Sápmi

Dronaid geavaheapmi lassánan boazodoalus – dat sáhttá seastit hearkkes Sámi duottarluonddu, go bievlavuodjin geahppána

Sámi dálkkádatráđđi lea bargobájiin čohkken vugiid, maiguin duottarluonddu gollama sáhtášii eastit. Drona geavaheapmi lea okta dain.

Henri Proksi mielas drona lea hui birasustitlaš rusttet ja geahpeda mohtorfievrruin vuodjima.

Eanodaga Leaibejávrris Henri Proksi vuodjá guđajuvllagiin máđija muhtun mátkki ja bisána. Farga šurragoahtá ja Proksi stivre drona girdit áideguora vai oaidná leago áidi ordnegis.

Son gullá Giehtaruohttasa bálgosii ja Ergoniid siidii. Son lea geavahan drona boazobargguin jo guhtta jagi.

– Geavahan dan čohkkemis, áiddiid dárkkisteapmái, spirevahágiid dárkkisteapmái ja ohcamii, muitala Proksi.

Proksi muitala, ahte drona lea mearkkašahtti reaidu ja dat geahpeda guđajuvllagin ja mohtorgielkkáin vuodjima hui olu. Suovkkaid siste bohccuid ozadettiin daid áicá áimmus olu buorebut, go eatnan alde.

– Dat geahpeda vuodjima. Dál vudjet eanaš gárvvis máđijaid mielde. Dalle eai vuoje ja guođe ođđa luottaid lundui, čilge Proksi.

Dronat sestet luonddu muhto Sámi boazodoalu guovddážis bissu ain árbemáhttu

Sámi dálkkádatráđi ságadoalli Lemet Näkkäläjärvi mielas lea movttiidahtti go drona geavahit, eaige áli vuoje juvlavuojániin bievlaeatnamis.

Sámi dálkkádatráđđi ja Suoma birasguovddáš dolle gieskat Ohcejogas boazodoalliide bargobájiid, main smihtte mo goahcat hearkkes duottarluonddu gollama.

Näkkäläjärvi jáhkká, ahte jus fal addojuvvo vejolašvuohta, drona sáhttá vehážiid mielde boahtit juobe helikoptera sadjái.

– Dat leat divrasat oastit ja orru leamen, ahte dán muttus dat lea nuorra boazoolbmuid gaskaoapmi, geat dan vuosttažettiin hálddašit dakkár teknologiija. Dat álkidahttá olu ja oidnet ahte seastá eatnamiid, čilge Näkkäläjärvi.

Saamelaisen ilmastoneuvoston puheenjohtaja Klemetti Näkkäläjärvi.
Lemet Näkkäläjärvi lea Sámi dálkkádatráđi ságajođiheaddji. Sámi dálkkádatráđđi buvttada dieđu dálkkádatrievdamis sámiid geahččanguovllus. Govva: Vesa Toppari / Yle

Näkkäläjärvi muitala ovdamearkka dálkkádatrievdamis, mii lei boahtán ovdan Ohcejogas dollojuvvon bargobájiin. Norgga bealde Deanuleagis, gos eai guođot geassit bohccuid, guovlu lea šaddan hui suohkadin.

– Diekkár sajiin dan fuobmá go bohccot eai beasa dohko, de rievdá dat dálkkádat nu, ahte dat šattolašvuohta manná allelii ja allelii. Dat livčče daid dronaiguin bastit dan caggat. Stivret ealuid justa dakkár báikkiide, gos lea dárbu caggat dálkkádatrievdama, evttoha Näkkäläjärvi.

Teknihkalaš reaiddut ovdánit ja várjalit luonddu muhto Sámi boazodoalu váibmosis ja vuođđun lea árbevirolaš máhttu. Dat mii lea kultuvrra váibmosis, eai dat badjeolbmot das gal luoba, muittuha Näkkäläjärvi.

– Gokko leat bohccuid johtolagat, gokko leat juovahagat, suohkadasat ja jalgadasat. Gal don dieid fertet diehtit ja mo leat árbevirolaččat guođohan bohccuid, rávve Näkkäläjärvi.

Ruoŧas Sirges čearus huksen duoddariidda áittiid, gos sáhttá luđet dronaid

Ruoŧas Sirges čearus leat beanta heaitán helikoptera geavaheami ja baicce sirdásan dronaid geavaheapmái. Eandaliige geassemearkumii čohkkedettiin sii geavahit drona ja boazovázzit buktet ealu gárdái, muitala Sirges čearu ovddeš sátnejođiheaddji Mikael Kuhmunen.

– Helikopter váivvida olbmuid, go dainna boahtá hui hoahppu. Go heite helikoptera, bohccot šadde eanet loji, muitala Kuhmunen erohusa drona ja helikoptera geavaheamis.

Miehiä seisoo tunturissa varaston vieressä. Varaston katolla on aurinkopaneelit. Taustalla laavuja.
Mikael Kuhmunen govven Sirges čearu geassemearkumiin áitti, gos lea vejolaš luđet beaivvášpánelaid fámuin dronaid. Govva: Mikael Kuhmunen

Kuhmunen muitala maiddái, ahte sii huksejedje máŋga jagi dassái ođđa miessemearkungárddiid. Doares áiddi duohkái čohkkejit ealu ja vácci vižžet bohccuid. Dat lea lasihan olbmuid ovttasbarggu, go máŋgalogi olbmo bohtet vácci viežžat.

Tunturissa nököttää poromiesten dronejen latauspiste.
Sirges čearus leat maiddái nuppelágan luđenbáikkit duoddaris, muitala Mikael Kuhmunen. Govva: Mikael Kuhmunen

Drona geavaheapmi lea ođđa teknologiija muhto maid doalvu vássán áiggiide.

– Dál dego dolin, áidna mii gullo lea bielluid skillan, muitala Kuhmunen.

Beaiváduvvon 16.10.2025 diibmu 9.20. Lasihuvvon dieđut Ruoŧas.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Historiallinen laskenta nousevista taimenista tehdään kaiku­luotaimella ja vedenalaisilla kameroilla. Tieto auttaa kalastuksen säätelyn kehittämisessä.

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.