BOOK CHAPTER: Spiritual Sadomasochism

Eesti Arst, 2007

2006

4.3.2.2. Jeesus Kristus, Jumala ei) kw/ n 4.3.2.3. Kristlane kui Kristuse ei) kw/ n 4.4. Inimese olemasolu siht-do/ ca (Rm 1,21-23; 3,23) 4.4.1. Mõiste do/ ca Pauluse tekstides 4.4.2 .Mõiste do/ ca seos patuga 4.4.3. Mõiste do/ ca seos loomisega ja tulevikuline kirkus Kokkuvõte KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Allikad Sõnaraamatud ja grammatika Kommentaarid, monograafiad, artiklid ja artiklite kogumikud Materjalid internetist ZUSAMMENFASSUNG. PAULINISCHE ANTHROPOLOGIE: ABBRECHEN UND ZUM ZIEL KOMMEN DER SCHÖPFUNG 181 LÜHENDID Vana Testamendi apokrüüfid Brk-Baaruk 1Mak-1. Makkabite raamat 2Mak-2. Makkabite raamat Srk-Jeesus Siirak Trk-Saalomoni Tarkuseraamat Vana Testamendi pseudepigraafid 2Brk-2. Baaruki raamat ApokBrk-Apokalüptiline Baaruk 4Esr-4. Esra raamat Jub-Juubelite raamat 1En-1. Eenoki raamat kr.En-1. Eenoki raamatu kreekakeelne tekst 2En-2. Eenoki raamat JosAs-Joosep ja Asnat Eel.Ilm-Eelija Ilmutusraamat ApMos-Moosese ilmutusraamat Vita-Aadama ja Eeva elu (ladina tekst) LAE-Aadama ja Eeva elu TNaf-12 patriarhi testamendid, Naftali testament AscJes-Jesaja taevaskäik LibAnt-Pseudo-Philoni Liber Antiquitatum Biblicarum (Piibli muinsused) Pss Sol-Saalomoni psalmid TestIsaak-Iisaki Testament Qumrani tekstid CD-Damaskuse reeglistik 1QH-Kiituslaulude raamat Qumrani koopast nr 1 SISSEJUHATUS Uurimused Pauluse kohta Uurimused apostel Pauluse kohta on 20. sajandil (edasi ulatuvalt ka 21. sajandisse) teinud läbi mitmed muutused nii teemade vaatenurkade puhul kui metoodilistes küsimustes. B. WITHERINGTON III nimetab, et Pauluse kohta käivate uurimuste "koridorides puhuvad värsked tuuled" ja käes on põnev aeg uurida apostlit kirjavahetuses paganatega. 1 B. WITHERINGTON III loetleb järgmisi aktuaalseid teemasid: 1) Paulus kristlasena juudi perspektiivist 2 ; 2) Paulus feministlikust ja liberaalsest perspektiivist 3 ; 3) retoorikavõtted Pauluse kirjades 4 ; 4) Pauluse kirjade uurimine käsikirjana 5. J. D. G. DUNN leiab, et Pauluse teoloogiat tuleb laiemalt käsitleda kui pidevalt jätkuvat dialoogi, millel on oma kandev alus (Jumal Looja ja õigeksmõistja; Israeli suhe Jumalaga; Toora; kristlased on Kristuse kuju = teise templi juutluses mõisteti, et templiks on juudid ise), aga ka pöörded Paulusel endal teoloogilise dialoogi kestel (Kristuse mõistmine Jumala ilmutusena; Kristus on see, kes näitab, milline on Jumal; eshatoloogilised küsimused). Autori arvates teeb diskussioon Pauluse dialoogi üle huvitavaks ja värvikaks asjaolu, et erinevad teoloogid määratlevad Pauluse stabiilse aluse ja pöördepunktid erinevalt. U. SCHNELLE seostab Pauluse mõiste no/ moj ('seadus') erineva kasutuse eelkõige tema mõttemaailma muutumisega (1Ts, 1.2Kr ei edasta sellist no/ moj mõistmist nagu Rm ja Gl). 6 J. D. G. DUNN ja R. JEWETT tuginevad mõiste no/ moj tõlgendamisel soovile näidata, et Pauluse arusaam Moosese Seadusest on positiivne ja selles püsimine annab Iisraelile lootust Jumala kohtus püsima jääda (argumentatsioon põhineb mõiste e) / rga no/ mou 'seaduse teod' tõlgendusele). Moosese Seaduse 1 "Fresh winds are blowing througt the corridors fo Pauline studies, and in many ways it is an exciting time to be studying the apostle to the Gentiles` correspondence".

Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 2014

Lühike ülevaade indiviidile suunatud käsitlusviisist 2 (person-oriented approach) koostati juhendmaterjaliks selle meetodi kasutamisest huvitatud uurijatele. Artiklis arutletakse meetodi teoreetiliste, metodoloogiliste ja praktiliste kaalutluste üle. Esiteks osutatakse mõningatele ajaloolistele juurtele. Sellele järgneb lühiülevaade holistlik-interaktsioonilisest uurimisparadigmast, mis moodustab indiviidikeskse käsitlusviisi üldise raami. Sellel käsitlusviisil on olemas nii teoreetiline kui ka metodoloogiline pool. Peale peamiste teoreetiliste tõekspidamiste tutvustatakse ka enam levinud indiviidikeskseid meetodeid. Indiviidile suunatud käsitlusviisi tuumaks on süsteemne vaade, mille kohaselt moodustavad süsteemi komponendid mustri, mida võiks pidada jagamatuks. Seda mustrit tuleks mõista ja uurida ühe tervikuna, mitte jagada tükkideks (variaabliteks/ muutujateks), et neid tükke seejärel eraldiseisvate ühikutena uurida. Seega kasutatakse selliseid metodoloogilisi vahendeid, mis võimaldavad analüüsida tervikut (nt klasteranalüüs). Samuti esitatakse empiiriline näide koolihinnete arengumustrite uurimise kohta.

2013

Philologia Estonica Tallinnensis, 2015

Ülevaade. Artiklis keskendun muutustele, mida Esimene maailmasõda tõi kaasa Johannes Semperi arusaamades kirjanduse ja aja koostoimimisest. Henri Bergsoni fi losoofi ale tuginedes mõistab Semper aega kui inimeste poolt ühiselt ett ekujutatavat ruumiliste üksuste järgnevust, mida saab mõõta kiiremana või aeglasemana. Vaatlen, kuidas Semper oma esseistikas mõistab ja tajub sõja-aastate "aja" 1 kiirust ning võrdlen seda tema viisiga tunnetada "aja" tempot enne ja pärast sõda. Samuti uurin, kuidas ta mõõdab kirjanduse rütmi ning kuidas tema käsitluses kirjandus ja "aeg" võivad olla rohkem või vähem rütmilises kooskõlas. Seejuures vaatlen, milliseid võimalusi näeb Semper kirjanduse arenguks, kui "aeg" näib sõja-aastatele omaselt kiire või vastupidi, aeglane. Semperi arusaamu kirjanduse võimalustest toimida erinevat rütmi kandvas "ajas" tõlgendan läbi Pierre Bourdieu kirjandusvälja teooria ja sellega seotud "võimaluste ruumi". Semperi esseistikas esitatud seisukohtade taustal analüüsin sõja-aja kajastusi ka tema kirjandusloomingus. Võtmesõnad: kiirus, aeglus, Henri Bergsoni fi losoofi a, Pierre Bourdieu kirjandusväli ja "võimaluste ruum" 1 Bergsoni ja tema järgi ka Semperi mõiste "aeg" eristamiseks selle sõna tavapärasest tähendusest kasutan käesolevas artiklis jutumärke.

Mäetagused, 1997

Üks Munkácsi kogutud Maailmavaatava Mehe sündi kujutav mütoloogiline laul algab kirjeldusega, kuidas Numi-Toorem oma naisega tülitses. Numi-Toorem tõstis mõõga, et naist lüüa. Nende vanim poeg takistas teda. Numi-Toorem vihastas ning sõnus oma naise alumisele maale. Naine laskus alumisele maale ning salaja tuli ilmale ta väike kuldsete käte, kuldsete jalgadega laps. Kas kasvatas ta teda pikka või lühikest aega, ennäe-ta sai väljasjooksmise ealiseks. Äkki tema ringijooksmise ajal küla tanumal häll seal seisab, sjopõr-hõbedast, kam-hõbedast häll seal seisab. Poiss ronis sellesse mängima. Ta isa Numi-Toorem tõmbas ta järsu ropsuga üles. (Vogul Folklore: 18.) Ent samast allikast pärinev muistend esitab asja hoopis teisiti: "Nende isa Numi-Kwores lasi kolm meest kahe taeva, kahe ilma vahele, neljas oli nende õde. Vanim mees neist on Numi-Toorem, teine mees on Sahl-Toorem, kõige väiksem mees on Tapel-ooika, Kaltesh-eekva on nende õde. Kõige vanem vend, vanim mees, võttis vene naise. Ükskord märkas ta, et ta naine on vahekorras allilma mehe Kul'-ooteriga. Ta haaras naisel juustest kinni ja virutas ta kolm korda vastu maa palet, siis viskas ta naise alla august, millest harilikult tavatses alla vaadata. Edasi polnud tal naisega mingit tegemist.

Mäetagused, 1998

Ülevaate lõpetuseks tutvustan tegelast, kellest rääkides kasutatakse tavaliselt vaid eufemisme (mansidel näiteks ui 'loom', n'urumui 'sooloom', untvoi 'metsloom', liling ui 'elav loom', jalpõng ui 'püha loom', ans'õhh 'vana', maakolang oika 'muldkoja taat', konsõng oika 'küüneline taat', pupi/pupak(ve), viimane peamiselt naiste ja laste pruugis), ning kes on kujunenud peamiseks obiugrilaste pärimust koondavaks ja alal hoidvaks teguriks. Tema nimel anti vandeid, siiralt uskudes, et valetajat tabab kiire karistus ta käppade vahel, tema auks korraldati kõige suuremaid pidustusi. Mitte ühelegi ülikule ega jumalusele ei esitatud nii palju laule ja tantse kui talle. Isegi ta kehaosi ei nimetatud õigete nimedega. Kõrv oli aankval 'känd', silm sov 'täht' või sosõg 'mustsõstar', nina seenõg 'kasepahk', keel khoosvoi 'sipelgas', kõht khaap 'paat' jne. Karu. Mõnedes karupeielauludes esineb karu taevajumala Numi-Toorumi lapsena (pojana või tütrena), kes isa keelust hoolimata kodust välja läheb. Näiteks on mansi müütilises laulus värsid: Ta pääses välja, kuulis: linnaserva poolt kosab hääli. Ta kuulis: palju rahvast on näha. Mängiv mees mängib. Üks ratsanik hakkas teda taga ajama, ta pages tagasi. Tagasipagemise ajal ta jalg läbi vajus. Ta pöördus tagasi, vaatas alla: otsekui kollase matiga kaetud maa paistab. Mõtleb: "Minusuguse metsloomatüdruku ringi kõndimiseks milline maake!" (Kannisto, Liimola 1958: 35-36) Ning tütar palus isa, et see ta maa peale laseks. Isa aga vastas: "Tütreke, milline tore maa! Sinna maale kui satud, paksud sääseparved, paksud parmuparved sulle piina teevad. Nina ei mahu (pistma), kõrv(a) ei mahu (pistma), tihe (metsa)küngas." (Samas: 38-39.) Ent tütar tahtis ikka maa peale.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

Mäetagused, 1998

Üks Munkácsi kogutud Maailmavaatava Mehe sündi kujutav mütoloogiline laul algab kirjeldusega, kuidas Numi-Toorem oma naisega tülitses. Numi-Toorem tõstis mõõga, et naist lüüa. Nende vanim poeg takistas teda. Numi-Toorem vihastas ning sõnus oma naise alumisele maale. Naine laskus alumisele maale ning salaja tuli ilmale ta väike kuldsete käte, kuldsete jalgadega laps. Kas kasvatas ta teda pikka või lühikest aega, ennäe-ta sai väljasjooksmise ealiseks. Äkki tema ringijooksmise ajal küla tanumal häll seal seisab, sjopõr-hõbedast, kam-hõbedast häll seal seisab. Poiss ronis sellesse mängima. Ta isa Numi-Toorem tõmbas ta järsu ropsuga üles. (Vogul Folklore: 18.) Ent samast allikast pärinev muistend esitab asja hoopis teisiti: "Nende isa Numi-Kwores lasi kolm meest kahe taeva, kahe ilma vahele, neljas oli nende õde. Vanim mees neist on Numi-Toorem, teine mees on Sahl-Toorem, kõige väiksem mees on Tapel-ooika, Kaltesh-eekva on nende õde. Kõige vanem vend, vanim mees, võttis vene naise. Ükskord märkas ta, et ta naine on vahekorras allilma mehe Kul'-ooteriga. Ta haaras naisel juustest kinni ja virutas ta kolm korda vastu maa palet, siis viskas ta naise alla august, millest harilikult tavatses alla vaadata. Edasi polnud tal naisega mingit tegemist.

Revista del ISM, 2005