50% found this document useful (2 votes)
2K views19 pages

VATAPUIA

The document discusses different types of relationships and how they should be respected according to Samoan culture. It describes relationships between parents and children, siblings, chiefs and their subordinates, and children and their caretakers. It emphasizes showing respect, kindness, and upholding responsibilities in interactions with others.

Uploaded by

alosiomargaret26
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd
50% found this document useful (2 votes)
2K views19 pages

VATAPUIA

The document discusses different types of relationships and how they should be respected according to Samoan culture. It describes relationships between parents and children, siblings, chiefs and their subordinates, and children and their caretakers. It emphasizes showing respect, kindness, and upholding responsibilities in interactions with others.

Uploaded by

alosiomargaret26
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd

AUIVI O LE FOLASAGA

 O le va tapui poo le va fealoa’i ma lona uiga faigofie.


 O le va tapuia i le Tusi Paia ma ona aafiaga.
 O vaega e tausia ai le va tapuia
 O ni faata’ita’iga o nisi o va tapuia e tatau ona tausia.
 O galuega poo matāfaioi a tagata taitoatasi.
O le va fealoai male va tapuia.
 O le va, i le gagana faigofie, o le avanoa, o le va o le isi mea
ma le tasi. Peita’i, o le va fealoai, o le va e faaaloalo ai le isi
tagata i le isi tagata. O le va e alo mai, alo atu, e mafua ai le
upu fealoa’i, e faafesagai ma fealoaloa’i.
 Afai loa o le a tautala i le va, e tusa ma le faaafeagai ai ma le
faatinoga e le tagata soifua i ona tafa e fia, ona mautinoa
lelei ai lea, e faalagolago le ta’uleleia poo le ta’uleagaina o
soo se tagata ola, i lona tausiga o le va.
 O le va tapuia, o lona uiga o le va ua tapu, po ua faasaina. O
le va e mamala, a solia e se tagata, e iai ona taunuuga. A
lelei ona tausia, e taunuu i taunuuga lelei, a faaletonu foi
ona osiosi, e taunuu foi i masei ma le malaia.
Faaauau…
 O le molimau a le tusitala o Kenese i le Tusi Paia, na
soli loa e Atamu ma Eva lo latou va tapuia ma le Atua,
tanuu loa i le tanuuga e malaia.
 Ft..1«Ua fetalai atu o ia i le fafine, Oute matuā
faateleina le tiga o lou ma’i to; ete fanau mai tama ma
le tiga, e uai atu lou manao i lau tane, e pule foi o ia ia
te oe.
 Ua taunuu i le taunuuga le lelei talu lona soli o le va
tapuia ma le Atua, e ala i le lē usitai ma faalogo.
Faaauau….
 Ft..2 «O le mea lea, Atamu, ua malaia ai le laueleele ona o
oe; ete ‘ai ai ma le tigā i aso uma o lou ola. E te ‘ai foi au
meaai male afu o ou mata.
 Ua taunuu foi i le isi taunuuga lē manuia, talu lona soli o le
va tapuia ma le Atua.
 O lona uiga, e taua tele le tausia lelei o le va fealoai ma le va
tapuia, e le gata o le va tagata, ae faapena foi ma le Atua.
 «Pe afai e faapea mai se tasi, oute alofa i le Atua, ae inoino i
lona uso, o le pepelo lava ia. Auā o le lē alofa i lona uso ua ia
vaai atu iai, e le mafai ona alofa o ia i le Atua, ua ia le vaai
atu iai.
Faaauau….
O le tala ia Feepo ma lona atalii o Leatiogie. O loo
manino ai le tausia lelei e le atalii o lo va ma lona tama,
na mafua ai ona ia maua manuia ma le faaeaina.
Sa faatino le tautua a le atalii I le atoaga o lona malosi
atoa, o le ala lea sa maua ai ona manuia ma manumalo
faaagatama na auai atu iai.
O lona uiga, a tausia lelei le va, e i’u I le manuia ma
maua le fiafia.
Faaauau……
 O le va tapuia i le aganuu Samoa, e osiosi i le amio
pulea male aga faatamalii poo le faaaloalo. E fanau mai
ai le alofa ma le tausiga o le filemu. Soo se aiga Samoa
e tāua le puipuiina o le va ma isi tagata nei fesopoa’i,
ona satia lea o le va fealoai ma iu ina masofa ai le fa. O
nisi nei o va tapuia e ao ina faapelepele ma tausia lelei
e tagata.
 1. Va o matua ma fanau
 2. Va o le tuagane male tuafafine
 3. Va o le matai ma lona auaiga
 4. Va o le tamalii male tulafale
Va o matua ma fanau
E iai le fuaitau faapea, “O tama a manu e fafaga i fuga o laau,
ao tama a tagata e fafaga i upu ma tala.” o le ala lea e faafailele
ma ‘ao’ao ai e matua Samoa latou fanau, I tu ma aga faaaloalo,
ae faapea foi I le faa-Kerisiano. E faatonu ma aoao ina ia
tautala faaaloalo, ava ma migao. E faatonu foi le tu, nofo,
savali ma isi amio faaaloalo e tatau ai. Faataitaiga:
 Aua ete tautala tu ma tagata.
 Aua le ai savali
 Aua le tautala ma mama.
Ma le anoanoai o tu ma aga e faasino ai e matua auā lava le
tulaga i le tausia lelei o le va fealoai. E le gata foi i lea, ae
faasino foi le tama male teine i ona nafa tauave.
Faaauau…
Faataitaiga
 O tama e fagogota (faa’ae le tai) ma fai maumaga
(gagau le vao)
 O teine e fai laufala ma lalaga fala, toga ma mea
taulima ma isi oloa ale aiga (faioa)
 E feagai foi tama ma le faiga o le suavai I tua o le tunoa,
ma galuega mamafa.
 O teine poo tamaitai, o latou lava ia o galuega māmā I
totonu ma fafo ane o fale.
faaauau
 O loo faamanino ma faamamafa mai foi e le Tusi Paia le
alagatatau ona tausia lelei e fanau o le va tapuia lenei.
Faimai le Tulafono e 5, “ ia e ava i lou tamā ma lou tinā ina
ia faalevaleva ai ou aso i le nuu o le a foaiina mai e le Alii
lou Atua iate oe.
 E ao foi ina ia malamalama le fanau, e iai taunuuga o le va
fealoai.
 O le lufilufiina (faasoa) o taumafa male gasesega o taumafa
mo matua, o ala ia e faamanuia mai ai matua i fanau.
 O le mala aumatuā, o le mala lea e oo i le tamaitiiti pe a
faaletonu i le tausiaina o le va tapuia lenei ma matua.
Va o le tuagane male tuafafine.
 E leai se eseesega o le tausiaina ole va tapuia o matua ma fanau, male
tausiaina o le va o le tuafafine male tuagane. E faaeteete ma ilitata iai le
tagata Samoa ona e iai ona tapu ma sa.
 O le ala lea e galue ai le tuagane e fai mea lelei mo le tausiga o le va
lenei aua e mamala.
 E ao ai foi i le tuagane ona ola ma oti mo le puipuiga o lona tuafafine
 O le mea uliuli i le mata o le tuagane lona tuafafine. O le mafuaaga lea
e mu ai mata o le tama tane mo lona tuafafine i le faataunuuina o lana
tautua, aemaise o le mataalia o lana puipuiga, ona o lona agaga
maualuga ia faaipoipo lelei lana feagaiga.
 O le measili foi ma lelei e fai e le tamaitai i lona tuagane aua lava le
sologa lelei o lo laua va nonofo. E iloa foi e le teine ona tautala faaaloalo
ma amio taupulea lelei, mo le tausiga lava o le nofo lelei I lo va ma lona
tuagane.
Va o le Matai ma lona Auaiga
 O le matai lelei e tutusa tagata uma o lona aiga i lana
vaai, e le sii le isi ae toso le isi
 O le matai, o ia lea o le tausi mea a lona aiga, ma e ao
ai lava ona ia tausia i le alofa male faapalepale lona
aiga
 Soo se matai e lelei lona va ma lona aiga, e filemu ma
fai mea lelei iai lona auaiga
 E le tatau ona faalogologo tiga pe vaavaai laumata, ae o
le va e tatau ona faamafanafana fesootai, ae le fesopoa’i
fesalaa’i.
Va o le Tamalii ma le Tulafale
O le saofaiga lenei a matai ua vavaeina i vaega nei e lua
1. Tamalii
 E na ona faamaepaepa lava ma faasa’osa’o i o latou pou i matuatala
 O isi igoa e ave i tamalii o Tapaa’u, Ma’opu, Aiga, Suafa, Feagaiga, Usoalii ma le
Matuaalii
2. Tulafale
 O le molitofa lea a tamalii aua e lauga i latou ae faamaepaepa lona alii se’i
vagana ua tootoo alii le aso, ona faatoa lagona lea le leo o le tamalii. O le
tulafale foi poo le nofoatula o loo manino o latou faalagiga e aofia ai upu nei;
Tulatoa, Tualamalae, Faleupolu, Failauga, Tootoo, Matua, Tuua ma isi faalagiga
faapena.
 O le va fealoai poo le feagai ai o le tulafale ma le tamalii o se tulaga aloa’ia i tu
ma aga a o tatou tagata
 O le tulafale i le faaleoina o le finagalo o le tamalii, a’o le tamalii na te teuina
lona tulafale pe a mae’a ona faaleo lona finagalo. E mafua ai upu a le atunuu e
faapea, “O MEA A TAMALii E PALA i TULAFALE”
Tulafale
 O le molitofa lea a tamalii aua e lauga i latou ae
faamaepaepa lona alii se’i vagana ua tootoo alii le aso, ona
faatoa lagona lea le leo o le tamalii. O le tulafale foi poo le
nofoatula o loo manino o latou faalagiga e aofia ai upu nei;
Tulatoa, Tualamalae, Faleupolu, Failauga, Tootoo, Matua,
Tuua ma isi faalagiga faapena.
 O le va fealoai poo le feagai ai o le tulafale ma le tamalii o se
tulaga aloa’ia i tu ma aga a o tatou tagata
 O le tulafale i le faaleoina o le finagalo o le tamalii, a’o le
tamalii na te teuina lona tulafale pe a mae’a ona faaleo lona
finagalo. E mafua ai upu a le atunuu e faapea, “O MEA A
TAMALii E PALA i TULAFALE”
Nafa
O lona uiga o galuega faatino, tiute tauave, matāfaioi,
tofiga, valaauina poo nafa e patino I sea tagata.
O le galuega foi, e faauau pea I aso uma o le soifua, ae le
na o se aso poo se vaiaso e faatino ai, ona tuu ai lea e le
toe faia.
Nafa o le Matai
 Pule faamalumalu : o lana pule e malu ai measina ma
tagata o lona aiga
 Faamatafaioi le Aiga : o ia na te faatonu ma faasoasoa
tagata o lona aiga i o latou tiute fai
 O le Ositaulaga : o ia e feagai ma le taitaiina o lona auaiga i
faigalotu i afiafi taitasi poo taeao foi.
 Fai ma Sui o le Aiga i le Fonotaga a le Nuu : na te faaleoina
finagalo o lona aiga i totonu o le nuu.
 Fai Tulafono ma Faasalaga : o latou nei e fausiaina le
saofaiga a matai i totonu o le nuu, o le saofaiga lena e
fausiain tulafono ma faasalaga
Nafa o Tamaita’i
 Fai ‘Oa : o latou e fausiaina le ‘oa o le atunuu e pei o le
lalagaina o falapapa, ietoga, falasu’a, tapito, falalilii ma
isi
 Pae ma le Auli : e faaleleia faafitauli ma tonu fai o aiga
ina ia maua le nofo fealofani o tagata o le aiga
 Taulasea : ia lelei i le faiva o le fofō o gasegase eseese
ole aiga ma lona nuu
 Faiaoga : aoao ma faatonutonu tamaiti o le aiga
 Faamatagofie: latou te faia le galuega o le teuteu ma
faamatagofie le fale, tafāfale, lumafale poo le malae.
Nafa o Taulele’a
 Tautua matavela : e mu mata I le tautuaina o le matai
ma lona aiga
 Tautua Upu : lelei le gutu I faalagiga ma le folafolaina o
faaaloalo
 Tautua Tuavae : tautua vae mo’emo’e , tautua vae oso
ma vave le gaioi e faatino le finagalo o le matai
 Tautua Toto : ola ma oti I le puipuiga o lona aiga ma
lona matai
 Tufuga : ia lelei I le faiva o faatufugaga, faugafale ma
vaa o mea e tua iai lona aiga

You might also like