Ko Matti Sverloff kååččai siidsåbbar norrõõttâd, puk sääʹm norrõʹtte pääiʹǩ ool. Jie tåʹlǩ tääʹrǩes aaʹšši diõtt, leâša juʹn tõn diõtt, što peâđǥai jälsteei meer piâzzi eʹpet vuõinnlõõttâd. Neezzan šaamšǩiʹnez juʹǩǩe čee da källsain leʹjje trååika âʹlnn. Såbbrin pieʹsse puk kaaunõõttâd kueiʹmeezvuiʹm kuʹǩes poodd mâŋŋa.
Kovv leäi mâʹte fiilmâst, koon lååiâkksaž Veikko Feodoroff õõmtõõžži. Feodoroff jieʹli puärrsivuiʹm måtam vuâra Čeʹvetjääuʹr õõut vääžnmõs šõddmõõžžin, håʹt-i saǥstõõllmõõžž kueʹllšeellmõõžžâst da šeeʹllemčaaʹʒʒi âânnmõõžžâst jie ǩeässam veâl päärna miõl.
– Miõllkoov lie kuâđđjam, koid mooštam, mäʹhtt oummu išttâd orru da saaǥǥjååʹđteei toʹben põõrt ooudâst. Nåkkam hääʹsǩes šõddmõš siõm päärnže še, håʹt-i tok ij vuäittam pääʹcced ruõjjâd, mušttal Feodoroff.
Täk lie ânnʼjõž saaʹmi ouddoummu vuõssmõs moošt saaʹmi siidsåbbrin, koin son jooʹđi siõm päärnžen. Eman vuõrâsooumžen Veikko Feodoroʹffe šõõddi še toobd, što son haaʹlad viikkâd õõudâs saaʹmi aaʹššid.
Nuõrr Feodoroff leäi 30-âkksiʹžžen siirdčõõttâm mååust domoi sääʹmvoudda piârrjiʹnes. Päärnai vuäittmõõžž mättjed ǩiõlâz da kulttuurâz leäi jõnn, älšsmõʹtti mäinn, mõʹnt Feodorooff miõll ǩieʹzzi tåimmad siidsåbbrest.
Muäʹdd eeʹjj son tobdstõõđi saaʹmi siidsåbbar tååimaid piisren, poka sijddneeʹǩǩ tattu suu vueʹlǧǧed võboršeʹǩǩen ouddooumžen. Eeʹjj 2002 suu vaʹlljeeš vuõssmõs vuâra ouddooumžen Pekka Fofanooff mâŋŋa.
– Sääʹmkulttuur da -ǩiõl ääʹšš lie leämmaž miõl ǩieʹssi, što mäʹhtt mij jieʹllem tääiʹben lij da mäʹhtt vueiʹttep viikkâd õõudâs tõid aaʹššid.
Ouddooumžen son mättji, što Lääʹddjânnam meäʹcc- da mäddtäällministeria vueʹlnn puk ääʹšš ouddne samai meälǥžet.
– Lie ääʹšš, koid vuäitt vaikkted siõmmna, leâša lie še ääʹšš, koid ij vueiʹt vaikkted nuʹtt vuõiʹǧǧest. Tõk lie kuʹǩesäiggsa proseeʹss. Säärnat, što nääiʹt âlgg tuejjeed, nuʹtt tõt ij šõõdd taʹnni leʹbe ni pueʹtti eeʹjj leʹbe tõt šâdd eman koolm, neellj eeʹjj ǩeeʹjjest, smeâtt Feodoroff.
Tuâlʼjõž mall toiʹmmai lääʹdd vuõʹjji da lääʹjj mieʹldd
Saaʹmi siidsååbbar lij toiʹmmjam juʹn tuâlʼjõžääiʹj rääʹjest viikkmen ooudâs saaʹmi aaʹššid. Määŋg vuâra siid puärrsõmâs jooʹđi såbbrin da viiǥǥi saaʹmi aaʹššid ooudâs veâl Ruõššjânnam da Sovjetleett aaiʹji.
Siidsåbbri tååim aʹlǧǧe õhttõõttâd lääʹdd veʹrǧǧniiʹǩǩi tuʹmmjemorgaani vueʹssen 1920-lååǥǥ aalǥâst.
Vääinai mâŋŋa siidsååbbar seeilai, leâša vuäʹmm toiʹmmjemnaaʹlid õõlǥi muʹtted jiânnai. Koovast ouddlõs saaʹmi ouddooumaž Matti Sverloff.
Sääʹmlaaʹjjid šõʹdde vuâkkõõzz, mäʹhtt da mõõn veʹrǧǧneeʹǩǩ vueʹlnn siidsååbbar âlgg toiʹmmjed.
Ko Veikko Feodoroff alttii ouddooumžen 2000-lååǥǥast, leäi siidsååbbar ǩiččlâsttam juʹn määŋg muttâz.
– Mij jeällmõš ij kuuitâǥ nuʹtt jåʹttlânji muttu: õõlǥi ââʹnned huõl tõʹst, što mäʹhtt sääʹmjieʹllem vuäitt seillad tääiʹben. Tõt lij leämmaž äʹšš, kååʹtt lij jeänmõsân vaaiktam tõõzz, mõʹnt haaʹlääm tän hååmmast leeʹd mieʹldd, särnn Veikko Feodoroff.
Nuõrr ouddooumže leäi vääžnai, što sääʹm jiijj õʹnne huõl da kaʹǧǧe pââjas jiijjâz kulttuur da ǩiõllaaʹššid. 2000-lååǥǥ aalǥâst ǩiõllpieʹsstååim da jeeʹres ǩiõlljeälltemvueʹjj leʹjje jeäskka äʹlǧǧmen da obb meer âʹnškueʹđi huõl siõm ǩiõl huânnʼnam sââʹjest.
– Leʹjje pirr jiânnai oummu, kook leʹjje perstõõvvâm seämma aaʹššin, nuʹtt tõʹst leäi tuärjj še, što ij taarbšam aivv õhttu heibbad da tuärrad. Meeʹst leäi õhttsaž vuäinalm da âlgg leeʹd måtam, kååʹtt lij nåkkam saaǥǥi ooudâsviiǥǥi da ”urččâmpäärnaž”, mušttal Feodoroff.
Måkkam siidsååbbar lij pueʹttiääiʹj vääʹnes resuursi diõtt?
Mââimõs iiʹjji Saaʹmi siidsåbbar tuâjjmieʹrr lij lâssnam di lâssnam, leâša resuurs jie leäkku lâssnam seämmanalla. Saaʹmi ouddoummu vaʹlljeet vaalin juõʹǩǩ kuälmad eeʹjj jååʹđted siidsåbbrid. Siidsåbbrid aaʹššid valmštââll sääʹmsuåvtõs õõutveäkka piisrin.
Nuʹtt saaʹmi ouddoummu ko še piisar tuâjaid lie vaʹrrjum tåʹlǩ 1,5 ooumažtuâjjeeʹjj: piisar tåimm tiudd tuâjjaaiʹjin da ouddooumaž pieʹllpeeiʹv tuâjjaaiʹjin. Tuâjast määuʹset tåʹlǩ pääʹlǩ (lä. palkkio) da tuâjast jie leäkku tuejjuum tuâjjsuåppmõõžž.
– Tät lij mâʹte lääʹjjsueʹjteʹmes tuâjj. Ministeria teäggat miʹjjid da toʹb leäʹp tättam šuurab mieʹrrtieʹǧǧid da õõlǥči raajjâd kuddnallšem suåppmõõžžid.
Vaiʹǧǧes teäʹǧǧsââʹjest lij še vaiggâd mäʹhssed sååbbarpaaʹlǩid da jeeʹres mäʹtǩǩ-koolaid. Sääʹmsuåvtõs norrââtt miâlggâd juõʹǩǩ määnpââʹj da resurssvääʹnn lij čouddum ougglõs-såbbrivuiʹm.
Lääʹǩǩ-haʹŋǩǩõõzzin Saaʹmi siidsååbbar taarbaš še jeänab di jeänab lääʹǩǩäʹšštobddji vieʹǩǩ. Eeʹttkâʹsttemtuâjai da veʹrǧǧniiʹǩǩi tuâjj-joouki meäʹr lie še lâssnam iiʹjji mieʹldd, ko Saaʹmi siidsåbbrest lij vuõiggâdvuõtt vuässõõttâd saaʹmid kuõskki haʹŋǩǩõõzzi valmštõõllmõʹšše.
– Tõin âlgg leeʹd tuõđi aktiivlânji mieʹldd, da tõʹnt siidsååbbar taarbaš jeänab resuursid. Õõlǥče leeʹd tiuddäiggsaž piisar da tiuddäiggsaž ouddooumaž.
Valdia vaiʹǧǧes ekonomiasââʹjest iʹlla hiâlpp tättad lââʹssresuursid, leâša ouddooumžen Veikko Feodoroff åskk, što tän-nalla staaneet Saaʹmi siidsåbbar tååimaid pueʹtti puõlvvõõǥǥid.
– Puk mij tååim vuâđđan lie muu miõlâst sääʹmǩiõll da kulttuur. Tõʹnt kååitam tän tuejjeed, što puõʹttiääiʹjest ouddoummin da piisrin leʹčče pueʹrab tuâjjnääʹl, jordd Feodoroff.
