Sápmi

Sámemusea Siiddas leat dál oaidnimis dološ duojit, maid álbmot beasai válljet

Oaidninláhkái leat oktiibuot 65 iešguđet dološ duoji, main stuoramus oassi leat garraduojit. Boarraseamos dujiin lea 300-jahkásaš juolgedávggi stohkka.

Sámesearvvuš lea beassan ieš jienastit ja válljet váldočájáhusa searvvušvitriidnii dološ dujiid ja diŋggaid.

Sámemusea Siiddas leat dál oaidninláhkái dološ duojit ja diŋggat, maid sámesearvvuš lea beassan ieš jienastit ja válljet váldočájáhusa searvvušvitriidnii. Dološ duojit leat Davvibađaeatnama museas máhcahuvvon sámediŋggat, mat gullet Samuli Paulaharju 1900-logu álggus čohkken čoakkáldahkii.

Oaidnimis leat oktiibuot 65 iešguđet duoji, main stuorra oassi leat garraduojit. Boarráseamos duodji lea juolgedávggi stohkka, mii lea 300 jagi boaris.

Varsijousen tukkeja Siida museossa Inarissa.
Stuorra oassi searvvušvitriinna dujiin leat Eanodat guovllus. Dá boarrasemos duodji, mii lea 1730 jahkelogu juolgedávggi stohkka. Govva: Anni-Saara Paltto / Yle

Sámemusea Siidda intendeanta Anni Guttorm mielas lea dehálaš, ahte sámit besset ieža mearridit, mo sin birra muitaluvvo.

– Dát lea dat maid mii dál boahttevuođasge háliidit ja áigut dahkat. Dát lea min deháleamos bargu, ahte sámesearvvuš beassá oassálastit dasa maid mii muitalit sámiid birra dáppe sámemusea Siiddas, dadjá Guttorm.

Dát ii leat vuosttas geardi, go sámit besset oassálastit čájáhusa ráhkadeapmái.

– Go ođasmahtiimet váldočájáhusa, de dalle badjel 300 sápmelačča oassálaste čájáhusa ráhkadeapmái ja dalle mii maiddái váljiimet ovttas sámeservošiin daid dujiid, mat leat dál juohke vitriinnas, čilge Guttorm.

Siida museon intendentti Anni Guttorm.
Sámemusea Siidda intendeanta Anni Guttorm deattuha, ahte sámiin lea riekti ieš muitalit iežas birra ja maiddái mearridit dan, ahte mo sin birra muitaluvvo. Govva: Anni-Saara Paltto / Yle

Dološ dujiid hápmi seilon gitta dán beaivái

Sámemusea Siida lea lágidan mannan čavčča ja dálvvi áigge gáiddusdilálašvuođaid, main sii leat čájehan dujiid olbmuide. Olbmot leat de beassán válljet doppe miela miel dujiid, maid sii háliidit oaidnit searvvušvitriinnas.

Anárlaš Yrjö Musta leamašan mielde evttoheamen ja válljemin dujiid. Eanemus su beroštahttet garraduojit.

– Dat lea hirbmat dehálaš ášši, ahte beassá fárrui ja váikkuhit dasa ahte makkár duojit leat oaidnin láhkai, dadjá Musta.

Inarilainen Yrjö Musta tutustuu Siida Museon esineisiin.
Yrjö Musta lea beroštuvvan garradujiin. Dá son imaštallá dološ nábi, mii lea divvojuvvon spellebihtáin. Govva: Anni-Saara Paltto / Yle

Son láve ieš duddjot niibbiid ja bolluid. Danin Musta geahččáge hui dárkilis čalmmiin, ahte mo dološ duojit leat ráhkaduvvon.

– Lean fuomášan, ahte bollut leat measta seammaláganat, dat hápmi ii leat rievdan áiggiid mielde. Dat hápmi lea jo nu buorre, ahte dan ii dárbbaš rievdadit, smiehtada Musta.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Historiallinen laskenta nousevista taimenista tehdään kaiku­luotaimella ja vedenalaisilla kameroilla. Tieto auttaa kalastuksen säätelyn kehittämisessä.

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.