Juhtumikorralduse koostööplatvorm Mudila

Mudila põhimõte on kasutada võimalikult palju juba olemasolevaid andmeid ning vältida uute andmete kogumist seal, kus selleks puudub sisuline vajadus. Projekti käigus tehtav andme- ja õigusrevisjon selgitab välja, millised andmed on lapse õigeaegseks märkamiseks vajalikud ning millised täna kogutavad andmed ei anna spetsialistile sisulist lisaväärtust.

Mudila võib koondada tööks vajalikke andmeid näiteks lastekaitse, politsei, tervishoiu, rahvastiku ja menetlusinfosüsteemidest. Lõplik andmekoosseis kujuneb välja revisjoni tulemusena ning lähtub andmete minimaalsuse põhimõttest.

Kõik need on andmed, mis on riigil juba olemas, kuid paiknevad täna eri registrites. Mudila aitab tuua tööks vajaliku info turvaliselt õigete spetsialistideni, vähendades käsitsi tehtavaid päringuid ja jättes rohkem aega lapse toetamiseks.

Mudila lahendus on alles väljatöötamisel, mistõttu ei ole täna võimalik täpselt kirjeldada tehisintellekti lõplikku rolli. Teada on aga see, et tehisintellekti eesmärk on toetada spetsialisti igapäevatööd, aidates koondada olulist infot, tuua suurema abivajadusega juhtumid kiiremini spetsialisti vaatevälja ning pakkuda võimalikke sekkumisviise.

Tehisintellekt ei tee otsuseid ega asenda spetsialisti tööd, vaid toetab teda parema ja terviklikuma info kuvamisega. Kõik lõplikud hinnangud ja otsused teeb alati inimene, kes vastutab lapse abistamise eest.

Ei satu. Mudilas on samad abivajavad lapsed, kes on juba täna lastekaitse vaateväljas, näiteks STAR-süsteemis. Mudila ei kogu uusi andmeid ega too süsteemi uusi lapsi, vaid koondab erinevates andmekogudes juba olemasoleva info ühte tervikusse.  Selle eesmärk on, et olemasolev info jõuaks õigel ajal õigete spetsialistideni ja toetaks paremat ülevaadet lapse olukorrast.

Peamine probleem on info killustatus eri asutuste vahel. Täna paiknevad olulised andmed eraldi IT-süsteemides ning nende kokku saamine nõuab ajamahukaid päringuid, mistõttu ei teki spetsialistidel õigel ajal tervikpilti lapse olukorrast. Mudila eesmärk on need andmed omavahel siduda ja luua ühtne töölaud, kus info jõuab automaatselt õigete spetsialistideni.

Lisaks on Mudila eesmärk töötada välja või kohandada Eestis kasutamiseks rahvusvaheliselt tõendatud valdkondadeülene riskihindamise metoodika. Selle alusel luuakse spetsialistile automaatne triaaž, mis toob esmajärjekorras vaatevälja kõige kriitilisemad juhtumid. Riskihindamine arvestab nii riski- kui ka kaitsetegureid. Riskitegurid suurendavad tõenäosust, et laps võib sattuda konflikti seadusega, näiteks kooliprobleemid, vägivald kodus või kuulumine probleemsesse sõpruskonda. Kaitsetegurid on lapse sisemised ressursid ja välised tugistruktuurid, näiteks huvitegevus, toetavad peresuhted või kogukonna tugi, mis aitavad lapsel keerulistes olukordades toime tulla.

Sellist terviklikku ja valdkondadeülest ülevaadet ei ole võimalik saavutada ainult üksikuid olemasolevaid IT-süsteeme edasi arendades, sest need on loodud erinevate eesmärkidega ega ole omavahel piisavalt seotud.

Lastekaitses, vaimse tervise teenustes ja sotsiaaltöös on vaja rohkem inimesi. Teame, et spetsialistide nappust ei ravi üleöö. Samal ajal ütlevad spetsialistid ise, et oluline aeg kulub liigsele bürokraatiale ja info käsitsi kokku kogumisele. Vaja on rohkem abikäsi ja targemaid tööriistu, üks ei välista teist. Andmete abil on võimalik paremini tuvastada milliseid spetsialiste millistes piirkondades napib. Nii on Mudila abil võimalik teha teadlikumaid eelarveotsuseid. 

Jah. Mudilat arendatakse teadus- ja tõenduspõhiselt ning enne lahenduse rakendamist tellitakse mitmed sõltumatud analüüsid, et hinnata selle põhjendatust, mõju ja vajalikke eeldusi.

Kõigepealt viiakse läbi teadus- ja arendustegevus, mille eesmärk on töötada välja ühtne riskihindamise raamistik – määratleda riski- ja kaitsetegurid, triaažiloogika, teenuste soovitamise põhimõtted ja soovituste kujunemise alus. Sellele lisandub andmevajaduse audit, mis hindab, kas alaealiste kohta kogutakse otsuste tegemiseks asjakohaseid andmeid või kogutakse mõnda teavet põhjendamatult palju.

Ressursianalüüs keskendub sellele, kuidas automatiseerimine mõjutab spetsialistide töökoormust ning millises ulatuses aitab see vabastada aega vahetuks tööks laste ja peredega. Kasu ja kahju analüüs hindab lahenduse mõju nii alaealise heaolule kui ka ühiskonna turvalisusele ning analüüsib, kuidas leida tasakaal tõhusa ennetuse ja riigi sekkumise proportsionaalsuse vahel.

Teadus- ja arendustegevuse tulemuste põhjal koostatakse ka õigusanalüüs, mis selgitab välja, kellel on vajalikule teabele juba täna seaduslik ligipääs, kus on vaja ligipääse muuta ning kuidas tagada andmete õiguspärane ja eesmärgipärane kasutamine.

Lisaks toetub Mudila lahenduse vajadus mitmetele varasematele uuringutele: Alaealise õigusrikkuja kasutajateekonna ja kogemuse analüüs (2021), Alaealiste õigusrikkumistele suunatud lühisekkumiste analüüs (2021), Noorte õigusrikkujate uuring (2021), Helen Prins (2019) „Alaealiste kriminaalmenetluses ja karistusõiguses toimunud reform ja selle mõju", Dagne Mihkels (2022) „Alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi mõju alaealiste retsidiivsusele“, Laura-Maria Kadaksoo (2017) „Noorte täiskasvanute erikohtlemine karistusõiguses ja kriminaalmenetluses".
 

Mudila aitab kuni 18-aastaseid abivajavaid lapsi. Lastekaitseseaduse kohaselt on abivajav laps laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes. Samuti laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Mudila koondab lapse kohta erinevates süsteemides oleva olulise info ühte koostööplatvormi, et spetsialistidel oleks terviklik ülevaade lapse olukorrast. Nii kulub vähem aega info kogumisele ja haldustoimingutele ning rohkem aega lapse toetamisele. Tänu sellele jõuab vajalik abi kiiremini rohkemate abivajavate lasteni.