Aanaarlâš Jouni ”Haikonen” Aikio čokkij kiđđuv anarâš privatulmui áánnum sämmilâšmiäruštâlmist. Aikio muštâl ánumist tääl vuossmuu tove almolávt.
Aikio čokkim áánnum lii čujottum sämiministerpargojuávkun, mon joođeet riehtiminister Anna-Maja Henriksson. Áánnum láá vuáláčáállám paijeel 80 anarâš privâtolmožid.
Áánnum tuárju sämitige uáinu sämmilâšmiäruštâlmist
Anarâšah, kiäh láá vuáláčáállám áánnum, halijdeh čujottiđ jieijâs torjuu sämitiggepargojuávhu já sämitige iävtuttâm sämmilâšmiäruštâlmân.
– Sämitiggepargojuávhu iävtuttâs sämmilâšmiäruštâlmist lii mii mielâst tuárvu viijđes, vâi anarâššáid lii máhđulâš uuccâđ sämitige valjâluvâttâlmân. Sämmilâšmiäruštâllâmiävtuttâs, oovtâst iävtuttum vijđedum valjâlävdikuddijn, täähid anarâššáid peessâm valjâluvâttâlmân, ánumist čálloo.
Aikio mielâst lii tehálâš oovdânpyehtiđ sämiaašijn toi-uv anarâšâi jienâ, kiäh iä lah fáárust servitooimâst. Anarâš siärváduvvâst vaikutteh kyehti seervi, main nubbe kieđâvuš kielâaašijd já nubbekis ana huolâ anarâšâi äävhikocceempargoost.
Áánnum: Lappalâšäššikirjeh iä lah anarâšâsiärváduv vyehi tubdâđ sii siärváduv jesânijd
Ánumist kiddejeh huámášume eromâšávt sämmilâšmiäruštâllâm nuuvt kočodum lappalâščuággái, mon mield sämmilâžžân puávtáččij tuhhiittuđ puáris lappalâšäššikirjemerkkim vuáđuld.
– Taat ij čuávu anarâšâi vyevi tubdâd siärváduvvâs jesânijd. Ubâ sämisiärváduv puátteevuotâ šadda meid hiäjásmuđ, ánumist čálloo.
Anarâš privatulmui áánnum lâi čallum njuhčâmáánust.
Ton maŋa sämmilâšmiäruštâlmân lii kavnum sämiaašij ministerpargojuávhu já sämitige ráđádâllâmčuávdus. Kompromisiävtuttâsâst lappalâščyegis siäilu, mut ton lasseen occest váttoo meid ellee ohtâvuotâ sämikulttuurân.
– Tááláá laavâ sämmilâšmiäruštâlmân ko verdid, te ij lah tuárvi innig tot, ete persovn lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee, kii lii merkkejum tuoddâr-, mecci- tâi kuálásteijeelappalâžžân eennám-, viärukyeddim- teikkâ jieggâkirjeest. Merhâšittee lii tot, ete persovn lii oommâm sämmilii eellimvyevi tâi kulttuur sämmilii siärváduvvâst. Táválávt lii koččâmuš šoddâmist sämmilâžžân peerâ- tâi suhâsiärváduvvâst, riehtiministeriö čielgij staatâ iävtuttâs tiädáttâsâstis.
”Haikonen” sárnu ánumist vuossmuu tove almolávt
Jouni ”Haikonen” Aikio ij lah ovdil taan sahhiittâllâm sárnum ánumist almolávt. Áánnum čallui eres lasseen tanen, ko ennuv láá savâstâllâm tast, kii lii sämmilâš.
– Mun koccájim talle, ko uáinusân pottii tagareh saavah, ete orjâlâšah olgošteh anarâšâid. Smiettim, ete ijhân taat pyevti návt leđe já meridim, ete mun čokkiim taggaar listo sämmilâšmiäruštâllâm toorjân, muštâl Aikio listo šoddâmist.
"Haikonen" listoost láá suu jieijâs noomâ lasseen paijeel vuáláčällee noomah.
– Čuákkejim listo jotelávt, kyevti-kuulmâ peeivist, ko teivim ulmuid tyebbin sattuumist. Lam čáittám pááppár, koččom luuhâđ ete mii tiest lii já maid tot tuálá sistees. Jis must ličij lamaš äigi veikkâba kyehti teikkâ kulmâ oho, te talle tot ličij jo nuuvt kuhes listo, ete kihheen ij tom iberdiččii, et mon kuhes listo, Aikio muštâl.
– Nube tááhust, jis listoost ličij šoddâm máhđuttemes kukke, te talle tast liččii lamaš tagareh suhânoomah, maid eromâšávt tääbbin ličij lamaš ulmuid vaigâd iberdiđ. Ovdâmerkkân muu oobij peht láá nuorttâlâš noomah já joba orjâlâšnoomah láá suuvâst ennuv.
Lâi-uv áánnum siskáldâsâst savâstâllâm ovdil vuáláčäällim?
– Kalhân tiest lâi savâstâllâm. Muu mielâst aainâs-uv oroi, ete juáháš mielâstis piejâi noomâs ties. Toos mun jiem vaje maiden, jis kiinii lii maŋeláá muttám mielâs, mut jiem lah aainâskin vala kuullâm, ete kiinii ličij muttám mielâs, Aikio iätá.
”Jiem lah kiängin kočostâh”
Jouni ”Haikonen” Aikio tiätá kriittâlijn saavâin, moh láá listo keežild šoddâm, já västid toos njuolgist, tego läävee toohâđ.
– Taat lâi aaibâs lavâlâš listo já olmânáál lam tom ráhtám já adelâm ulmuid tiättun, mast täst lii koččâmuš. Muu mielâst lâi kuittâg aaibâs olmânáál já kuáhtulâš, ete meid tagarij ulmui, kiäh iä lah seervijn, te jienâ kulloo já uáivil šadda mahtnii kulluđ. Tuothân mana mudoi oovtâpiälálâžžân já tagarin, ete maidnii viggá syele porgâđ, analysist Aikio anarâš siärváduv tobdoi almosin toohâm.
– Täst láá puáttám oovdân tagareh, ete listo láá árvuštâllâm já puunnjâm, ete mun lam kiännii kočottâh, mut kal taat lii aaibâs muu jieččân haalust vuálgám. Mun jiem lah ubâ sämitige jeessân, jiem lah lamaš sämitiigán ohtâvuođâst, jiemge lah čuákkimijd čokkám, Aikio čyevvee.
Aikio ij oro lijkkuumin jieškote-uv sämijuávhu sierâ äävhikocemân sämiaašijn.
– Kuittâg anarâšah, orjâlâšah já nuorttâliih láá siähánâm jo nuuvt ennuv koskânis, ete ij tarbâšiččij savâstâllâđ sierâ mongin sämijuávhust. Ličijm puohah sämmiliih. Ete tot lii tuárvi ko mist lii orgaanin sämitigge, te tot kolgâččij leđe tuárvi. Jis tot ij lah tuárvi, te šadda tot moive, mon puáđus uáinoo täst.
Kuldâl Jouni "Haikonen" Aikio ubâ sahhiittâllâm tuorâstuv Anarâš saavâin! Vuolgâttâs álgá tijme 15.04.
