Ruõššjânnmest vieʹttješkuäʹđet alggmeerai peeiʹv da meerai ǩiõli peeiʹv. Presideʹntt Vladimir Putin čuäʹjti alggmeerai peiʹvven njuhččmannu 30. peeiʹv da Ruõššjânnam federaatio meerai ǩiõli peiʹvven čõhččmannu 8. peeiʹv. Äʹšš puätt ouʹdde Murman-lõõst ođđsin.
Veerǥlaž juʹhllpeeiʹvivuiʹm Ruõššjânnam valdia haaʹlad tuärjjeed meerai da alggmeerai kulttuur, jieʹllemvuõʹjjid da äʹrbbvuõđid, mušttlet Putin tuʹmmstõõǥǥin, koid son vuâllaǩeeʹrjti skamm-mannu 4. peeiʹv.
Ruõššjânnmest čõʹǩǩääm ǩiʹlddsääʹm Andrei Zhvavyi âânn ođđ juʹhllpeeiʹvi vuâđđummuž tuʹššen. Õhttõõvvâm meerkooʹddi vuâđđeem alggmeerai peiʹvv lij juʹn leämmaž, da tõn vieʹttjet påʹrǧǧmannu 9. peeiʹv.
– Mõʹnt taarbšet veâl pååđjuʹhllpeeiʹv Ruõššjânnam alggmeeraid? Tät kuâsttai pannveärlaž alggmeerai pseudo-raʹddjõssân, smeâtt Zhvavyi.
Seämmanalla vuäinn Taʹrre čõʹǩǩääm ǩiʹlddsääʹm Andrei Danilov. Suʹnne ij puättam õlltõssân, što Ruõššjânnam haaʹlad juuʹhlʼjed alggmeeraid, ko sääʹmorganisaatioin da jeeʹres õutstõõzzin tõn lie haaʹlääm juʹn kuuʹǩǩ.
Son vuäinn, što ođđ juʹhllpeeiʹvivuiʹm Putin peʹlǩǩad säʹmmlaid, ko määŋg Kuâlõõǥǥ säʹmmla vuõʹlǧǧe Ruõššjânnmest Taʹrre mättʼtõõttâd jiijjâz ǩiõl.
– Alggmeerai ǩiõlid hiâvtet, ko tõid jeät mättʼtuku škooulin. Da seämmast Ruõššjânnmest vuâđđeet alggmeerai ǩiõli peeiʹv. Mäʹhtt juuʹhlʼjet nåkkam, koon nuuʹbbin ǩiõđin hiâvtet da nuuʹbbin pleäčktet?, son kââčč.
Õhtt juʹhllpeiʹvv ij peälašt alggmeerai ǩiõlid
Ruõššjânnmest, jeäʹrben aarktlaž vuuʹdest jälste määŋg oummui mieʹri peäʹlnn siõm alggmeer. Säʹmmla jälste ouddmiârkkân Muurman âlddsin.
Veâl ouddâl Ukraina vääin, Ruõšš beäʹl sääʹm leʹjje aktiivlânji mieʹldd sääʹmǩiõl oouʹdeem- da jeälltemtååimain. Sääʹmǩiõlljuâǥǥtõs tååimai riikki raaji rââst da õhttsaž ǩiõlljuâǥǥtõõzzâst leäi še vuäzzlaž Ruõššjânnmest.
Kuuitâǥ õhttsažtuâj jeät pâsttam juäʹtǩǩed vääin diõtt.
– Õhttsažtuâj tuejjummuš lij tän sââʹjest vaarlaž siʹjjid, kook jälste da jeäʹlle nuuʹbb beäʹlnn raaj. Peʹcclõõžžam tõn, što jeäʹp pââʹst tuejjeed õhttsažtuâj. Raaj nuuʹbb beäʹlnn lie veâl oummu, kook mainste sääʹmǩiõl da sij taarbšeʹče puk tuärj viõstâr-riikkin, mušttal ǩiõlljuâǥǥtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei Tiina Sanila-Aikio.
Sanila-Aikio še õõmtââšš, mõʹnt Ruõššjânnmest ââʹn juuʹhlʼjet alggmeeraid.
– Ko ǩiõččâp Ruõššjânnam kuʹǩesäiggsaž alggmeeraipolitiikk, tät lij mâʹte ruânn põõššmõš mâʹte säärnat pirrõsaaʹššin. Mâid-son sij haaʹlee puʹhtted ouʹdde täin peeiʹvin? Õhtt peiʹvv ij peälašt tõid.
Säʹmmla lie še vääinast mieʹldd
Andrei Daniloov miõlâst alggmeeraipeiʹvv kuâsttai õmmsen tän poodd, ko säʹmmla lie še leämmaž mieʹldd Ukraina vääinast. Daniloov mieʹldd čiččâm säʹmmla lie jäämmam Ukraina vääinast.
– Tõt lij nuʹtt 10 proseeʹnt säʹmmlai nuõrab puõlvvõõǥǥin. Tõt lij strääšnai. Mij leäʹp vaar vueʹlnn läppjed tän planeeʹttest, vuäinn Danilov.
Seämma ääʹšš lij še Sääʹmrääʹđđ vuâmmšam: ääiʹjpodd lij õõmâs. Sääʹmrääʹđđ lij veâl ouddâl vääin tuejjääm õhttsažtuâj Ruõššjânnam säʹmmlaivuiʹm.
Sääʹmrääʹđ väʹlddpiisar Aile Javo miõlâst alggmeerai peeiʹvi juuʹhlʼjummuš lij šiõǥǥ äʹšš, ko täin puäʹtte alggmeerai kuõskki ääʹšš ouʹdde. Kuuitâǥ tät ääiʹjpodd lij õmmsallaš Javo mieʹldd.
– Tuõtt tuâj vaaikte jeänab alggmeerai jieʹllma da tåʹlǩ symboolʼlaž politiikk iʹlla ni kuäʹss nokk, mušttal Javo.
Ruõššjânnam klasstââll alggmeeraid ”oummui meäʹr peäʹlnn siõm” da jeeʹres meeraid: jõs meeru koʹlle nuʹtt 50 000 ooumžed, tõt lij uʹcc. Kuâlõõǥǥ vuuʹdest lie nuʹtt pieʹllneʹb dohat säʹmmla.
– Seämma ääiʹj mij leäʹp pluutt, jõs vueʹlǧǧep Ruõššjânnmest. Jõs priimak Putin da võʹlltummuž Ukrainaaʹje, de leäk pueʹrr. Jõs jiõk, leäk pluutt, mušttal Danilov.
Ruõššjânnam kåitt kuõiʹtin juuʹhlin hiâvted ÕM:i meeraikõskksaž alggmeerai peeiʹv, särnn Danilov.
– Tät lij samai hueʹnes äʹšš. Ruõššjânnam ij tååim meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđi mieʹldd, peʹce jiijjâs vuâkkõõzzivuiʹm, koid tõt jiõčč ǩeʹkssai. Tät lij peʹcclõs äʹšš alggmeeraid da tõt puätt leeʹd peʹcclõs äʹšš še pueʹttiääiʹjest.
