Sápmi
Artihkal lea 9 jagi boaris.

Mo váikkuhit vuotnatrolárat Deanu luosa goargŋumii?

Interneahttas sáhttá čuovvut Norgga rittu fanasjohtolaga. Ohcejohkalaš Mika Länsman lea gidden fuomašumi dasa, mo Deanuvuona lahkosis oidnojit 10-20 mehter sturrosaš guolástanfatnasat.

Lohenpyynti
Deanuvuona lahkosis oidnojit dávjá stuorra guolástanfatnasat.
  • Sierge Rasmus
  • Inger-Elle Suoninen

Ohcejohkalaš Mika Länsman lea čuvvon marinetraffic.com-neahttasiidduin Norgga rittu fanasjohtolaga. Länsman lea gidden fuomášumi dasa, ahte dávjá oidnojit unna 10–20 mehtera guhkkosaš guolástanfatnasat namalassii Deanuvuona lahkosis.

Vaikko son ii daja, ahte guolleskiippat bivddašedje luosaid, muhto leat dat goittotge daid sulaid, gokko luossa láve gorgŋet Detnui ja veajehat fas máhccat merrii.

– Orru hui imaš, ahte dat lea justa dokko bokte gokko luossa galggašii gorgŋet Detnui imaštalla Länsman.

Guolástanfatnasiid čoahkkaneami govvida Länsman mielas dat, ahte Mehamn ja Båtsfjord gaskkas oidnojit sullii seammá olu fatnasat, go Tromssa ja Mehamn gaskkas.

Nuppi gieđas Várjjagis fas illába oidnojit guolástanfatnasat.

"Trolárbivddu gohcet nu dárkilit"

Aslak Kylmäniemi Njuorggámis maid lea gullan ságaid Norgga rittu guollebivddus ja son leage fitnan čielggadeamen maid doppe bivdet.

Kylmäniemi dadjá njuolga, ahte dat fatnasat mat oidnojit lahka Deanuvuona bivdet áibbas eará guliid, dego sáiddi ja dorski.

– Deanu soahpamuša báikkálaččaid gullandilálašvuođas Norgga áirrasgotti jođiheaddji lei muitalan, ahte trolárbivddu gohcet nu dárkilit, ahte doppe lea juoba helikopter fáktemin ja fatnasiid bivdinmeriid čuvvot beaivválaččat, muitala Kylmäniemi.

"Mas dat fierbmi dovdá mii guliid dasa báhcá?"

Mika Länsman báhcá goit imaštallat vel dan, ahte manin justa Deanuvuona lahkosis leat nu olu trolárat, eaige Várjjagis, vaikko su vásáhusat buokčalattadettiin leat dat, ahte Várjjagis lea eanet guolli.

Son jearrá vel dan, ahte mas dat fierbmi dovdá mii guliid dasa báhcá.

– Go luosat bohtet ja dorskit bohtet ja eará guolit nu mas dat fierbmi diehtá, ahte guđemuš guolli dohko oačču mannat ja guđemuš ii. Ja go lihkká luossa lea dakkár guolli mii borrá eará guliid ja dathan daid manjis manná vel mearas veahá eará láhkái go deanus nu iihan dat sáhtte dat trolára fierbmi diehtit. Dohkohan mannet buotlágan guolit dohko fierbmái. mot dat dasto geavvá dasa lussii dalle. Váikke it váldde dan luosa nu dathan jápmá dasa dahje hávváduvvá ja jápmá maŋŋel, dadjá Länsman.

Yle Sápmi ordnii mannan duorastaga studioságastallama Deanu luossabivddus. Ihttin duorastaga 22.7. Yle Sámi Geasseradios gullat ságáid Deanu soahpamušas, mii lea ain ráđđadallan vuložin.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Historiallinen laskenta nousevista taimenista tehdään kaiku­luotaimella ja vedenalaisilla kameroilla. Tieto auttaa kalastuksen säätelyn kehittämisessä.

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.