Säämi máttááttâskuávdáá ađai SMK anarâškielâ intensiivkuursâ uáppeeh iä peesâ puáttee čoovčâ teivâdiđ kielâmiäštárijd škoovlâ peeleest.
Kielâmiäštárteivâdmijn anarâškielâ uáppeeh kuállejeh táválávt vuorâsub enikielâlijd anarâškielâ sárnoid ađai kielâmiäštárijd, savâstâleh siiguin já päddejeh savâstâlmijd. Kielâmiäštáruási lii lamaš anarâškielâ já -kulttuur linjáást aalgâ rääjist ivveest 2011.
Ohtân suijân kielâmiäštáruási nuhâmân lii tot, et kielâmiäštáreh puárásmuveh já motomeh iä innig vaje väldiđ vuástá uáppeid, muštâl linjá máttáátteijee Junnáás Haansâ Eine Iiris, Iiris Kangas.
– Maŋgâseh sist láá jo puárásmâm já uási ij innig vaje juátkiđ tom pargo. Jis uáppeeh láá tääl-uv puátimin 12, te ličij korrâ pargo uuccâđ kielâmiäštárijd juáhážân.
Lasseen resursij vänivuođâ tiet puátteš luuhâmpaje lii uánihub ko ovdil. Táválâš luuhâmpaje lii 60 oppâčyegisid, mut puáttee luuhâmpaje lii tuše 45 oppâčyegisid.
Kangas muštâl meid, et anarâškielâsiärvus lii tommit stuárrum, ete škovlâ ij taarbâš uuccâđ uáppeid nuuvt ennuv sämikielâlijd savâstâllâmtilálâšvuođâid.
Kielâmiäštár: ”Mun kal puávtáččim vala-uv väldiđ vuástá”
Kielâmiäštár Uccpárnáá Maati Issi, Iisakki Mattus mielâst lâi vaahâg kuullâđ, et kielâmiäštárpargo ij jotkuu puáttee čoovčâ. Sun váldáččij ain mielâstis vuástá kuosijd oppâđ kielâ. Uáppein láá pááccám sunjin pyereh muštoh.
– Maaŋgâlágán uáppeeh kuittâg toh lijjii, et motomeh lijjii viehâ pyereest jo oppâm, et addiiškuottii kuittâg. Já ko muáddi mánuppaje lijjii iäskán lamaš tom intensiivkuursâst, te siiguinhân jo uážui váhá sárnuđ-uv.
Kielâmiäštáruásih láá lamaš táválávt kyevti uásist, vuosmuš čohčuv já nubbe kiđđuv. Mattus huámášij maht uáppei kielâtáiđu lâi nanosmum luuhâmive ääigi.
– Talle ko nube kerd pottii mottoom mánuppaje keččin, te tothân lâi tain aaibâs muttum tot kielâ jo, puáránâm.
Oovdiš uáppee mielâst kielâmiäštáreh lijjii masa tehálumos uási
Oovdiš anarâškielâ uáppee Anna Askala šalligâš, et kielâmiäštártoimâ páácá meddâl.
– Kal mun iberdâm, mut hirmâd šaali tot lii. Kalhân tot lii sorolâš hommá, mutâ ijhân toos vaje maiden.
Askala lâi anarâškielâ- já kulttuur linjáást luuhâmpaje 2017-2018. Sun varrij Anarân Maadâ-Suomâst Turku aldasijn. Anarâškielâ oppâm lii išedâm suu ennuv sajaduđ Anarân já siärvádâhân, já taan ääigi sun sárnu sämikielâ párnáidis. Askala mielâst kielâmiäštáreh lijjii vaarâ tehálumos uási ubâ luuhâmpaje.
– Kalhân tast lii stuorrâ ävkki nuuvt maaŋgâpiälálávt, kielâ tááhust já tast maggaar kielâlâš identiteet uáppeid šadda, ete tuástá kevttiđ kielâ. Já uážžu uáinu kulttuurist eenâb, Askala muštâl.
Askala muštâl, et ko lâi uápásmum puárásub eenikielâlijd anarâššáid, te sun lii meid jieš tuostâm eenâb kevttiđ kielâ.
– Tondiet ko mun peessim teivâđ olmâ ulmuid, kevttiđ kielâ, kuldâliđ meiddei kuávlukielâid já peessim váhá tego anarâš kulttuurân siisâ.
Kielâmiäštárij sajan eres tooimah
Veikkâ puáttee anarâškielâ- já kulttuur linjá luuhâmpajan iä kulluu kielâmiäštárteivâdmeh, te máttáátteijee Kangas lii hutkâm eres siskáldâs ton sajan. Uđđâ uáppu-uási lii Toimâm anarâškielâ kielâsiärvusist, mast uáppeeh uásálisteh sämikielâlijd tábáhtuumijd.
– Ovdâmerkkân kieldâ uárnee kielâkähviviistijd, te pyehtip uásálistiđ taid. Teikkâ talle mij pyehtip jieijah orniđ veikkâ anarâšehidijd uáppeigijn, teikkâ kirjeráájust párnáimainâspuudâid. Já jis kiinii haalijd porgâđ eidu miiguin ohtsâšpargo, te uážžu väldiđ ohtâvuođâ, muštâl Kangas.
