Mine sisu juurde

Bukpu

Vikipedii-späi
Bukpu
Bukpu
Bukpuiden mec
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Bukpuänikoižed (Fagales)
Sugukund: Bukpuižed (Fagaceae)
Heim: Bukpu
Latinankel'ne nimi
Fágus L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 19461
NCBI 21024

Bukpu (latin.: Fagus) om levedlehtesiden puiden heim. Mülütadas Bukpuižed-sugukundha. Pu andab pajumunid (pähkmid todeks), kut tamm i kaštan.

Heimon erikod oma levitadud Evropan, Azijan i Pohjoižamerikan venos i subtropižes vöiš, järedlehtesine bukpu om tropikoiš Meksikan mägil. Bukpud oma Evropan kaikiš paksumbiš puišpäi. Puttas mägiden pautkil 2300 metrhasai ü.m.t. kortte. Kaikiš pakaiženvastaižemb erik om järedlehtesine bukpu, voib kazda Sibirin suves.

Bukpud oma pil'vesenvastaižed kazmused, lämudennavedijad. Kazdas hüvin savikoil.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Pud om 30 metrhasai kortte, kazdas üksin vai sädas bukpuiden mecoid. Siled tüvi om kattud hahkal korel i oleleb kahthe metrhasai sankte. Bukpu šingotase vitkos, no voib eläda 400 vodhesai da sen hätkemba.

Pit'kad urbad kazdas tal'vel. Bukpu änikoičeb kevädel ezmäižiden lehtesiden kazvandanke ühtenaigašti. Änikod oma üks'suguižed. Pölüstoitand tegese tulleil. Plodud zavodidas kazda 20-40-voččes igäs üks'jäižil puil, kuz'kümnendel vodel vai sen möhemba mecoiš. Bukpud äikerdoitas semnil tobjimalaz. Madal sarakoikaz jur'sistem andab taimnid, i niišpäi nored pud voidas šingotadas.

Ištutadas avaros mecerikoid dekorativižikš kazmusikš: üksin, gruppoil, sätas eläbid aidoid sanktan lehtišton tagut. Bukmecad oma hüväd tahod sanatorijoiden, lebukodiden i lapsiden kezalageriden täht. Telustadas mahusen erozijale, bukmecoiš sadegiden vedhuz om venomb.

Kävutadas pumaterialaks. Ümbriratud purul bukpun material notkese kebnas. Pähkmed mändas sömäks ristituile i sötkeks mecživatoile.

Kaik 12 erikod i üks' londuseline gibrid oma heimos: