Sámemusihka okta ovdavázzi ja sámi populára musihka álggaheaddji Veijo Länsman duššamis lea gollan 51 jagi.
Länsman čálligođii nuorran sámegielat lávlagiid ja jorgalii maiddái máŋggaid beakkán lávlagiid sámegillii. Sus báhce oktiibuot 20 sámegielat nu gohčoduvvon cover-lávlaga, mat ain otná beaivvege inspirerejit nuorat buolvva sámedáiddáriid.
Logi jagi dassái Veijo-rohkki gudnin ordnejuvvui muitokonseartta Vuollegeavgŋá dearpmi alde. Niillas Holmberg ja eará Deanuleagi artisttat čuojahedje Veijo Länsmana musihkka.
Dán maŋŋá Holmberg gázzi báddejedje Länsmana musihka ođđasit, vai sáhtášedje almmustahttit su gudnin skearru.
Tuupa Records buvttadanfitnodaga jođiheaddji Jussi Isokoski muitala, ahte prošeakta goittotge gopmánii dahkkivuoigatvuođaide.
– Su lávlagat ledje dan áigge stuorra ”hittat”, ja originála almmustahttinlobiid lei hui váttis oažžut. Gárttaimet luohpat skearru dahkamis, vaikko leimmet juo álggahan, muitala Isokoski.
Isokoski muitá, man fiinna ášši lei plánet ja buktit Länsmana lávlagiid ođđa áigái.
– Geahččaleimmet báddet seamma láhkái, nu mo 70-logus leat olu bargan - buot ovttain báddemin. Su teavsttain lea nu čiekŋalis áddejupmi, ahte lei nu váivi go eat beassan daid ođđasit almmustahttit, dadjá Isokoski.
Sámemusihkain logiid jagiid bargan Jussi Isokoski oaivvilda, ahte livččii mearkkašahtti oažžut Veijo Länsmana musihkka eanetge gullan láhkai.
– Son lei sámemusihkka pioneara. Livččii hui dehálaš, ahte daid oažžut fas olbmuid diđolašvuhtii, dadjá Isokoski.
Čeahpes sátneduojár čájehii, ahte sámegillii gánneha dahkat musihka
Holmbergii Länsmana lávlagat leat váikkuhan olu. Länsman duššai 16.7.1974 ovttas Holmberg ednuin, Asko Guttormin, Deanu Vuollegeavgŋás.
Holmberg lea iežas buvttadeamis čuojahan Veijo Länsman musihka ja lei geargan juo lávlut Länsmana lávlagiid báddái. Holmberg lea vásihan, man olu Länsman lávlagat leat guoskkahan olbmuid.
Olbmot muitet ain 50 jagi maŋŋáge daid lávlagiid bajil, dadjá Holmberg.
– Son lei erenomáš čeahppi čállit sámi lávlagiid ja vurket Deanuleagi vuoiŋŋa sániide ja lávlagiidda. Dat váikkuhii hui sakka dalle 20 jagi dassái, go ledjen čálligoahtán lávlagiid, muitala Holmberg.
Yle Sámi ovddeš doaimmaheaddji Sulo Aikio lea bádden eanaš musihka maid musihkkárlegeanda ráhkadii. Dan son dagai muhtun geasseija.
Holmberg lea gullan olu muitalusaid iežas fuolkkis. Länsmanis lei iežas báddenrusttet, masa son lávii báddet.
– Eanu logai, ahte sus lávii leat fatnasis fárus gitárra ja báddenrusttet. Soai leigga fatnasis ja Veijo áirruin - fáhkka lei huikán, ahte boađe áirruide. Eanu lei mannan suhkat ja Veijo lei álgán báddet musihkka. Lea beaggán, ahte dat báddenrusttet ii gávdnon goassige, loahpaha Holmberg.
