Sápmi
Artihkal lea 11 jagi boaris.

Oabbá lea eahpesihkkar vuoitágo Andte BB-gilvvu

BB-Andte oabbá Inga-Máret Gaup-Juuso mielas lea beare árrat árválit vuoitágo viellja Suoma BB-gilvvu. Son lea fuolas stađđá go Andte viesus.

Inga-Maret Gaup-Juuso
BB-Ándte oabbá lea vel eahpesihkkar vuoitágo viellja Suoma Big Brother gilvvu
Govva: Ánne Kirste Aikio / Yle
  • Anne Aikio

Suoma tv-beakkálmassan šaddan BB-Andte oabbá Inga-Máret Gaup-Juuso lea čuvvon ruovttus Gárasávvonis seahkalas dovdduiguin vielja gierdevašvuođa ja gulahallandáidduid gáibideaddji Big Brother -gilvvus.

– Álggos gal lei ártet ja issoras, muhto dál gal lean hárjánan dasa. Andtes lea mannan bures, muhto dálhan lea easkka okta goalmmátoassi mannan, muitala oabbá.

Inga-Máreha mielas unnavielljaš Andte lea son ieš, iige sus leat rolla viesus.

– Andte lea hui leaikái, vehaš jurddašeaddji, hui siivui ja hirbmat buorre guldaleaddji, govvida Gaup-Juuso vieljas.

Sámit sihke bealis ja vuostá

Inga-Máreha mielas olbmot Gárasávvonis leat váldán bures vuostá Andte oassálastima gilvui, muhto mieđiha ahte olbmuin orrot guovttelágan oainnut.

– Muhtumiid mielas orru hirpmástuhtti ahte sápmelaš lea mannan Big Brother vissui, imaštallá Gaup-Juuso.

Suopmelaš gehččiid gaskkas Andtes lea iežas fansajoavku ja maiddái viesus siste son lea šaddan nieiddaid gaskkas bivnnut. BB-Andte ruovttus eai oro nu duođas váldime máŋŋesássaid. Inga-Máret bohkosa.

– Diet dat goit lea sámi málle, vehaš ribadit morssiid. Dál lea dušše nuppeládje, nieiddat ribadit bártni.

 Inga-Máreha mielas Big Brother -viesu biras lea goit nu earenoamaš ahte ii imaštala ahte buotlágan dáhpáhuvvá.

– Diet lea nu eará dilli gos son lea dál njealji seainni siste. Livččii imaš jus doppe ii dáhpáhuvašii makkárge dráma.

Sáhttá áibbašisgoahtit meahccái

Inga-Máret ii leat gal nu sihkkar faskkestago viellja Andte olles Big Brother -gilvvu váldovuoittu, 100 000 euro.

– In dieđe šattešgo vuoiti, dat lea gal vel guhkkin, somá oaidnit ahte lea ná guhká birgen. Mun lean suoli ballan ahte boahtágo dat stađđat dieppe nu guhká.

Su mielas sáhttá Andte áibbašisgoahtit meahci ja ruovttu, eareoamážit go lea čakčaáigi.

– Dat lei hupman dieppe dan unna lanjažis, sámegillii han vel dajai, ahte ii dáppe lean nu álki maid son doaivvui. Ii sihkkarit leat álki go ii oaččo oktavuođa olgomáilbmái ja orodit ovtta visožis čađat áigge. Ja go vel lea luondduolmmoš, de gal sáhttet boahtit áibbašeamit ruoktot.

Beakkálmassan máilbmái

Inga-Máret Gaup-Juuso lea iešge dovddus juoigi ja neavttár ja bohkosage ahte vieljas lea juo šaddan dovdduseabbo go son. Dan ahte boahtágo Andte ain loaktit almmolašvuođas gilvvu maŋŋelge, ii máhte vástidit nuppi bealis.

– Dan goit dieđán ahte sus šaddá oba eará dilli go boahtá doppe viesus olggos. Sihkkarit bijada meahccái oalle fargga go boahtá doppe, árvala Inga-Máret loahpas.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Historiallinen laskenta nousevista taimenista tehdään kaiku­luotaimella ja vedenalaisilla kameroilla. Tieto auttaa kalastuksen säätelyn kehittämisessä.

”Dolvot”-lávllačállin­leairras Sámi artisttat besset ovttas ráhkadit musihka. Leairra bohtosiin riegádit ođđa musihkkabihtát áibbas ođđa ovttasbargguin.

Bálgosiid ovttastusa ovddasteaddjičoahkkimis ságastalle rašes áššiin, vai boahtteáiggi ovttasbargu buorrána.