Sündide sesoonsus 18. sajandi II poolel Eestis

2004

Valve-Liivi Kingisepp ja paljud teised. Valve-Liivi Kingisepa poolt juhitud vana kirjakeele töörühmast Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis on välja kasvanud mitmeid uusi tublisid kirjakeele ajalooga tegelejaid ning ilmunud sisukaid uurimusi, milles on ära kasutatud arvuti poolt pakutavaid võimalusi keeleainese analüüsil (nt.

Mäetagused, 2005

Teesid Loomade positsiooni seoses teispoolsuskujutelmadega on arheoloogid seni kahetsusväärselt vähe uurinud. Küll aga pakub Eesti arheoloogiline materjal tõlgendamiseks piisavalt põnevat ainest, näiteks viikingi-ja hilisrauaaegsed koerakujukesed ning koertematused. Käesolevas vaatangi Eesti muinasajast pärit koerakujukesi ja koeraluude panustamist kalmesse ning võrdlen neid erinevate usundilooliste interpretatsioonidega. Tundub, et koerte panustamine kalmetesse viikingiajal on seotud kujutlusega teispoolsusest kui eraldi maailmast.

Mäetagused, 2009

Allikatest uurimiseni-varased teated pühakohtadest Varaseim, ja ilmselt kuulsaim hiie kirjeldus pärineb 13. sajandi algusest, mil kroonik Henrik kirjeldab, kuidas kaks preestrit 1220. aastal ristisid Järva-ja Virumaad ning kuidas nad http://www.folklore.ee/tagused/nr42/jonuks.pdf

Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat/Yearbook of the Learned Estonian Society, 2019

On Baltic German Children´s Games and Sortition Rhymes from Alfred Schönfeldt´s Dictionary Archive

2010

Sissejuhatus Küllap on aja erinevat kulgu kogenud iga inimene: mõnikord tundub aeg mööduvat tohutu kiirusega, teinekord seisaks ta justkui paigal. Seda kogemust väljendab näiteks Setumaalt pärit jutt tüübist "Sõbrad elus ja surmas" (ATU 470): Elli ütskõrd kats sõpra, nimä olle olnu väiga sõbrah. Üts sõbõr kuuli ar, a"a tõnõ sõbõr ka elli munõ aastaga, ni naas naist võtma. Noh ni timä läts kerigu mano laulatama, a"a mõrsät olõs vil tulnu. No midägi tettä olõs, ni läts sõbra kääpä pääle, timä kummard sääl, ni saie kui et kohe üte maja mano, lät sisse ni kaes: uma sõbõr. Timä teret, ni naksi katõkeske juttu ajama, ni sõbõr võtt topsi, ni pand sinnä lilli sisse, säält naas tsilkuma magusat viina. Timä tuu jeie ar, ni sõbõr pand vil, seen jeie, koon jeie kolm topsi täut. Ni viimäteh läts vällä, ni saie jal maa pääle. No läts timä kerkohe, a"a olõi kui tuu kotus-rahvas võõras. No uuriti vällä, õt sinnä om kolmsada aastakka tagasi, ku om kaonu sääne miis. 1 Ajaga puutub kokku iga inimene. Aeg on universaalne kategooria, see on fundamentaalne mõiste, mõiste, mida ei saa defineerida väljaspool teda ennast, aeg on ka keeleline entiteet (Veidemann 2002: 9). Ka meie esivanematel oli oma ettekujutus aja kulgemisest. Varasemast ajast pärinevad muinasjutud peegeldavad niihästi muistset ajakogemust kui ka ajas muutuvat ajatunnetust ja-poeetikat erinevatel ajalooperioodidel. Möödunud aegade inimeste ajatunnetusest annavad meile tänapäeval aimu meieni jõudnud folklooritekstid, millest saab välja lugeda varasemat arusaama ajasttõsi küll, seda juba omakorda paratamatult tõlgendades, mis muudab saadud info mitmeastmelisena edasiantuks koos sinna sisse kodeeritud vigade ja ebatäpsustega. See kõik, mida me möödunud aegade rahvaluule jm tähendusest arvame, saab ikkagi olla ainult ja alati tõlgendus ning oletus.

Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal, 2010

Methis. Studia humaniora Estonica, 2012

I lu k ir j a n d u se t õlke d 2 0. s a j a n d i es im ese p oole Ees t i j a S oo m e r a a m a t u t o o d a n g u s (19 0 0-194 0) A i le Möld re Sissejuhatus Käesolevas artiklis esitatakse statistilised andmed tõlkeilukirjanduse väljaandmisest Eestis 20. sajandi esimese nelja kümnendi jooksul-ajal, mil Eesti kujunes moodsaks euroopalikuks ühiskonnaks ning rajati omariiklus. Ammutades mõjutusi Euroopa vooludest ja suundumustest, tõusis kultuur professionaalsele tasemele. Selles protsessis mängis otsustavat rolli tõlkimine. Teoreetiliselt taustalt paigutub käsitlus raamatuajaloo raamesse. Briti raamatuloolase Simon Elioti sõnul on raamatuloo aine juuripidi materiaalses maailmas, artefaktides, mida saab osaliselt iseloomustada ja mõista loendatava hulgana (Eliot 2002: 283-284). Trükistatistika, andmed raamatutoodangu kohta loovad avarama konteksti, mis võimaldab anda juhtumiuuringutes kindlakstehtud detailidele laiema tähenduse. Üks olulisi aspekte raamatutoodangu analüüsis on tõlkekirjanduse osakaalu ja koostise käsitlemine, uurimaks erinevate lähtekeelte rolli ja mahu muutumist ajas, erinevate kirjastajate osa tõlgete publitseerimises, tekstide valikut mõjutavaid tegureid jm. Raamatuloo loomupärane interdistsiplinaarsus viib mitmete teaduste, sealhulgas bibliograafia, sotsioloogia, ajaloo ja kirjandusloo meetodite ning teoreetiliste kontseptsioonide kasutamisele, sidudes raamatuloo ka tõlkelooga. Peeter Torop (1999: 72) nimetab tõlkekultuuri uurimise lähtepunktide seas statistilis-sotsioloogilisi probleeme, mis puudutavad kõigepealt tõlgete väljaandmist-tõlgete hulka kirjandusprotsessis, tõlke-ja algupärase kirjanduse vahekorda. Vaadeldava perioodi tõlgete statistika koostamise allikateks on retrospektiivne bibliograafia "Eestikeelne raamat 1901-1917" (Annus 1993), mille täiendused on avaldatud retrospektiivses bibliograafias "Eestikeelne raamat 1525-1850" (Annus 2000). 1993. aastal keelte, autorite, tõlkijate või teoste avaldamise käiku, seostades neid ajajärgu majandusliku, poliitilise, ideoloogilise ja kirjandusliku arengu ning lugejate maitse ja eelistustega. K i r j a n d u s

2004

2007

Mäetagused, 2009

Artiklis põhjendatakse vajadust kasutada Läti 20. sajandi ajaloo uurimisel suulise ajaloo allikaid koos teiste allikaliikidega selleks, et avastada seni mahavaikitud fakte ning muuta ettekujutust minevikust täpsemaks ja mitmetahulisemaks. Näitena on artiklis analüüsitud kahe naise -25. märtsil 1949. aastal küüditatud ema ja tütre -eluolu, nagu see on fikseeritud nende elulugudes ja arhiividokumentides. Arhiividokumentide ja suulise ajaloo intervjuu ühendamise vajadusest lähtudes osales autor allikakogu 1949. gada 25. martā izvesto balsis (25. märtsil 1949. aastal küüditatute hääled) koostamisel. Toetudes allikapublikatsiooni ettevalmistamise kogemustele käsitletakse artiklis arhiividokumentide ja suuliste allikate kompleksse avaldamisega seotud õiguslikke ja eetilisi probleeme ning allikate arheograafia küsimusi. Märksõnad: arhiividokumendid, intervjuud, kompleksne allikapublikatsioon, Läti ajalugu, märtsiküüditamine Läti 20. sajandi ajalugu on sündmusterikas, olulisimad neist on Läti riigi loomine 1918. aastal ja riikliku iseseisvuse taastamine 1991. aastal. Sõltuvalt suhtumisest Läti riikluse ideesse tõlgendavad ja hindavad erinevate historiograafilise koolkondade ja traditsioonide esindajad Läti ajaloo fakte erinevalt. Need tõlgendused on mõnikord lausa vastupidised, näiteks Läti annekteerimine aastal 1940 on nõukogude ajaloolaste silmis ajaloolise õigluse võit, kuid Läti rahvusliku historiograafia esindajad tunnistavad selle okupatsiooniks. Kumb väide on tõele lähemal? Tõenäoliselt see, mis põhineb ajaloo allikatel kui tunnistustel. Kuid kirjalikud allikad, millest peamiselt lähtub Läti 20. sajandi ajaloo rekonstrueerimine, on enamasti ametlikku päritolu, st need esindavad minevikufakte võimu vaatevinklist. Totalitaarsete režiimide 1 ametlike dokumentide puhul tuleb arvestada totalitaarse bürokraatliku süsteemi mõju ja ebameeldivate faktide ignoreerimi-

kotisivukone.fi

1. 1. Piiskop Romani elulugu tema seadmiseni Eesti piiskopkonna abipiiskopiks 1. 2. Piiskop Romani katse degradeerida piiskopkonda 1. 3. Koguduste likvideerimine piiskop Romani ajal Teistes Balti riikides, Lätis ja Leedus, pole teada käsitlusi, mis otseselt uuriksid nõukogudeaegset kohalikku õigeusu kirikut. Eesti piiskopkonnaga kaudselt haakuvaks võib lugeda 1993. aastal ilmunud I. Suvorova monograafiat Läti õigeusu piiskopkonnast aastatel 1950-1960. Kuigi see langeb käesoleva magistritöö raamidest otseselt välja, sisaldab ta tagasivaateid stalinismiperioodile. Samas ei võimalda uurimus naaberpiiskopkondi lähemalt võrrelda. Magistritöö kirjutamisel oli abiks ka Riho Altnurme doktoritöö Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikust aastatel 1944-1949, mis haakub kaudselt stalinistliku Eesti õigeusu piiskopkonna temaatikaga. See uurimus annab hea võimaluse võrrelda Eesti õigeusu piiskopkonda ja Eesti luteri kirikut ning aitab mõista kirikute ja riigi suhteid laiemalt. 3 Sõjajärgse eesti keeles ilmunud apostlik-õigeusu kirjanduse maht on suhteliselt väikse. Sisuliselt jagunevad need publikatsioonid 4 ossa: 1) piiskopkonna nõukogu või piiskopi üleskutsed; 2) apostlik-õigeusu kalendrid; 3) Eesti piiskopkonna nõukogu häälekandja; 4) muud brošüürid või raamatud. Ajavahemikus 1944-1947 ilmus Eesti piiskopkonnas 9 üleskutset, mille trükkimist soodustas volinik Nefet Karsakov. Ta edastas piiskopkonna üleskutsekavandid Eesti NSV valitsusele märkusega kiire, sest pidas neid kasulikuks patriootilis-propagandistlikus mõttes.

Mäetagused, 2001

The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society, 2012

Mäetagused (Trükis), 2019

Artikkel põhineb 2013. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis korraldatud lastemängude kogumisvõistluse kaastöödel. Need on kogutud teemakirjutuse ehk teemajutustusena, mis on üks allikaloomise viis. Nimetan teemakirjutusena kogutud mängude-teemalist ainest mängumälestusteks. Tematiseerimise abil vaatlen 1940. aastatel sündinud mälestuste kirjutajate endi arvamusi nukkudest, nende omamisest ja nende arvust. Lastemängude uurijad on välja toonud, et tüdrukute silmis oli nukkudel 1950. aastatel eriline staatus-nukud olid neile armsad, nendega tegeleti ja neid hoiti. Nukkude kohta on vaadeldavates kaastöödes erinevaid arvamusi, sageli seostub nukkudega mõni emotsionaalselt mõju avaldanud ere mälestus, "välkmälestus". Kaastöödes tuleb nähtavale mälestuste dialoogilisus: neis põimuvad isiklik ja rahvaluulekoguja vaatepunkt, kui kujutletavatele lugejatele vahendatakse nii lapse emotsioone kui ka jagatakse teadmisi oma lapsepõlvest. Mänguasjade puudust kirjeldades annavad üks osa kirjutajaid ühtlasi edasi oma väärtushinnangud, osutades, et ilma mänguasjadeta sai areneda laste loovus ja kujutlusvõime. Kohati nähakse ennast mitte oludele allutatuna, vaid tegutsejatena, kes olude kiuste endale täisväärtusliku mängumaailma loovad. 1950. aastatel sai ühtlasi alguse Euroopa ja Ameerika mänguasjatööstuse kiire kasv-uute materjalide kasutuselevõtt viis hinnad alla, kasvav maksujõud tõi uusi tarbijaid. Eestis olid ühiskondlikud olud pärast Teist maailmasõda rahutud: sellises kontekstis on kõnesolevat igapäevaelu-ja lapse-keskset teemat huvipakkuv avada.

Methis. Studia humaniora Estonica, 2017

Teesid: Artikkel keskendub eepose „Kalevipoeg“ käsitlusele võrdleva kirjandusteaduse vaatepunktist. „Kalevipoja“ uurimine ilukirjandusliku teosena muutis paradigmaatiliselt rahvuseepose senist tõlgendust ja seda tänu Jüri Talveti käsitlustele „Kalevipojast“ kui suurest Euroopa eeposest, silmapaistavast maailmakirjanduse kunsteeposte seas. Eepose teksti ja poeetika kirjandusteaduslik uurimine on selgitanud, kuidas eepose tekst on üles ehitatud sisemistele, intratekstuaalsetele seostele, mis korduvad gradatsiooniliselt ja toetuvad teatud kindlatele tekstuaalsetele sõlmpunktidele, näiteks „Saarepiiga“, „uni“ jpt. Enam kui autentsed allikad, on „Kalevipoja“ kui kirjandusliku teksti puhul oluline eepose toimimine pidevalt uusi tekste ärgitava tüvitekstina. Eepose analüüs näitab, kuidas selliste seoste alusel tekivad uued kultuurilised ühikud, kauneid näiteid selliste motiivikordustele rajatud seosteahelate kohta leidub ka Jüri Talveti luules. The article focuses on the treatment of the e...