Pihkva Pottsepad Viljandis Ja Tartus 13. Sajandil

kotisivukone.fi

1. 1. Piiskop Romani elulugu tema seadmiseni Eesti piiskopkonna abipiiskopiks 1. 2. Piiskop Romani katse degradeerida piiskopkonda 1. 3. Koguduste likvideerimine piiskop Romani ajal Teistes Balti riikides, Lätis ja Leedus, pole teada käsitlusi, mis otseselt uuriksid nõukogudeaegset kohalikku õigeusu kirikut. Eesti piiskopkonnaga kaudselt haakuvaks võib lugeda 1993. aastal ilmunud I. Suvorova monograafiat Läti õigeusu piiskopkonnast aastatel 1950-1960. Kuigi see langeb käesoleva magistritöö raamidest otseselt välja, sisaldab ta tagasivaateid stalinismiperioodile. Samas ei võimalda uurimus naaberpiiskopkondi lähemalt võrrelda. Magistritöö kirjutamisel oli abiks ka Riho Altnurme doktoritöö Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikust aastatel 1944-1949, mis haakub kaudselt stalinistliku Eesti õigeusu piiskopkonna temaatikaga. See uurimus annab hea võimaluse võrrelda Eesti õigeusu piiskopkonda ja Eesti luteri kirikut ning aitab mõista kirikute ja riigi suhteid laiemalt. 3 Sõjajärgse eesti keeles ilmunud apostlik-õigeusu kirjanduse maht on suhteliselt väikse. Sisuliselt jagunevad need publikatsioonid 4 ossa: 1) piiskopkonna nõukogu või piiskopi üleskutsed; 2) apostlik-õigeusu kalendrid; 3) Eesti piiskopkonna nõukogu häälekandja; 4) muud brošüürid või raamatud. Ajavahemikus 1944-1947 ilmus Eesti piiskopkonnas 9 üleskutset, mille trükkimist soodustas volinik Nefet Karsakov. Ta edastas piiskopkonna üleskutsekavandid Eesti NSV valitsusele märkusega kiire, sest pidas neid kasulikuks patriootilis-propagandistlikus mõttes.

Mäetagused (Trükis), 2019

Artikkel põhineb 2013. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis korraldatud lastemängude kogumisvõistluse kaastöödel. Need on kogutud teemakirjutuse ehk teemajutustusena, mis on üks allikaloomise viis. Nimetan teemakirjutusena kogutud mängude-teemalist ainest mängumälestusteks. Tematiseerimise abil vaatlen 1940. aastatel sündinud mälestuste kirjutajate endi arvamusi nukkudest, nende omamisest ja nende arvust. Lastemängude uurijad on välja toonud, et tüdrukute silmis oli nukkudel 1950. aastatel eriline staatus-nukud olid neile armsad, nendega tegeleti ja neid hoiti. Nukkude kohta on vaadeldavates kaastöödes erinevaid arvamusi, sageli seostub nukkudega mõni emotsionaalselt mõju avaldanud ere mälestus, "välkmälestus". Kaastöödes tuleb nähtavale mälestuste dialoogilisus: neis põimuvad isiklik ja rahvaluulekoguja vaatepunkt, kui kujutletavatele lugejatele vahendatakse nii lapse emotsioone kui ka jagatakse teadmisi oma lapsepõlvest. Mänguasjade puudust kirjeldades annavad üks osa kirjutajaid ühtlasi edasi oma väärtushinnangud, osutades, et ilma mänguasjadeta sai areneda laste loovus ja kujutlusvõime. Kohati nähakse ennast mitte oludele allutatuna, vaid tegutsejatena, kes olude kiuste endale täisväärtusliku mängumaailma loovad. 1950. aastatel sai ühtlasi alguse Euroopa ja Ameerika mänguasjatööstuse kiire kasv-uute materjalide kasutuselevõtt viis hinnad alla, kasvav maksujõud tõi uusi tarbijaid. Eestis olid ühiskondlikud olud pärast Teist maailmasõda rahutud: sellises kontekstis on kõnesolevat igapäevaelu-ja lapse-keskset teemat huvipakkuv avada.

Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat/Yearbook of the Learned Estonian Society, 2019

On Baltic German Children´s Games and Sortition Rhymes from Alfred Schönfeldt´s Dictionary Archive

Mäetagused, 2010

Artikkel käsitleb 17. sajandi meditsiiniteadlase Johannes Raicuse töid, keskendudes tema Tartus valminud tööle Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio, mille üle väitles Tartu gümnaasiumis tulevane Academia Gustaviana teoloogiatudeng Petrus Turdinus. Vaadeldes seda disputatsiooni eesistuja ja väitleja muude tööde taustal, ilmneb, et kõnealuse kirjutise autor on kindlalt arstiteadlane Johannes Raicus. Tema käsitlus Tartu linnast ja Paracelsuse ideede edasiarendamine on üsna omapärane. Disputatio physico-medica votiva ... eristub nii Academia Gustaviana aegsetest Tartut käsitlevatest teostest kui ka tollastest arsti-ja loodusteaduslikest töödest, olles sel moel omalaadseks nähtuseks Tartu 17. sajandist pärinevate teadustööde seas. Märksõnad: esimene meditsiiniline ja loodusteaduslik teadustöö Tartu kohta, Johannes Raicus, rootsiaegse Tartu gümnaasiumi rajamisest ja tegevusest, uuemad meditsiiniideed Tartus 17. sajandil Sissejuhatus Käesoleva artikli eesmärk on käsitleda Tartu gümnaasiumis 1631. aastal kaitstud disputatsiooni Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio (Loodusteaduslik-meditsiiniline votiivdisputatsioon pühenduseks Tartus juba kerkivale uuele kuninglikule kolleegiumile).Väitekirja eesistujaks oli arstiteadlane Johannes Raicus (u 1580-1632), kellest pidi saama tulevase Tartu ülikooli esimene meditsiiniprofessor. Disputatsiooni üle väitles 1631. aasta 26. märtsil Petrus Turdinus (1609-1653), kes oli Uppsala ülikoolis olnud teoloogiatudeng, ning jätkas õpinguid usuteaduse alal hiljem ka Tartu ülikoolis. Töö on trükitud Riias Gerhard Schröderi trükikojas. Artiklis käsitletakse Disputatio physico-medica votiva… valmimist mõjutanud tegureid ning disputatsiooni vaadeldakse nii Johannes Raicuse kui ka Petrus Turdinuse teiste tööde taustal, selgitamaks muuhulgas vaatluse all http://www.folklore.ee/tagused/nr45/rein.pdf

Mäetagused, 1999

2013

folklore.ee

Artikkel käsitleb 17. sajandi meditsiiniteadlase Johannes Raicuse töid, keskendudes tema Tartus valminud tööle Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio, mille üle väitles Tartu gümnaasiumis tulevane Academia Gustaviana teoloogiatudeng Petrus Turdinus. Vaadeldes seda disputatsiooni eesistuja ja väitleja muude tööde taustal, ilmneb, et kõnealuse kirjutise autor on kindlalt arstiteadlane Johannes Raicus. Tema käsitlus Tartu linnast ja Paracelsuse ideede edasiarendamine on üsna omapärane. Disputatio physico-medica votiva ... eristub nii Academia Gustaviana aegsetest Tartut käsitlevatest teostest kui ka tollastest arsti-ja loodusteaduslikest töödest, olles sel moel omalaadseks nähtuseks Tartu 17. sajandist pärinevate teadustööde seas. Märksõnad: esimene meditsiiniline ja loodusteaduslik teadustöö Tartu kohta, Johannes Raicus, rootsiaegse Tartu gümnaasiumi rajamisest ja tegevusest, uuemad meditsiiniideed Tartus 17. sajandil Sissejuhatus Käesoleva artikli eesmärk on käsitleda Tartu gümnaasiumis 1631. aastal kaitstud disputatsiooni Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio (Loodusteaduslik-meditsiiniline votiivdisputatsioon pühenduseks Tartus juba kerkivale uuele kuninglikule kolleegiumile).Väitekirja eesistujaks oli arstiteadlane Johannes Raicus (u 1580-1632), kellest pidi saama tulevase Tartu ülikooli esimene meditsiiniprofessor. Disputatsiooni üle väitles 1631. aasta 26. märtsil Petrus Turdinus (1609-1653), kes oli Uppsala ülikoolis olnud teoloogiatudeng, ning jätkas õpinguid usuteaduse alal hiljem ka Tartu ülikoolis. Töö on trükitud Riias Gerhard Schröderi trükikojas. Artiklis käsitletakse Disputatio physico-medica votiva… valmimist mõjutanud tegureid ning disputatsiooni vaadeldakse nii Johannes Raicuse kui ka Petrus Turdinuse teiste tööde taustal, selgitamaks muuhulgas vaatluse all http://www.folklore.ee/tagused/nr45/rein.pdf

Mäetagused, 2005

Teesid Loomade positsiooni seoses teispoolsuskujutelmadega on arheoloogid seni kahetsusväärselt vähe uurinud. Küll aga pakub Eesti arheoloogiline materjal tõlgendamiseks piisavalt põnevat ainest, näiteks viikingi-ja hilisrauaaegsed koerakujukesed ning koertematused. Käesolevas vaatangi Eesti muinasajast pärit koerakujukesi ja koeraluude panustamist kalmesse ning võrdlen neid erinevate usundilooliste interpretatsioonidega. Tundub, et koerte panustamine kalmetesse viikingiajal on seotud kujutlusega teispoolsusest kui eraldi maailmast.

Keel ja Kirjandus, 2015

Aga kass ei puutunud hiirt. Tüdruk hõikas koera: "Koer, tule püüa kassi, sest kass ei püüa hiirt, hiir ei söö herneid ära ja herned ei lähe kotti!" Aga koer kassi ei puutunud. Siis hõikas tüdruk vitsa: "Vitsad, tulge pekske koera, sest koer ei püüa kassi, kass ei söö hiirt, hiir ei söö herneid ja herned ei lähe kotti!" Aga vits ei peksnud koera. Tüdruk hõikas kitse: "Kits, kits, tule ruttu, tule söö vitsad ära, sest vitsad ei peksa koera, koer ei puutu kassi, kass ei söö hiirt, hiir ei söö herneid, ja herned ei lähe kotti!" Noh, kits tuleb, aga vitsa ära ei söö. Siis tüdruk hõikas hunti: "Hunt, hunt, tule söö kits ära, sest et kits ei söö vitsa, sest vits ei peksa koera, koer ei aja kassi taga, kass ei söö hiirt, hiir ei söö herneid ja herned ei lähe kotti!" Aga hunt ei puutunud kitse. Siis tüdruk hõikas karu: "Karu, tule ruttu! Tule söö hunt ära, sest hunt ei söö kitse ära, kits ei söö vitsa, vits ei peksa koera, koer ei aja kassi taga, kass ei söö hiirt ära, hiir ei söö herneid ja herned ei lähe kotti!" Siis tuli karu, murdis hundi maha. Aga hunt sõi kitse ära, kits sõi vitsa ära, vits peksis koera, koer ajas kassi taga, kass sõi hiire ära, hiir sõi herned ära, herned läksid kotti ja tüdruk läks koju.

Mäetagused, 2017

Põhjalikumalt käsitletakse isikunimesid sisaldavaid muinasjutte, mis on muinasjuttude seas üsna erandlikud, ning neid muinasjutte, kus lood on seostatud konkreetse paigaga Virumaal.