu teáhteris 16.1. - 28.2.2026.
Divvojuvvon 5.1.2026 diibmu 7.26: Jahkelohku divvojuvvon teavstta álggus.
