J. C. Kumarappa. Mahatma Gandhi’s economist

2007

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

2009

Süüria gnostiku Bar Daisāni (Bardesanese) (154-222) teos on vanemaid süüriakeelseid kirjandusteoseid).

Sissejuhatus Nõustamine, nagu paljud muudki tegevusvaldkonnad, võib olla nii amet kui vaba aja harrastus. Oleme me ju kõik aeg-ajalt kokad, ehitustöölised, autojuhid või õpetajad. Et mõne tegevusega leiba teenida ja ühtlasi oma tööd nautida, tuleb kasuks olla oma ala meister, professionaal. Selleks omakorda on vajalikud spetsiifilised teadmised, suhtumine ja oskused. Kogemuste kasvades, pidevalt arenevate teadmistega ja õige suhtumise olemasolul on võimalik saavutada virtuoossus oskuste kasutamisel. Professionaalset nõustamist eristavad asjaarmastajalikust nõu andmisest järgmised tunnused: • Nõustaja tegeleb nii kliendi kui teemaga. Nõu andja tegeleb ainult teemaga-vältides isiklikku suhet või vastupidi-isiklikuks minnes ei suuda eristada enda ja kliendi probleeme. • Nõustaja tegevuse tulemus on kliendi maailmas positiivsete muutuste saavutamine. Nõu andja tegevuse tulemus on enese rahuldamine. Klientide ootused Saada odavat ja kvaliteetset teenust (meelsamini tasuta) Operatiivsust, saada kõike otsekohe Vältida/lahendada probleeme, saada päästetud Olla kontaktis kompetentse isikuga, kes on pidevalt kättesaadav Meeldivat suhtumist, usalduslikku kontakti, abivalmidust Lubadustest kinnipidamist Erisoodustusi, vastutulekuid, töö ärategemist Jne. Tööandja ootused Rohkem lepinguid ja raha Vähem kulutusi ja töövahendeid Suurt kompetentsust, pidevat enesetäiendamist Klientide rahulolu ja kaebuste vältimist Võimet olla kolmes kohas korraga Jne. Kolleegide ootused Saada informatsiooni Saada tuge, nõuannet, abi tööde tegemisel Olla kiiresti kättesaadav Jagada oma töövahendeid Mitte konkureerida Jne. Pere (kodu) ootused Suur sissetulek Palju vaba aega pereliikmete jaoks Prestiižikas töö Jne. Informatiivsed Jutt on asjalik, konkreetne, argumenteeritud ja seostatud, põhineb faktidel Emotsionaalsed Väljendatakse ka oma tundeid, suhtumist ja hoiakuid antud teema või partneri suhtes Lihtsad Jutt on arusaadav, vastab partneri tasemele ja tema poolt tuntavatele mõistetele Parasjagu tihedad Vahetatava info hulk ajaühikus on optimaalne ja vastavuses partneri vastuvõtuvõimega

2021

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2015

Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk on selgitada välja lauselõpulist kitsast fookust laiast fookusest eristava emfaatilise primaarse lauserõhu akustilised korrelaadid eesti keeles. Tähenduseristust kandvat emfaasi vaadeldakse ka lause eelviimasel sõnal, kus selle realiseerumist ei mõjuta prosoodilise piiri korrelaadid. Uurimus täiendab varasemat uurimust, milles testiti emfaasi korrelaate piirieelses positsioonis. Uurimuse tulemusena leitakse, et piirieelses positsioonis ebaoluliseks osutunud põhitooniga seotud korrelaadid on mittepiirieelses kontekstis osaliselt olulised. Mõlemas kontekstis on oluline sihtsõna suhteline intensiivsus lauses. Lisaks vaadeldakse, kuidas emfaasi peamiseks korrelaadiks osutunud pikenemine sõnas realiseerub ning suhestub väldet signaliseerivate kestussuhetega jalas. Leitakse, et mittepiirieelses kontekstis toimub pikenemine kestussuhetele vastavalt (esimeses ja teises vältes) või seda suurendades ja vältetunnust võimendades (kolmandas vältes)....

Mäetagused, 1996

võib pidada viimaseks suureks nganassaani shamaaniks. Tema isa Djuhade Kosterkin sai laialdaselt tuntuks tänu Andrei Popovile, kes oma 1936. aastal ilmunud raamatu "Tavgitsõ" ühe peatüki pühendas nganassaani shamanismile. Selles kasutatud materjal pärines valdavalt Djuhadelt. Tema kutsumusnägemusi ja puhta koja rituaali kirjeldust on kas osaliselt või tervikuna tsiteerinud paljud teadlased, teiste hulgas ka M. Eliade (vt. Eliade 1974: 38-42). Räägiti, et enne Tubjaku sündi surnud kõik Djuhade poeglapsed imikueas. Kui Djuhade esimene naine (tal oli kolm naist) taas käima peal oli, ennustanud Djuhade, et nüüd sünnib poeg, kes teistele poegadele elutee avab. Tubjaku sündinud "särgis". Nimi anti talle kaelal oleva nööbikujulise sünnimärgi järgi. Djuhade ennustus osutus õigeks, sest pärast Tubjakut sünnitasid naised talle veel poegi. Aastaid elas Tubjaku tundras küti, kalamehe, põdrakasvataja ja praktiseeriva shamaanina. 40-te aastate lõpus, kui kohalikud võimud alustasid aktiivset shamanismi likvideerimise poliitikat, arreteeriti ta ja mõisteti laagrisse "ametiseisundi kuritarvitamise" ettekäändel, s.o. mitte sellepärast, et ta oli shamaan, vaid sellepärast, et ta võttis oma töö eest tasu. Pärast vangist vabanemist jätkas Tubjaku loitsimist. Ametivõimud teda rohkem ei tülitanud.

2014

Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, 2012

Jaanuari algul ilmus "Kalendrite kalender 2009/2010" ("Arhiivraamatukogu varamu" nr 7), mis koostati raamatukogu töötajate ühistööna 19. sajandi kalendrikirjanduse põhjal. Kalendris on kasutatud Tartu-teemalisi originaalillustratsioone ning mitmesugust muud kalendrikirjanduse-alast teavet. Veebruaris ilmus ajakirja "Raamatukogu" 1. number, mis oli pühendatud arhiivraamatukogule. Ajakirjas avaldati 5 ARi kogudega seotud publikatsiooni, neist 4 ARi töötajatelt. Aprillis sai valmis ARi kaunilt kujundatud juubelikogumik "Varamu lummuses. Eesti Rahvuslik Arhiivraamatukogu 100". Raamat sisaldab artikleid, mälestusi, intervjuusid, ARi kogude ülevaateid, kroonikat ja bibliograafiat. Juubelikogumik võtab kokku ARi 100 aasta tegevuse ning sisaldab artikleid muuhulgas 9-lt ARi töötajalt. M. Kiipus võttis osa Haridus-ja Teadusministeeriumi riikliku programmi "Humanitaar-ja loodusteaduslikud kogud" ekspertnõukogu, Fr. Puksoo auhindamiskomisjoni, ERÜ kogude toimkonna, MTÜ Baltic Heritage Network ning ELNET Konsortsiumi digiteerimise ja mikrofilmimise töörühma tegevusest. H. Maaslieb osales ELNET Konsortsiumi tehnilises ja digiteerimise ja mikrofilmimise töörühmas, O. Sudajeva ELNET Merike Kiipus esitleb arhiivraamatukogu juubelikogumikku. Alar Madissoni foto. Arhiivraamatukogu fondid täienesid peamiselt sundeksemplaride baasil. Trükiseid hangiti juurde ka järelkomplekteerimise teel. Kokku võeti arvele 22875 eksemplari (sundeksemplarid, annetused, vahetus, ostud, muu). Eesti trükiste komplekteerimisega tegelesid A. Pill ja K. Liba, kes pidasid kirjavahetust trükikodade, kirjastuste ja toimetustega ning külastasid raamatukauplusi, antikvariaate jne. Koostati ka mitmeid desideraatide nimestikke, mis tehti kättesaadavaks veebis. Baltica trükiste komplekteerimisega tegeles I. Pelkonen. Järelkomplekteerijad võtsid osa Tartu Ülikooli raamatukaupluse ja Mr. Kolki raamatukaupluse oksjonitest. Rohkesti võeti vastu ka annetusi. Täname kõiki üksikannetajaid, asutusi ja organisatsioone, kes on saatnud meile trükiseid.