Objektiivsest teadmisest C. S. Peirce'i kosmoloogia näitel

Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, 2012

2018

Tõejärgsuse mõistet kasutatakse enamasti moraliseerivalt ja irooniliselt, naeruvääristamaks erinevaid irratsionaalseid retoorilisi praktikaid, kuidas väidetele omistatakse tõeväärtust ning omandatakse seeläbi uskumusi n-ö faktidest hoolimata. Käesolevat ajastut iseloomustavate tähendusloomepraktikate puhul on täpsem rääkida pigem uustõest, väga mitmekesiste õigustusviiside vohamisest subkulutuuriti (nt ühismeedia „kajakambrid“, alternatiivmeedia jms). Nagu on õigesti tähele pandud, kujundavad säärased retoorilised praktikad üha rohkem ka poliitilisi jõujooni maailmas. Artiklis keskendun küsimusele, milles seisneb tõejärgsus kui omaksvõetud intellektuaalne hoiak. Erinevalt erinevate tõdede kemplusväljast seisneb antud hoiak, mis ulatub tagasi vähemalt antiikaja skeptikuteni, otsustamatuses, väidetele tõesuse omistamisest loobumises. Kasvõi kulunud relativismi paradoksi abil on lihtne näidata, et antud hoiak ei saa olla täiesti järjekindel ja kogu inimelu läbistav, näiteks sõelume arg...

2003

Sulg on heterogeenne suuoone limaskesta ning hambaid umbritsev vedelik, mis sisaldab glukoproteiine jt valke, elektroluute, vaikesi orgaanilisi molekule ning verest parinevaid komponente. Sulje too puhastava lahuse, ioonide reservuaari, lubrikandi ja puhvrina on hasti teada. Eesti Arst 2003; 82 (2): 477–484

2007

Mäetagused, 1997

Üks Munkácsi kogutud Maailmavaatava Mehe sündi kujutav mütoloogiline laul algab kirjeldusega, kuidas Numi-Toorem oma naisega tülitses. Numi-Toorem tõstis mõõga, et naist lüüa. Nende vanim poeg takistas teda. Numi-Toorem vihastas ning sõnus oma naise alumisele maale. Naine laskus alumisele maale ning salaja tuli ilmale ta väike kuldsete käte, kuldsete jalgadega laps. Kas kasvatas ta teda pikka või lühikest aega, ennäe-ta sai väljasjooksmise ealiseks. Äkki tema ringijooksmise ajal küla tanumal häll seal seisab, sjopõr-hõbedast, kam-hõbedast häll seal seisab. Poiss ronis sellesse mängima. Ta isa Numi-Toorem tõmbas ta järsu ropsuga üles. (Vogul Folklore: 18.) Ent samast allikast pärinev muistend esitab asja hoopis teisiti: "Nende isa Numi-Kwores lasi kolm meest kahe taeva, kahe ilma vahele, neljas oli nende õde. Vanim mees neist on Numi-Toorem, teine mees on Sahl-Toorem, kõige väiksem mees on Tapel-ooika, Kaltesh-eekva on nende õde. Kõige vanem vend, vanim mees, võttis vene naise. Ükskord märkas ta, et ta naine on vahekorras allilma mehe Kul'-ooteriga. Ta haaras naisel juustest kinni ja virutas ta kolm korda vastu maa palet, siis viskas ta naise alla august, millest harilikult tavatses alla vaadata. Edasi polnud tal naisega mingit tegemist.

Mäetagused, 1998

Ülevaate lõpetuseks tutvustan tegelast, kellest rääkides kasutatakse tavaliselt vaid eufemisme (mansidel näiteks ui 'loom', n'urumui 'sooloom', untvoi 'metsloom', liling ui 'elav loom', jalpõng ui 'püha loom', ans'õhh 'vana', maakolang oika 'muldkoja taat', konsõng oika 'küüneline taat', pupi/pupak(ve), viimane peamiselt naiste ja laste pruugis), ning kes on kujunenud peamiseks obiugrilaste pärimust koondavaks ja alal hoidvaks teguriks. Tema nimel anti vandeid, siiralt uskudes, et valetajat tabab kiire karistus ta käppade vahel, tema auks korraldati kõige suuremaid pidustusi. Mitte ühelegi ülikule ega jumalusele ei esitatud nii palju laule ja tantse kui talle. Isegi ta kehaosi ei nimetatud õigete nimedega. Kõrv oli aankval 'känd', silm sov 'täht' või sosõg 'mustsõstar', nina seenõg 'kasepahk', keel khoosvoi 'sipelgas', kõht khaap 'paat' jne. Karu. Mõnedes karupeielauludes esineb karu taevajumala Numi-Toorumi lapsena (pojana või tütrena), kes isa keelust hoolimata kodust välja läheb. Näiteks on mansi müütilises laulus värsid: Ta pääses välja, kuulis: linnaserva poolt kosab hääli. Ta kuulis: palju rahvast on näha. Mängiv mees mängib. Üks ratsanik hakkas teda taga ajama, ta pages tagasi. Tagasipagemise ajal ta jalg läbi vajus. Ta pöördus tagasi, vaatas alla: otsekui kollase matiga kaetud maa paistab. Mõtleb: "Minusuguse metsloomatüdruku ringi kõndimiseks milline maake!" (Kannisto, Liimola 1958: 35-36) Ning tütar palus isa, et see ta maa peale laseks. Isa aga vastas: "Tütreke, milline tore maa! Sinna maale kui satud, paksud sääseparved, paksud parmuparved sulle piina teevad. Nina ei mahu (pistma), kõrv(a) ei mahu (pistma), tihe (metsa)küngas." (Samas: 38-39.) Ent tütar tahtis ikka maa peale.

Keel ja Kirjandus, 2019

Mäetagused, 1998

Üks Munkácsi kogutud Maailmavaatava Mehe sündi kujutav mütoloogiline laul algab kirjeldusega, kuidas Numi-Toorem oma naisega tülitses. Numi-Toorem tõstis mõõga, et naist lüüa. Nende vanim poeg takistas teda. Numi-Toorem vihastas ning sõnus oma naise alumisele maale. Naine laskus alumisele maale ning salaja tuli ilmale ta väike kuldsete käte, kuldsete jalgadega laps. Kas kasvatas ta teda pikka või lühikest aega, ennäe-ta sai väljasjooksmise ealiseks. Äkki tema ringijooksmise ajal küla tanumal häll seal seisab, sjopõr-hõbedast, kam-hõbedast häll seal seisab. Poiss ronis sellesse mängima. Ta isa Numi-Toorem tõmbas ta järsu ropsuga üles. (Vogul Folklore: 18.) Ent samast allikast pärinev muistend esitab asja hoopis teisiti: "Nende isa Numi-Kwores lasi kolm meest kahe taeva, kahe ilma vahele, neljas oli nende õde. Vanim mees neist on Numi-Toorem, teine mees on Sahl-Toorem, kõige väiksem mees on Tapel-ooika, Kaltesh-eekva on nende õde. Kõige vanem vend, vanim mees, võttis vene naise. Ükskord märkas ta, et ta naine on vahekorras allilma mehe Kul'-ooteriga. Ta haaras naisel juustest kinni ja virutas ta kolm korda vastu maa palet, siis viskas ta naise alla august, millest harilikult tavatses alla vaadata. Edasi polnud tal naisega mingit tegemist.

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat Estonian Papers in Applied Linguistics, 2015

Ülevaade. Artiklis tutvustame korpusleksikograafia üldisi arengutendentse ja uusi meetodeid. Käsitleme korpuse kui leksikograafilise info allika potentsiaali ning analüüsime, kuidas saab leksikograafilisi andmebaase pool-ja täisautomaatselt genereerida. Vaatleme, mil määral on uusi tehnoloogilisi lahendusi võimalik rakendada Eesti õppeleksikograafias, täpsemalt eesti keele kollokatsioonisõnastiku (KOLS) koostamisel. KOLS on esimene eestikeelne sõnastik, kus rakendatakse andmebaasi automaatset genereerimist nii märksõnastiku kui ka sõnaartikli sisu (kollokatiivse info ja näitelausete) tasandil. Tutvustame sõnastiku koostamise üldisi põhimõtteid ja esitame näidisartikli.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2014

Lühike ülevaade indiviidile suunatud käsitlusviisist 2 (person-oriented approach) koostati juhendmaterjaliks selle meetodi kasutamisest huvitatud uurijatele. Artiklis arutletakse meetodi teoreetiliste, metodoloogiliste ja praktiliste kaalutluste üle. Esiteks osutatakse mõningatele ajaloolistele juurtele. Sellele järgneb lühiülevaade holistlik-interaktsioonilisest uurimisparadigmast, mis moodustab indiviidikeskse käsitlusviisi üldise raami. Sellel käsitlusviisil on olemas nii teoreetiline kui ka metodoloogiline pool. Peale peamiste teoreetiliste tõekspidamiste tutvustatakse ka enam levinud indiviidikeskseid meetodeid. Indiviidile suunatud käsitlusviisi tuumaks on süsteemne vaade, mille kohaselt moodustavad süsteemi komponendid mustri, mida võiks pidada jagamatuks. Seda mustrit tuleks mõista ja uurida ühe tervikuna, mitte jagada tükkideks (variaabliteks/ muutujateks), et neid tükke seejärel eraldiseisvate ühikutena uurida. Seega kasutatakse selliseid metodoloogilisi vahendeid, mis võimaldavad analüüsida tervikut (nt klasteranalüüs). Samuti esitatakse empiiriline näide koolihinnete arengumustrite uurimise kohta.