Kui muuseumist saab sõnum osalevatele auditooriumidele

Mäetagused, 2011

The article takes a critical look at archaeoastronomy as a marginalised area of research and dwells upon the so-called "bad examples" with an aim to highlight the methodological reasons why archaeoastronomy is not considered a true science. The elicited examples are indeed made by amateurs, yet with an academic research background, and published in academic format. Thus, these treatments can potentially Tõnno Jonuks www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused 78 find their way into the knowledge of common people and shape their worldview. Until now, critical reviews of the relevant treatments have been non-existent, and the following article attempts to analyse the problematic issues in archaeoastronomy related treatments and bring out certain generalisations as to why such strange conclusions have been reached.

2017

Mäetagused, 2009

Artiklis põhjendatakse vajadust kasutada Läti 20. sajandi ajaloo uurimisel suulise ajaloo allikaid koos teiste allikaliikidega selleks, et avastada seni mahavaikitud fakte ning muuta ettekujutust minevikust täpsemaks ja mitmetahulisemaks. Näitena on artiklis analüüsitud kahe naise -25. märtsil 1949. aastal küüditatud ema ja tütre -eluolu, nagu see on fikseeritud nende elulugudes ja arhiividokumentides. Arhiividokumentide ja suulise ajaloo intervjuu ühendamise vajadusest lähtudes osales autor allikakogu 1949. gada 25. martā izvesto balsis (25. märtsil 1949. aastal küüditatute hääled) koostamisel. Toetudes allikapublikatsiooni ettevalmistamise kogemustele käsitletakse artiklis arhiividokumentide ja suuliste allikate kompleksse avaldamisega seotud õiguslikke ja eetilisi probleeme ning allikate arheograafia küsimusi. Märksõnad: arhiividokumendid, intervjuud, kompleksne allikapublikatsioon, Läti ajalugu, märtsiküüditamine Läti 20. sajandi ajalugu on sündmusterikas, olulisimad neist on Läti riigi loomine 1918. aastal ja riikliku iseseisvuse taastamine 1991. aastal. Sõltuvalt suhtumisest Läti riikluse ideesse tõlgendavad ja hindavad erinevate historiograafilise koolkondade ja traditsioonide esindajad Läti ajaloo fakte erinevalt. Need tõlgendused on mõnikord lausa vastupidised, näiteks Läti annekteerimine aastal 1940 on nõukogude ajaloolaste silmis ajaloolise õigluse võit, kuid Läti rahvusliku historiograafia esindajad tunnistavad selle okupatsiooniks. Kumb väide on tõele lähemal? Tõenäoliselt see, mis põhineb ajaloo allikatel kui tunnistustel. Kuid kirjalikud allikad, millest peamiselt lähtub Läti 20. sajandi ajaloo rekonstrueerimine, on enamasti ametlikku päritolu, st need esindavad minevikufakte võimu vaatevinklist. Totalitaarsete režiimide 1 ametlike dokumentide puhul tuleb arvestada totalitaarse bürokraatliku süsteemi mõju ja ebameeldivate faktide ignoreerimi-

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat

This article focuses on the possibilities created through provenance research in the museum. Setting out current interest in provenance research against the backdrop of antiracist and decolonial movements such as Black Lives Matter and Rhodes Must Fall, the article focuses specifically on the history of research in ethnographic museums shaped by legislative acts such as NAGPRA in the USA, critical thinking about representational practices in anthropology, and collaborative work with originating communities. Using the Siberian collection acquired by Maria Czaplicka in 1914 and held at the Pitt Rivers Museum in Oxford as a case study, I argue that broad-ranging and open-ended provenance research akin to anthropological fieldwork allows to uncover different narratives pertaining to museum objects. It enables to understand why and how the objects were brought to the museum, the kinds of epistemic realities they have helped to build but also to attend to different cultural meanings and r...

2014

2011

2007

Mäetagused, 2024

Eesti haridusilm on rikas ja egalitaarne seetõttu, et meie õpetajad on üsna vabad pakkumaks õpilastele mitmekesiseid õppimisvõimalusi, mis hõlmavad ka kooliväliseid õpipaiku. Uuenduste, tervisepiirangute, rahastuskärbete vms tõttu võib aga formaalhariduse õpipaikade õrn ökosüsteem märkamatult löögi alla sattuda. Seetõttu on artikli eesmärk kirjeldada muuseumite, keskkonnahariduskeskuste jt sarnaste asutuste õppeprogrammide juhendajate kutsealast tegevust ja rolli formaalhariduses. Seitsme fookusgrupi intervjuu käigus intervjueeriti 27 õppeprogrammide juhendajat. Artiklis tuuakse välja võimalusi toetada kooliõpetajate ja õppeprogrammide juhendajate koostööd, tõsta õppeprogrammide kvaliteeti ning seeläbi rikastada kooliõpet veelgi enam sisukate õppekäikudega.

2008

Mäetagused

Rahvapärase maagia uurimine on Eestis pika ajalooga. Juba sajandi eest hakati Eesti muuseumitesse koguma maagias kasutatud esemeid. Siiski puudub siiani ülevaade Eesti muuseumites hoitavatest maagilistest esemetest ning maagia materiaalsust kasutatakse üksnes illustratiivsetel eesmärkidel. Käesolevas artiklis anname ülevaate Eesti muuseumites leiduvatest maagilistest esemetest ning arutleme selle üle, miks ei ole füüsilisi esemeid haaratud maagia-teemalistesse uurimustesse. Märksõnad: esemeuurimus, maagia, materia magica, muuseumikogud, ratsionaalsus Kuigi maagia on paljudiskuteeritud nähtus, tegelevad sellega peamiselt folkloristid, antropoloogid ja religiooniloolased, keskendudes maagia narratiivsusele ja rituaalsusele. Suur osa maagilisi rituaale ja kontseptsioone on küll tihedalt seotud füüsiliste objektidega, kuid see valdkond on jäänud tagaplaanile ja narratiivse maagiakäsitluse puhul on maagilisi esemeid pigem eiratud või kasutatud üksnes illustratsioonidena. Selle tulemusena ei ole neid väärtustatud ka museoloogias ning kogudesse on need jõudnud kas juhuslikult või kuriositeetsete objektidena. Maagilisi esemeid leidub maailma mastaabis peamiselt antropoloogiakogudes, kogutuna antropoloogide poolt retkedelt n-ö primitiivsete rahvaste juurde peamiselt koloniaaltaustaga maades (nt Pitt Riversi muuseum Oxfordis). Ilmselt ongi maagia tõlgendust kergem omistada kultuuriliselt, ajaliselt või ruumiliselt kaugematele "võõrastele" kui omadele. Näiteks on tähele pandud, et arheoloogilised uurimused maagia, religiooni, isiklike rituaalide ja neis kasutatavate