Sápmi

”Ooh, die lea son!” Dego máddu livčče boahtán áibbas lusa, go Somby ivdnii dološ čáhppesvilgesgova

Per Ivar Somby háliida maŋit buolvvaid oaidnit ja dadjat, dákkárat mii leimmet, ná leimmet mii olggosoaidnit.

Kuvassa saamenpukuun pukeutunut mies nojaa telineeseen. Taustalla valokuva.
Per Ivar Somby ohcá boares govaid neahtas iešguđet lágádusaid siidduin. Govva: Kaija Länsman / Yle

Dat vulggii das go Per Ivar Somby háliidii diehtit makkár su máttaráddjá lei olggosoaidnit. Son fihttii, ahte son sáhttá čáhppesvilges govvii bidjat ivnniid ja ealáskahttit nárvviidge muođuin.

– Go ledjen bidjan ivnniid, de gehččen gova. Ooh, die lea son! Ožžon dego oktavuođa sutnje, muitala Somby.

Dan maŋŋá Somby mearridii dahkat seammá máŋggaide earáide su máttuid govaide ja gávdnat oktavuođa iežas duogážii.

Dál son lea veahkehan maiddái earáid oaidnit iežaset máttuid ivdnás govvan. Son lea ealáskahttán duháhiid dološ govaid mat leat govvejuvvon dolin miehtá Sámi.

Govaid ivdnemii lea čiekŋalut sivva ja govain galgá leat ávki.

– Sávan, ahte maŋit buolvvat sáhttet geahččat govaid ja dadjat, dákkárat mii leimmet, ná leimmet mii olggosoaidnit. Sávvamis čuođi jagi geažes govat leat midjiide divrasat. Dan mun sávan, dadjá Somby.

Valokuvia roikkuu puisessa telineessä. Kuvissa näkyy vanha kirkko ja saamelaisia. Etualalla kuvassa on saamelainen mies saamenpuvussaan.
Olgeš bealde govas Clemet Gundersen lea govvejuvvon jagis 1883. Son lei Sombyi máttarmáttaráddjá. Duogábealde govas Guovdageainnu girku. Govva: Kaija Länsman / Yle

Ovtta gova ealáskahttin ivnniin gáibida olu čielggadeami

Dološ govaid son ohcá neahtas museaid, instituhtaid ja universitehtaid siidduin. Govat galget leat nu doložat, ahte daid geavahanrievttit leat boarásmuvvan iige giige eaiggát daid.

Gova gávdnama maŋŋá álgá váddásamos oassi. Ferte čielggadit man guovllus gova olmmoš lei, makkár kultuvrras, makkár bearrašis.

– Dasto ohcagoađán museaid neahttasiidduin govaid boares biktasiin, nu ahte oainnán dasto, ojá, diet lea Anáris ja de dieđán makkár gávttiid dien áiggis geavahedje doppe. Dat veahkeha árvidit dahje ohcat rivttes ivnniid, muitala Somby.

Ovtta gova ivdnen váldá áiggi moatti beaivvis máŋgga vahkkui. Dasa váikkuha dat, man olu son ferte dutkat doložiid.

Jagiid mielde son lea oahppan olu historjjás miehtá Sámi.

– Dieđán árbevieruin jo viehka olu. Dieđán mo dolin gárvodedje Johkamohkis ja maiddái dan, mo otná áiggis gárvodit.

Ná ealáskii jagis 1863 váldon govva

Máizá Bier-Ánte lei guovddážis Guovdageainnu stuimmiin. Son dubmejuvvui eallinagi ráŋggáštussii muhto árpmihuvvui jagis. 1863. Su govvejedje fáŋgalis.

– Gákti man oaidnit, lea dábálaš geassegákti mii lea geavahuvvon Finnmárkku rittus, čilge Somby.

Son dutkagođii guovllu historjjá dárkilabbot. De gávnnai Norgga Álbmotmusea gova, mas oidnui áhkkorat seammalágan gákti sin čoakkáldagas. Govas oidnojedje ivnnit bures.

Somby ferte čielggadit makkár guovllus gova olmmoš lea eret, vai diehtá bidjat rivttes ivnniid.

Máŋgasat háliidit diŋgot govaid iežaset máttuin

Somby almmustahttá Instagrammas Colourmypast-konttustis govaid, maid lea ivdnen. Doppe leat jo lagabui 1600 gova. Su konttu čuvvot badjel 30 000 čuovvu. Álgoáiggiid son beanta hirpmástuvai.

– Ledjen hui ilus, go ledjen ožžon 500 čuovvu. Smihtten dan čájehit, ahte earáin lea seamma beroštupmi go alddán lea. Maŋŋá čuovvut bohte eanet ja eanet.

Ihmisiä katsomassa taidenäyttelyä. Atualalla olevilla naisilla on saamelaishuivit hartioillaan.
Per Ivar Somby rabai dáiddačájáhusa Álahedjui Sámi girkobeivviid oktavuođas geassemánus 2025. Govva: Kaija Länsman / Yle

Ollugat sáddejit sutnje dološ govaid ja sávvet su ealáskahttit daid. Son vuovdá olu govaid vai olbmot ožžot heŋget seaidnái máttuidis govaid ja oaidnit iežaset historjjá.

Vaikko máŋggas diŋgojitge sus govaid, de dušše dáidda ii biepma. Son bargá IT-suorggi ráđđeaddin ja dološ govaid ivnniid ealáskahttin lea su astoáigge bargu.

Somby lea doallan olu čájáhusaid. Sámi girkobeivviid áigge son rabai iežas ruovttuguvlui Álahedjui čájáhusa guovdu gávpoga. Son lea maid almmustahttán girjji jagis 2019 mas leat govat maidda son lea buot eanemus liikon.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.