Oidipuse transmeedialine teekond Baltimail

Mäetagused, 1996

võib pidada viimaseks suureks nganassaani shamaaniks. Tema isa Djuhade Kosterkin sai laialdaselt tuntuks tänu Andrei Popovile, kes oma 1936. aastal ilmunud raamatu "Tavgitsõ" ühe peatüki pühendas nganassaani shamanismile. Selles kasutatud materjal pärines valdavalt Djuhadelt. Tema kutsumusnägemusi ja puhta koja rituaali kirjeldust on kas osaliselt või tervikuna tsiteerinud paljud teadlased, teiste hulgas ka M. Eliade (vt. Eliade 1974: 38-42). Räägiti, et enne Tubjaku sündi surnud kõik Djuhade poeglapsed imikueas. Kui Djuhade esimene naine (tal oli kolm naist) taas käima peal oli, ennustanud Djuhade, et nüüd sünnib poeg, kes teistele poegadele elutee avab. Tubjaku sündinud "särgis". Nimi anti talle kaelal oleva nööbikujulise sünnimärgi järgi. Djuhade ennustus osutus õigeks, sest pärast Tubjakut sünnitasid naised talle veel poegi. Aastaid elas Tubjaku tundras küti, kalamehe, põdrakasvataja ja praktiseeriva shamaanina. 40-te aastate lõpus, kui kohalikud võimud alustasid aktiivset shamanismi likvideerimise poliitikat, arreteeriti ta ja mõisteti laagrisse "ametiseisundi kuritarvitamise" ettekäändel, s.o. mitte sellepärast, et ta oli shamaan, vaid sellepärast, et ta võttis oma töö eest tasu. Pärast vangist vabanemist jätkas Tubjaku loitsimist. Ametivõimud teda rohkem ei tülitanud.

Mäetagused, 2009

Allikatest uurimiseni-varased teated pühakohtadest Varaseim, ja ilmselt kuulsaim hiie kirjeldus pärineb 13. sajandi algusest, mil kroonik Henrik kirjeldab, kuidas kaks preestrit 1220. aastal ristisid Järva-ja Virumaad ning kuidas nad http://www.folklore.ee/tagused/nr42/jonuks.pdf

Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat/Yearbook of the Learned Estonian Society, 2019

On Baltic German Children´s Games and Sortition Rhymes from Alfred Schönfeldt´s Dictionary Archive

2020

soome keelde. Ramona Lepik tõlkis soomekeelsed peatükid eesti keelde. Soome keele toimetaja oli Anna Niilekselä ja originaalis eestikeelsete peatükkide keeletoimetamise tegi Ivi Tammaru. Veera Supinen toimetas keeleliselt ingliskeelse sissejuhatuse. Me täname kõiki tõlke ja keeletoimetajaid. Soovime tänada ka A. ja T. Mattila sihtasutust (A. ja T. Mattilan Säätiö) tõlkekulude osalise katmise eest. Rolle Alho tänab Soome Akadeemiat oma järeldoktori grandi (310470) eest, tänu millele sai ta osaleda käesolevas raamatuprojektis. Lisaks sellele täname ka kõiki intervjueeritavaid, kes nõustusid intervjuusid andma kõigi nende uurimistööde tarvis, mida käesoleva kogumiku koostamisel on kasutatud.

Mäetagused, 2003

2010

Sissejuhatus Küllap on aja erinevat kulgu kogenud iga inimene: mõnikord tundub aeg mööduvat tohutu kiirusega, teinekord seisaks ta justkui paigal. Seda kogemust väljendab näiteks Setumaalt pärit jutt tüübist "Sõbrad elus ja surmas" (ATU 470): Elli ütskõrd kats sõpra, nimä olle olnu väiga sõbrah. Üts sõbõr kuuli ar, a"a tõnõ sõbõr ka elli munõ aastaga, ni naas naist võtma. Noh ni timä läts kerigu mano laulatama, a"a mõrsät olõs vil tulnu. No midägi tettä olõs, ni läts sõbra kääpä pääle, timä kummard sääl, ni saie kui et kohe üte maja mano, lät sisse ni kaes: uma sõbõr. Timä teret, ni naksi katõkeske juttu ajama, ni sõbõr võtt topsi, ni pand sinnä lilli sisse, säält naas tsilkuma magusat viina. Timä tuu jeie ar, ni sõbõr pand vil, seen jeie, koon jeie kolm topsi täut. Ni viimäteh läts vällä, ni saie jal maa pääle. No läts timä kerkohe, a"a olõi kui tuu kotus-rahvas võõras. No uuriti vällä, õt sinnä om kolmsada aastakka tagasi, ku om kaonu sääne miis. 1 Ajaga puutub kokku iga inimene. Aeg on universaalne kategooria, see on fundamentaalne mõiste, mõiste, mida ei saa defineerida väljaspool teda ennast, aeg on ka keeleline entiteet (Veidemann 2002: 9). Ka meie esivanematel oli oma ettekujutus aja kulgemisest. Varasemast ajast pärinevad muinasjutud peegeldavad niihästi muistset ajakogemust kui ka ajas muutuvat ajatunnetust ja-poeetikat erinevatel ajalooperioodidel. Möödunud aegade inimeste ajatunnetusest annavad meile tänapäeval aimu meieni jõudnud folklooritekstid, millest saab välja lugeda varasemat arusaama ajasttõsi küll, seda juba omakorda paratamatult tõlgendades, mis muudab saadud info mitmeastmelisena edasiantuks koos sinna sisse kodeeritud vigade ja ebatäpsustega. See kõik, mida me möödunud aegade rahvaluule jm tähendusest arvame, saab ikkagi olla ainult ja alati tõlgendus ning oletus.

Mäetagused, 2007

Kõik sai alguse 2006. aasta märtsi algul tulnud elektronkirjast, mille saatjaks oli keegi doktor professor Gerelbaatar, sisuks aga kutse augustis Ulaanbaataris toimuvale Munkhtengeri-uuringute konverentsile. Et konverentsikutseid tuleb viimasel ajal kõikjalt maailmast, oleksin selle võib-olla hooletult üle vaadanud ja siis unustanud, kuid silma hakkasid read: "Devoted to the 800th Anniversary of the Yeke Mongol Ulus (Great Mongolian State 1206-2006)." Need tuletasid meelde lapsepõlvest tuttava Vassili Jani mongoli vallutajate teemalise triloogia, hilisemas elus loetud Issai Kalašnikovi Julma sajandi ning teadustööde jaoks uuritud Dansan Lubsani Altan tobč y ehk Kuldse loo. Et meie idapoolsete hõimurahvaste, eriti aga šamanismi uurimisel, ei saa mööda vaadata ka mongolitest, olin üht-teist lugenud nii nende elu-olu kui ka ajaloo kohta. See oli vist eelaimdus, mis sundis mind veebruari esimestel kärekülmadel päevadel Moskvas minema spetsiaalselt tagasi poodi, et osta raamat, mis sisaldas Nikolai Bitšurini (isa Jakinfi) hiina allikate põhjal koostatud uurimust neljast esimesest Tšingise dünastia khaanist ning mongolitega seotud väljavõtteid Plano Carpini, Wilhelm de Rubrucki ja Marco Polo reisidest. Võtsin selle nüüd kapist ja otsisin üles vastava koha: 1206. Bing-yini esimene suvi. Kogunud Ononi ülemjooksul kokku kõik vürstid ja ametnikud, pani Tšingis välja üheksa valget lippu ja asus imperaatori (khaani) troonile. Vürstid ja ametnikud andsid talle nimetuse Tšingiskhaan. See oli Gyini dünastia kuues suvi, Tai-huo valitsemise aasta. (Mongolite ajalugu: 35-36). Mongoli riigi aastapäevaga oli kõik selge. Järgnes küsimus, mis on munkhtenger. Sõna teise poole tõlkimine polnud raske, sest teadsin, et tenger on taevas. Aga mida tähendas munkh selle ees? Vähese vaevaga leidsin internetist, et munkh, mongoli keeli õieti ìθíõ, tähendab igavest. Seega igavene taevas või ka igavene sinitaevasìθíõ õθõ òýíãýð. Niisiis oli konverents pühendatud mongolite vana usundi uurimisele. Selle usundi uurimisele, mis Tšingiskhaani vallutuste abil sai tuttavaks suurele osale Euraasia elanikkonnast. Teatavasti ei jõudnud mongoli http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr37/mongoolia.pdf

Mäetagused, 1998

Üks Munkácsi kogutud Maailmavaatava Mehe sündi kujutav mütoloogiline laul algab kirjeldusega, kuidas Numi-Toorem oma naisega tülitses. Numi-Toorem tõstis mõõga, et naist lüüa. Nende vanim poeg takistas teda. Numi-Toorem vihastas ning sõnus oma naise alumisele maale. Naine laskus alumisele maale ning salaja tuli ilmale ta väike kuldsete käte, kuldsete jalgadega laps. Kas kasvatas ta teda pikka või lühikest aega, ennäe-ta sai väljasjooksmise ealiseks. Äkki tema ringijooksmise ajal küla tanumal häll seal seisab, sjopõr-hõbedast, kam-hõbedast häll seal seisab. Poiss ronis sellesse mängima. Ta isa Numi-Toorem tõmbas ta järsu ropsuga üles. (Vogul Folklore: 18.) Ent samast allikast pärinev muistend esitab asja hoopis teisiti: "Nende isa Numi-Kwores lasi kolm meest kahe taeva, kahe ilma vahele, neljas oli nende õde. Vanim mees neist on Numi-Toorem, teine mees on Sahl-Toorem, kõige väiksem mees on Tapel-ooika, Kaltesh-eekva on nende õde. Kõige vanem vend, vanim mees, võttis vene naise. Ükskord märkas ta, et ta naine on vahekorras allilma mehe Kul'-ooteriga. Ta haaras naisel juustest kinni ja virutas ta kolm korda vastu maa palet, siis viskas ta naise alla august, millest harilikult tavatses alla vaadata. Edasi polnud tal naisega mingit tegemist.

Mäetagused, 2010

Artikkel käsitleb 17. sajandi meditsiiniteadlase Johannes Raicuse töid, keskendudes tema Tartus valminud tööle Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio, mille üle väitles Tartu gümnaasiumis tulevane Academia Gustaviana teoloogiatudeng Petrus Turdinus. Vaadeldes seda disputatsiooni eesistuja ja väitleja muude tööde taustal, ilmneb, et kõnealuse kirjutise autor on kindlalt arstiteadlane Johannes Raicus. Tema käsitlus Tartu linnast ja Paracelsuse ideede edasiarendamine on üsna omapärane. Disputatio physico-medica votiva ... eristub nii Academia Gustaviana aegsetest Tartut käsitlevatest teostest kui ka tollastest arsti-ja loodusteaduslikest töödest, olles sel moel omalaadseks nähtuseks Tartu 17. sajandist pärinevate teadustööde seas. Märksõnad: esimene meditsiiniline ja loodusteaduslik teadustöö Tartu kohta, Johannes Raicus, rootsiaegse Tartu gümnaasiumi rajamisest ja tegevusest, uuemad meditsiiniideed Tartus 17. sajandil Sissejuhatus Käesoleva artikli eesmärk on käsitleda Tartu gümnaasiumis 1631. aastal kaitstud disputatsiooni Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio (Loodusteaduslik-meditsiiniline votiivdisputatsioon pühenduseks Tartus juba kerkivale uuele kuninglikule kolleegiumile).Väitekirja eesistujaks oli arstiteadlane Johannes Raicus (u 1580-1632), kellest pidi saama tulevase Tartu ülikooli esimene meditsiiniprofessor. Disputatsiooni üle väitles 1631. aasta 26. märtsil Petrus Turdinus (1609-1653), kes oli Uppsala ülikoolis olnud teoloogiatudeng, ning jätkas õpinguid usuteaduse alal hiljem ka Tartu ülikoolis. Töö on trükitud Riias Gerhard Schröderi trükikojas. Artiklis käsitletakse Disputatio physico-medica votiva… valmimist mõjutanud tegureid ning disputatsiooni vaadeldakse nii Johannes Raicuse kui ka Petrus Turdinuse teiste tööde taustal, selgitamaks muuhulgas vaatluse all http://www.folklore.ee/tagused/nr45/rein.pdf

folklore.ee

Artikkel käsitleb 17. sajandi meditsiiniteadlase Johannes Raicuse töid, keskendudes tema Tartus valminud tööle Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio, mille üle väitles Tartu gümnaasiumis tulevane Academia Gustaviana teoloogiatudeng Petrus Turdinus. Vaadeldes seda disputatsiooni eesistuja ja väitleja muude tööde taustal, ilmneb, et kõnealuse kirjutise autor on kindlalt arstiteadlane Johannes Raicus. Tema käsitlus Tartu linnast ja Paracelsuse ideede edasiarendamine on üsna omapärane. Disputatio physico-medica votiva ... eristub nii Academia Gustaviana aegsetest Tartut käsitlevatest teostest kui ka tollastest arsti-ja loodusteaduslikest töödest, olles sel moel omalaadseks nähtuseks Tartu 17. sajandist pärinevate teadustööde seas. Märksõnad: esimene meditsiiniline ja loodusteaduslik teadustöö Tartu kohta, Johannes Raicus, rootsiaegse Tartu gümnaasiumi rajamisest ja tegevusest, uuemad meditsiiniideed Tartus 17. sajandil Sissejuhatus Käesoleva artikli eesmärk on käsitleda Tartu gümnaasiumis 1631. aastal kaitstud disputatsiooni Disputatio physico-medica votiva e"j ƒšrwa surgenti jam Dorpati novo collegio regio (Loodusteaduslik-meditsiiniline votiivdisputatsioon pühenduseks Tartus juba kerkivale uuele kuninglikule kolleegiumile).Väitekirja eesistujaks oli arstiteadlane Johannes Raicus (u 1580-1632), kellest pidi saama tulevase Tartu ülikooli esimene meditsiiniprofessor. Disputatsiooni üle väitles 1631. aasta 26. märtsil Petrus Turdinus (1609-1653), kes oli Uppsala ülikoolis olnud teoloogiatudeng, ning jätkas õpinguid usuteaduse alal hiljem ka Tartu ülikoolis. Töö on trükitud Riias Gerhard Schröderi trükikojas. Artiklis käsitletakse Disputatio physico-medica votiva… valmimist mõjutanud tegureid ning disputatsiooni vaadeldakse nii Johannes Raicuse kui ka Petrus Turdinuse teiste tööde taustal, selgitamaks muuhulgas vaatluse all http://www.folklore.ee/tagused/nr45/rein.pdf