Sámi Giellagáldu lea gieskat almmuhan fas ođđa sámegielat sániid. Dál gávdnojit ovdamearkka dihte smiŋkasánit davvisámegillii.
Giellagáldu bargun lea hutkat ja normeret ođđa sániid iešguđege sámegillii. Smiŋkasánit leat dál doaisttážii eanaš davvisámegillii ja muhtin veardde maid julev- ja anárašgillii.
Nuortalašgiela ráđđeaddi Tauno Ljetoff muitala, ahte prinsihpas sániid fidnešii beanta johtilit maid nuortalašgillii, go sáhttet váldit málle davvisámegielas.
– Dat sáhtášii leat vaikke boahtte giđa áigge válmmaš, jus dainna bargagoađášii dál. Moadde mánu sátnelisttuin manašii, dadjá Ljetoff.
Giellagáldu lea vuođđun buot giellabargui
Sámi Giellagáldu boahttevuohta lea dál eahpesihkkar. Ruoŧa ráđđehusa bušeahttaevttohusas ii leat čujuhuvvon ollenge ruhtadeapmi Giellagáldui boahtte jahkái. Maiddái Suoma Sámedikki juolludan ruhtadeapmi geahppána, go stáhta čuohppá Sámedikki kulturiešstivrejupmái oaivvilduvvon ruhtadeami.
Giellaráđđeaddi Tauno Ljetoff deattuha Giellagáldu barggu dehálašvuođa, go dat lea vuođđun buot giellabargui.
– Oahppomateriálaid ii ovdamearkka dihte sáhte dahkat ja sámegiellalága mielde eiseválddit galget addet dieđu nuortalašgillii. Jus sis eai leat sánit, de mo dieđihit jus ii sáhte dadjat sámegillii holhousrekisteri dahje eará?
Ljetoff muitala, ahte juohke čoahkkimis gieđahallet máŋgalogi, ja muhtumin juobe badjel čuođi ođđa sáni. Giellagáldu bargit rávvejit iešguđege gillii, jus lea dárbu diehtit man nu sámegiel sáni.
– Jus čálát vaikkeba eiseválddiid mearrádusain ja it dieđe sániid, de riŋge munnje. Jus mun in dieđe, de čielggadan ja doalvvon lávdegotti mearrideapmái daid sániid, maid sáhttá de váldit boahtte háve atnui, čilge Ljetoff.