100% acharam este documento útil (2 votos)
4K visualizações45 páginas

Exemplo Pap

1. O documento descreve a introdução de uma pesquisa sobre a criação de um banco de dados para pacientes em um centro de saúde usando o programa Visual Basic 6.0 conectado ao MySQL. 2. O objetivo é criar um sistema eficiente para armazenar e manipular dados de pacientes no centro de saúde, substituindo o sistema manual atual. 3. A pesquisa usará métodos como observação, entrevista e revisão de literatura para coletar dados e desenvolver o banco de dados e sistema com interface gráfica do usuário
Direitos autorais
© © All Rights Reserved
Levamos muito a sério os direitos de conteúdo. Se você suspeita que este conteúdo é seu, reivindique-o aqui.
Formatos disponíveis
Baixe no formato DOCX, PDF, TXT ou leia on-line no Scribd
100% acharam este documento útil (2 votos)
4K visualizações45 páginas

Exemplo Pap

1. O documento descreve a introdução de uma pesquisa sobre a criação de um banco de dados para pacientes em um centro de saúde usando o programa Visual Basic 6.0 conectado ao MySQL. 2. O objetivo é criar um sistema eficiente para armazenar e manipular dados de pacientes no centro de saúde, substituindo o sistema manual atual. 3. A pesquisa usará métodos como observação, entrevista e revisão de literatura para coletar dados e desenvolver o banco de dados e sistema com interface gráfica do usuário
Direitos autorais
© © All Rights Reserved
Levamos muito a sério os direitos de conteúdo. Se você suspeita que este conteúdo é seu, reivindique-o aqui.
Formatos disponíveis
Baixe no formato DOCX, PDF, TXT ou leia on-line no Scribd

INFO2018

ESKRIPSI
July 02, 2018

CAPITULO I

INTRODUSSAUN

1.1  Mahamosuk
Relasiona ho dezemvolvimento teknolozia ne’ebe maka’as no lais kompara ho tempo uluk nian,

lori dinamika bo’ot ba ita ema nia moris. Teknologia komputador mos lori benefisiu bo’ot ba ema iha

area oin-oin. Tan ne’e iha fatin barak mak utiliza teknolozia komputador hodi bele fasilita sira iha

serbisu fatin liu-liu serbisu ne’ebe mak iha relasaun ho prosesamentu dadus, atu nune’e bele liu tan

dezempenhu serbisu ho efisiensia no efikasia. Nune’e teknolozia refere agora dadaun utiliza barak

ona iha parte  instituisaun governo no setor privadu sira seluk.

Sistema hanesan mata dalan ida hodi identifika dadus hotu-hotu ne’ebé iha, tuir padraun

realidade ne’ebé lao hela nomos halo hodi promove transmisaun servisu ne’ebé iha, hodi kontrola

dinamika ba servisu tuir lina kolektivu atu alkansa ba objetivu konkretu tuir desizaun ne’ebé

identifika ona.

Prosesu Sistema zere dadus pasiente iha Centru Saude Postu Administrativu Laga, ne’ebe hatur

durante ne’e, seidauk responde iha Centru Saude refere.  Tanba iha Centru Saúde refere mos

komesa utiliza ona sistema komputernizasaun hodi zere dadus pasiente sira maibe, sira sei utiliza

hela Sistema manual hanesan, programa Mycrosoft Office no Excel baibain, hafoin dadus refere sei

rejistu fila-fali ba komputador no arkiva. Tan ne’e iha failansu bo’ot iha prosesu zere dadus sira

presiza tempo hodi buka ka halo manipula dadus wainhira nesesita ka wainhira atu halo relatorio.

Problema hirak ne’e mak difikulta tebes Centru Saude postu adminstrativu Laga espesialmente iha

parte administrasaun susar tebes atu manipula dadus sira ho lalais.  Tan ne’e presiza kria sistema

Baze de Dadus ida hodi bele ajuda lalais servisu iha Centru saude refere, atu nune’e bele fasilita
servisu lalais no bele serbí ou fo atendementu diak liu tan Pasiente sira. Sistema ne'ebé presiza maka

sistema baze de dadus, sistema ne’e bele fasilita  parte administrasaun ninian, atu nune’e serbisu

administrasaun zere dadus pasiente iha Centru Saude refere sai efisiensia no efikasia. 

Atu responde ou resolve problema ne’ebe mak indentifika iha Centru Saude Postu

Administrativu Laga, mak hanesan peskizadora atu fasilita Centru saude refere hodi zere dadus

pasiente sira ho efisiensia no efikasia, maka peskizadora kria Sistema ida, liu husi sistema Offline ka

Baze de Dadus (Databaze).

Bazeia ba problema ne’ebe mak mensiona iha leten,

peskizadora mos iha interese ba halo peskiza iha Centru Saude Postu Administrativu Laga,

no koko atu kria sistema foun iha Centru saude refere,  peskizadora hodi foti “topiku” :"Kria Baze de

Dadus ba Pasiente sira Iha Sentru Saude Laga Utuliza Progama Vb 6.0 Koneksaun ba MySql  ”.

1.2 Formulasaun problema

Bazeia ba introdusaun iha leten maka hakerek nain hakarak buka hatene konaba formulasaun

problema mak hanesan tuir mai ne'e:

a.       Oinsá atu kria Baze de Dadus ida kona ba Sistema atendementu ba Pasiente sira iha Centru Saude

Postu Administrativu Laga ?

b.      Oinsá atu hari’i sistema ida ne'ebé, mak bele fasilita Sistema atendementu ba Pasiente ho lalais iha

Centru Saude Postu Administrativu Laga?

1.3  Limitasaun problema
Bazeia ba mahamosuk iha leten, hakerek nain halo formulasaun ba problema ne’ebe mak mosu

hanesan tuir mai ne’e :

a.    Hakerek ho kria sitema Baze de dadus Pasiente sira, nebe mak iha Centru Saude Postu

Administrativu Laga

b.   Kria programa utiliza Visual Basic 6.0.

c.    Kria database  mysql.
1.4 Objetivu Peskiza
Iha mos Objetivu peskiza ida ne’e mak hanesan :

a.       Atu kria baze de dadus ba Centru Saúde Laga, hodi ajuda parte administrativu hodi nune’e bele halo

prosesamentu ba dadus ho lais no fasil.

b.      Dalan ida ba instituisaun refere hodi hili alternativa ne’ebe diak no fasil liu relasiona ho sistema baze

de dadus tuan, ba baze de dadus foun ne’ebe utiliza programa Visual basic 6.0 koneksaun ba MysQl.

1.5 Benefisiu husi Pekiza


Benefisiu husi monografia, Transforma:

1.5.1        Benefisio Geral
a.    Kona-ba governu, bele foti vantajen kona-ba dezenvolvimentu iha siénsia ne'ebé lalais atu

dezenvolve Instituisaun saude sira liu husi teknologia komputernizasaun.

b.   Kona-ba akadémiku, bele uza hanesan referensia adisionál.

c.    Kona-ba estudante sira, oinsa atu estuda kle'an situasaun empregu iha ajénsia bele lalais, atu ajusta

tempu  la'o ba oin.

d.   Kona-ba peskijadora sira, iha ordem atu oinsá uza makina hodi hakerek lalais konaba  dadus peskiza.

1.5.2  Benefisiu Espesifiku

a.       Ba Hakerek Nain

Iha mos benefisiu ba peskizador rasik mak, hasa’e kapasidade peskizador nian konaba kriasaun

sistema baze de dadus bazeia ba web.

b.      Ba Instansia

Iha Sentru Saúde Laga bele utiliza baze de dadus refere hodi halo prosesamentu ba dadus husi

pasiente tomak.

c.       Ba universidade
Atu aumenta no haklean liu tan konesementu peskijador nian, hodi aumenta teoria nebe simu

durante iha kadeira universitariu no atu hatene klean liu tan ninia benifisiu, objetivu  e maneira oinsa

Kria Baze de Dadus. Nomos hanesan dalan ho meius para atu hetan titlo akademiku lisensiatura

Komputador.

1.6  Metodolojia Peskiza
Metodu peskija mak hanesan aktividade ida ne’ebe mak hala’o  kria Sistema informasaun liu husi

metodu Sistema base dadus ne’ebe mak  tuir sistematika ba metodu sientifiku.

1.6.1  Dadus Ne’ebe Presiza


Metodu ne’ebe uja iha peskija ne’e hodi kolekta dadus mak hanesan metodu kolekta dadus

primeiru ( Data Primer) no metodu kolekta dadus sekundadriu (Data Sekunder), deskrisaun klaru

mak hanesan tuir mai ne’e:

a.      Dadus primeiru ( Data Primer)

Iha metodu ne’e hakerek nain hala’o peskija diretamente ba iha fatin peskija hodi hare lala’ok

prosesu ne’ebe uja iha organijasaun ou instituisaun refere hodi hala’o jestaun ba informasaun no

oinsa metode ne’ebe uja iha prosesu jestaun ou fahe imformasaun.

b.      Dadus sekundadriu (Data Sekunder)

Dadus ne’ebe hala’o liu husi estuda hamutuk ho sira seluk liu husi estuda referensia no estuda

livru ne’ebe maka to’o ikus iha peskija ne’e taka hodi hakerek rekursus, hanesan aumenta

dadus  rekursus nian.

1.6.2  Teknika Rekolha Dadus


Iha prosesu ne’e hakerek nain mos kolekta dadus liu husi metodu rua mak hanesan tuir mai

ne’e

a.      Observasaun (Observation)
Hakerek nain kolekta dadus hodi hala’o observasaun diretamente ba iha prosesu  Sistema

Manual ne’ebe mak Sentru Saúde Laga utiliza dadauk ne’e, hodi hala’o ba jestaun Sistema Base

Dadus pasiente nian.

b.      Intervista (Interview)

Hakerek nain kolekta dadus hodi hala’o intervista atu halo kompleta material ne’ebe durante

ne’e hala’o observasaun. Nune’e mos hakerek nain halo intervista diretamente (face to face) ho

parte relevante iha Sentru Saude Laga, ne’ebe relasiona ho sistema ne’ebe ita peskija.

c.       Estudu literatura (Study leterature)

Prosesu kolekta dadus ne’ebe liu husi estudu literature kona ba material ka informasaun ne’ebe

relevante ho titulu  problema hakerek nain foti hodi kopia teoria sira liu husi livru, disionariu, jornal,

teze, no artikulu sira ne’ebe publika iha internet.

1.6.3        Revisaun Literatura
Estudu ne’ebe halao ona hodi estuda teorias hosi literatura ne’ebe pratiku relasiona ho

servisu,halibur dadus,informasaun ne’ebe liu husi livru theoretically no relasaun ba sientifika

problema investigasaun.

1.7  Sistematika hakerek
Husi monografia ida ne’e organizadu tuir sistematika hakerek nian ne’ebé mak kompostu husi

parte principal sira mak hanesan tuir mai ne’e:

KAPÍTULO I  INTRODUSAUN

Iha kapítulu ida ne’e hakerek konaba mahamosuk, formulasaun Problema, limitasaun  problema,

objektivu peskiza, benefisiu husi peskiza, metodlojia peskiza no sistematika hakerek.

KAPÍTULO II  FUNDAMENTU TEORIKA

Iha kapitulu ida  ne’e hakerek konaba definisaun ba teoria,revisaun literatura, fundamentu teoria,

liliu ba Centru Saude Postu Administrativu Laga.


KAPITULU III ANALIZE NO DEZENU SISTEMA

Iha kapitulu ida ne’e hakerek kona ba analiza no dezeinu sistema, teknika analisa dadus, hierarchy

input proses output, kontekstu diagrama, dfd (data flow diagrama), entity relationship diagrama, iha

kapitulu ida ne’e ho nia sub topiku nebe maka mensiona iha leten atu nune’e hodi bele Proteze

rezultadu peskiza nian iha terenu, no ikus liu makataka referensia livru sira.

KAPITULU IV IMPLEMENTASAUN SISTEMA

Iha kapitulu ida ne’e haerek  konaba resultadu Implemntasaun, iha Centru Saude Postu

Administrativu Laga.

KAPITILU V ENSERRAMENTU

Iha kapitulu ida ne’e hakerek konaba konkluzaun no sujestaun rezultadu bibliografia.

KAPITULU II

FUNDAMENTU TEORIKA

2.1.      Konseptu  Sistema Informasaun

2.1.1.      Definisaun Sistema
Tuir livru analiza no Dezenu, Prof. Dr. Jogiyanto HM, MBA, Akt. 2014:1-2, Iha grupu rua fo

defenisaun ba sistema maka hanesan: presaun ba iha prosedimentu no presaun ba komponente ka

elementu.

a.       Hakbesik a’an sistema halai liu ba iha elementus sira ou ba iha grupu, iha ne’e defenisaun sistema

hanesan redi ne’ebe maka servisu husi prosedimentu-prosedimentu iha relasaun ba malu, hamutuk

hodi halo aktividade ne’ebe maka hodi bele fo solusaun ba regulamentu ruma.

b.      Hakbesik a’an sistema hanesan redi servisu ne’ebe maka mai husi prosedimentu, (procedure)

defenisaun mai husi matenek nai ida Richard [Link] hanesan linha operasaun iha sistema

prosedimentu nia laran hakerek iha ne’ebe inklui ema barak iha departementu ida ou liu nia laran.

Sistema hanesan komponente-komponente ne’ebe maka iha relasaun ba malu hodi alakansa ba iha

objektivu ruma. Bajeia ba ida ne’e komponente-komponente sira ne labele atu hamrik mesak maibe

iha relasaun ba malu hodi bele alkansa objektivu ba iha sistema ne’e rasik.

Hakbesik a’an sistema halai liu ba iha element-elementu ou komponente signifika sistema

hanesan “grupu element ne’ebe maka iha ligasaun ba malu ou hamutuk atu alkansa objetivu”. Bajei

ba ida ne’e, komponente-komponnte sira ne’e la bele hamri’ik mesak maibe iha ligasaun ba malu

hodi forma unidade ida hodi bele alkansa objetivu sistema nian.

2.1.2.      Elementu Sistema

Tuir livru kuenesementu

sistema informasaun, Abdul Kadir, 2014: 62-63, Sistema iha ninia elementu ou ninia lalaok maka

hanesan:

1.   Input Sistema (Input)

Energia ne’ebe maka input ba sistema laran hanesan tratamentu no sinal. input tratamentu maka

sinal ne’ebe maka input hodi bele halo reaksaun.

2.   Output Sistema (Output)


prosesu energia no klasifikasaun sai hanesan foer restu ne’ebe maka soe husi sistema

3.   Prosesu Sistema (Process)

Sistema ida bele iha ninia prosesu ne’ebe maka bele Output no fo sai fila fali rejultadu prosesu ne’e

rasik

2.1.3.      Karakreristika Sistema

Tuir Matnek nain [Link],HM,MBA,Akt iha ninia livru Analiza no Dezenu, hasei

Andi 2014: 3-4 Sistema ida iha ninia karakteristika ou lalaok ruma maka hanesan iha komponente

sira (components), baliza sistema (boundary), ambiente liur husi sitema (environment), ligasaun

(interface), input, output, prosesu, no objektivu (objectives).

1.            Komponente Sistema.

Sistema ida kompostu husi komponente hirak ida ne’ebe maka halo interaksaun ba malu,

signifika servisu hamutuk hodi atinji unidade ida. Komponente sistema ou elementu sistema mai husi

subsistema ne’e rasik. Sistema ida iha ninia subsitema sira ne’ebe maka iha ninia karakterika ou

lalaok hodi hala’o funsaun husi sistema ne’e rasik no iha influenza ba iha prosesu hotu.

2.             Limitasaun  Sistema

Limitasaun sistema (boundary) hanesan area ne’ebe maka fo limitasaun sistema ba ho sistema

sira seluk ou ho ambiente liur husi sistema ne’e. limitasaun sistema dala ruma ita temi unidade ida,

limitasaun sistema hatudu area husi sistema ne’e rasik.

3.            Ambiente Liur Husi Sistema

Ambiente liur husi sitema (environment) hanesan baliza liur husi sistema ne’e ne’ebe maka fo

influenza ba prosesu sistema.  Ambiente liur husi sitema ho ninia karakteristika  bele fo vantagen no

dezvantagen ba iha sistema ne’e rasik.

4.            Ligasaun Sistema (Interface)

Ligasaun hanesan media ida fo ligasaun entre susbsistema ida ho subsitema sira seluk. Liu husi

ligasaun ne’e bele fo dalan husi susbsitema ida ho subsistema seluk input husi subsistema ida sai

output.
2.1.4.       Sistema Informasaun

Tuir livru kuenesementu sistema informasaun, Abdul Kadir, 2014: 8-9, Lolos defenisaun husi

sistema informasaun laos tenkiser inklui mo’os komputador. Sistema informasaun ne’ebe maka

inklui mo’os komputado ne’e ho naran Sistema Informasaun Bajeia ba Komputador (Computer

Based Information Systems ou CBIS). Iha defenisaun oi-oin tuir matenek nain sira, husi defenisaun

sira ne’e foti konklujaun sistema informasaun inklui komponente maka hanesan ema, ho ninia

signifikadu atu alkansa tarjetu no objetivu. Tuir mai defenisaun sistema informasaun tuir matenek

nain sira:

a.             Tuir Alter (1992), sistema informasaun hanesan kombinasaun entre prosedimentu servisu,

informasaun, ema, no teknologia informasaun ne’ebe maka organijasaun atu alkansa objetivu iha

organijasaun ida.

b.            Tuir Bodnar no Hopwood (1993), sistema informasaun hanesan grupu hadware no software ne’ebe

maka dezenu atu halo transformasaun dadus bainformasaun ne’ebe maka bale.

c.       Tuir Turban, Mcleon, no Weterbe (1999), hanesan sistema informasaun ida halibur, prosesu, rai,

analijasaun, no habelar  informasaun ba objetivu ne’ebe maka spesifiku.

2.1.5.      Komponente Sistema Informasaun

Tuir livru kuenesementu sistema informasaun, Abdul Kadir, 2014: 71-72, Iha sistema

informasaun ida kompostu mai husi komponente-komponente maka hanesan tuir mai ne’e:

a.        Hadware, ne’ebe maka ligasaun ho fisiku hanesan komputado no printer.

b.       Software, ou programa hanesan grupu intruksaun ne’ebe maka fo hadware atu   prosesu dadus

c.        Prosedimentu, hanesan grupu regulamentu ne’ebe maka uja atu alkansa prosesu dadus no fo sai fali

dadus ne’ebe maka hakarak.

d.      Ema,hanesan parte hotu-hotu ne’ebe maka responsabilidade iha denzenvolvimentu sistema

informasaun, prosesu no uja sistema informasaun ne’ebe maka fo sai.


e.       Base dadus, hanesan grupu tabela, koneksaun no seluk-seluktan ne’ebe maka ligasaun ho rai dadus

f.       Redi komputador no komunikasaun dadus, hanesan ponte ba sistema ne’ebe maka huun (resources)

uja hamutuk ou asesu husi utilijador.

2.1.6.      Definisaun Informasaun

Tuir livru kuenesementu sistema informasaun, Abdul Kadir, 2014: 45, Hanesan:

1.            Tuir McFadden, Dkk. (1999) fo defenisaun Informasaun hanesan dadus ne’ebe maka halo prosesu

hotu hodi hasae kuenesementu ema ruma ne’ebe maka uja dadus ne’e.

2.            Tuir enjenyeiru listrik Shannon no Wheaver (Kroenke 1992) informasaun hanesan kuantidade ne’ebe

maka la klaru hamenus sebain hira simu mensajen ida. Signifika ho iha informasaun, level ne’ebe

maka la klaru sae.

2.1.7.      Kualidade informasaun

Tuir livru kuenesementu sistema informasaun, Abdul Kadir, 2014: 56, Kualidade

informasaun maka hanesan tuir mai ne’e:

a.            Relevante,  informasaun iha ninia vantajen ba utilijador relevante atu kada ema ida ho sira seluk la

hanesan.

b.            Klaru ho tempu, Informasaun ne’ebe maka simu tenki klaru ho tempu, tamba informasaun ne’ebe

maka tarde la iha ninia valor maka diak, ne’ebe karik uja hanesan baze atu foti desijaun sei fo sala

ne’ebe maka bo’ot liu tan

c.             Akurante, signifika informasaun tenki livre husi sala no la bele fo konfujaun ba ema ne’ebe maka

simu informasaun. Hases a’an husi ida ne’e informasaun siknifika tenki fo klaru ninia objektivu.

2.2.             Base Dadus

Tuir livru kuenesementu sistema informasaun, Abdul Kadir, 2014:218, Base dadus

(database) hanesan grupu organijasaun dadus ne’ebe maka iha ligasaun hodi fo fasil aktividade atu

hetan informasaun. Base dadus ho ninia sifnifikadu atu rejolve problema ba iha sistema ne’ebe maka
uja bajeia futu. Atu dezenvolve base dadus persija software ne’ebe maka ita temi ho

naran Databasse Management Sistem (DBMS). DBMS hanesan software ba sistema ne’ebe maka

utilijador bele halo, tau matan, kontrola no asesu base dadus ho maneira pratika no efisiensia. DBMS

bele uja atu halo akomodasaun ba iha utilijador oi-oin ne’ebe maka iha nesescidade asesu oi-oin.

2.2.1.       Komponente ambiente base de dadus

Tuir livru kuenesementu sistema informasaun, Abdul Kadir, 2014:221-222, Komponente-

komponente ne’ebe maka forma ambiente DBMS kompostu husi:

1.      Hadware

Hadware uja hodi halao DBMS no aplikasaun. Hadware hanesan komputador no peripheral

suportasaun. Komputador hanesan PC, minikomputadora, mainframe no seluk-seluk tan

2.      Software

Komponente software kompostu DBMS ne’e rasik, programa aplikasaun, no software suportasaun

ba komputador no redi. Programa aplikasaun bele hari’I uja ho lingua programa hanesan C++, pascal,

Delphi, ou Visual Basic.

3.      Dadus

Ba utilijador, komponente importante iha DBMS maka dadus tamba husi dadus ne’e maka utilijador

bele hetan informasaun ne’ebe maka los ho nesescidade ida-idak

4.      Prosedimntu

Prosedimentu hanesan matadalan hakerek ne’ebe maka prense maneira manobra hodi uja base

dadus. Asuntu balu maka hatama iha prosedimentu maka:

a.       Maneira tama ba DBMS (login)

b.      Maneira uja fasilidade-fasilidade ruma iha DBMS ou maneira uja aplikasaun

c.       Maneira halo ativu no hapara DBMS


d.      Maneira halo deserva base dadus no maneira halo fila fali deserva ba iha DBMS

5.      Ema

Komponente ema fahe sai ba grupu tolu (3) maka hanesan:

a.       Utilijador ikus (end-user)

b.      Pemograman aplikasaun

c.       Administrador base dadus

2.2.2.       Flow Chart

 Tuir Matnek nain [Link],HM,MBA,Akt iha ninia livru Analiza no Dezenu, hasei

Andi 2014:  795-797. Bagan dalan sistema hanesan bagan ne’ebe maka hatudu dalan servisu

injeralmente husi sistema ne’e bajeia ba logika. Bagan ida ne’e hatudu prosedimentu-prosedimentu

ne’ebe maka iha sistema nia laran no ninia funsaun hanesan pedidu komunikasaun no

dokumentasaun. Iha forma dokumentasaun, regulamentu ou dalan dadus dezenu ho simbolu uja

“Flow map symbol” ne’ebe maka hetan aseitasau husi USA standard Institute hanesan dezenu tuir

mai ne’e:

Tabela 2.1 simbolu-simbolu Flow Chart

Nama Simbol Simbolu Deklarasaun


Nu

Manual operation Hatudu servisu ne’ebe maka manual


1                                    
Document Hatudu dokumentus input no
2
output atu prosesu manual,
mekanika no komputador

Proses hatudu prosesu husi operasaun


3
komputador

Off-page- Arkivu
4. referrence

Stored Data Base dadus/rai dadus


5.

Decision Desijaun
6.

Terminator Hahu no hapara


7.

Multi Document Tipu dokmentus


8.

2.2.3.       DFD (Data Flow Diagram)

 Tuir Matnek nain [Link] HM,MBA,Akt iha ninia livru Analiza no Dezenu, hasei

Andi 2014:700-707. Diagrama dalan dadus hanesan analija atu dezenu funsaun sistema ne’ebe maka

ligasaun entre ida no seluk tan tuir dalan no rai dadus. Komponente DFD hatudu hanesan tabela tuir

mai ne’e:

Tabela 2.2 Simbolu DFD (Data Flow Diagram)


DeMarco and  Your Deklarasaun Gane and Sarson Symbols
Nu
dan Symbols

Source  (unidade
1. liur)

Prosesu

2.

Data  Flow/Dalan
Dadus
3.

Data  Store    (Rai


4.
Dadus)

a.       Prosesu

Hatudu transformasaun no input sai ba output. Defenisaun prosesu ingeral lia fuan ida ou frase

simples

b.      Dalan

Dezenu movimentu pakote dadus/informasaun husi parte ida ba parte seluk iha sistema no rai

enome rai dadus

c.       Rai

Dezenu modelu grupu dadus ou pakote dadus

d.      Determinasaun

Dezenu entity liur (external Entity) iha ne’ebe sistema halo komunikasaun
2.2.4.       Kontekstu Diagrama

 Tuir Muhammad Musligudin no Oktafianto, 2016. Analisis dan Perancangan Sistem

Informasi Menggunakan Model Terstruktur dan UML. Kontekstu Diagrama hanesan dezenu ingeral

kona ba sistema ne’ebe maka dezenu hanesan global. Hanesan diagrama ne’ebe maka apresenta ou

dezenu relasaun entre sistema no ambiente liur husi sistema ne’ebe maka fo influenza ba opersaun

sistema. Sistema hatudu dalan husi ambiente ida ne’ebe maka dezenu hotu prosesu iha sistema nia

laran no relasaun entre entitas seluk.

2.2.5.       Entity Relationship Diagrama (ERD)

 Tuir Muhammad Musligudin no Oktafianto, 2016. Analisis dan Perancangan Sistem

Informasi Menggunakan Model Terstruktur dan UML. ERD uja atu halo modelu sistema informasaun

maka diagram dala dadus, diagram strutura dadus, diagram blok no spesifikasaun proseu no

disionariu dadus.

Tabel 2.3 Simbol-simbol Entity Relationship Diagram  (ERD)

N Imajen Deklarasaun
u

1 Relasaun funsaun atu halo relasaun entre tabela


2 Entitas hatudu liur husi sistema

3 Linya ligasaun funsaun atu liga entre tabela no relasaun

2.3.      Dezeñu Aplikasaun

2.3.1.       Definisaun Microsoft Visual Basic 6.0

Tuir matenek nain Eko Koswara, iha ninia livru Visual Basic For Beginner, 2013; 9-12 Visual

Basic hanesan lingua programa komputador atu halo aplikasaun bajeia ba sistema operasaun

Microsoft windows. Lingua programa hanesan lingua haruka ne’ebe maka komputador bele le’e  no

bele komprende atu halao komputador nia knar ruma. Iniciu Visual Basic versaun 1.0 hasei iha tinan

1991, no ba versaun 6.0 hasei husi Microsoft iha tinan klaran 1998 no akontese iha mudansa ne’ebe

maka barak tebes. Lingua programa visual basic ne’ebe maka dezenvolve husi tinan 1991, hanesan

dezenvolvimentu  husi ninia dahuluk, lingua programa BASIC (Beginner’s All-Purposse Symbolic

Intruction Code) dezenvolve iha era 1950-an. Visual basic sai hanesan dezenvolvimentu instrumentu,

ne’ebe maka uja hodi halo programa komputador, espesifiku uja sistema operasaun windows, visual

basic hanesan lingua programa komputador ne’ebe maka suporta programa orientasaun objek

(Object Oriented Programing, OOP). Atu bele uja visual basic ita tenki hatene no komprende IDE

(Integrated development environment) ou ambiente servisu husi visual basic 6.0  nian rasik. IDE

Visual Basic 6.0 fahe ba 8 maka hanesan: menu, toolbar, toolbox, project explorer, properties

window, form layout window, form dan code editor.

2.3.2.      Hala’o Visual Basic 6.0

Atu halao programa Visual Basic 6.0 hanesan tuir mai ne’e:

a.       Klik tombol start ne’ebe maka iha lidun karuk layar

b.      Hili menu all program, Microsoft visual basic study 6.0, Microsoft Visual Basic 6.0.

c.       Hein no mosu jenela program visual basic 6.0 ho kaixa dialogu new project hanesan tuir mai ne’e:
 

            Imajen 2.1 Kaixa Dialogu new project.

d.      Tuir mai hili new no klik [Link] pois klik tombol Open tuir mai mosu jenela program visual

basic 6.0 hanesan tuir mai ne’e:

 
Imagen 2.2 Form Servisu

2.3.3.      Interface Microsoft Visual Basic6.0

Interface Microsoft

Visual Basic 6.0, prense Title bar, menu bar, toolbar, solution explorer, properties windows, toolbox,

form windows, code windows hanesan dezenyu tuir mai ne’e :

Imajen 2.3 Interface Visual Basic 6.0

2.3.4.      MySql

Tuir matenek nain Abdul Kadir iha ninia livru estuda base de dadus MySQL, 2008:2-3. MySQL

(Le: mai-se-kyu-el) software ne’ebe mak involbe hanesan DBMS ( Database Management System) ho

ninia karakteristika   Open [Link] source hateten software ne’ebe maka kompleta ho

ninia source code (kode ne’ebe maka uja atu hodi halo MySQL). Ninia kode direita mente hala’o iha

sistema operasaun nia laran, no bele hetan liu husi download iha internet.
MySQL hahu halo husi emprejariu ho naran TeX iha nasaun swedia. Agora dezenvolvimentu

MySQL iha emprezariu MYSQL AB. Atu hetan software ne’e bele download iha

internet [Link]

Hanesan software DBMS, MYSQL iha figura hirak id abele hala’o hanesan tuir mai ne’e:

Ø  Multiplatform

MYSQL iha platform hirak ida (Windows, Linux, Unix no seluk-seluk tan)

Ø  Lalais no fasil atu uja

MYSQL hanesan database server (server ne’ebe mak atende kona ba base de dadus ) neebe

maka bele atende base de dadus nebe bot ho nini velosidade nebe aas, suporta funsaun nebe mak

barak atu asesu ba base de dadus, no fasil atu uja. Tools oin-oin suporta mo’os iha (mesmu halo husi

ema selu) persija hatene, MYSQL bele atende tabela ida ho ninia medida terabyte(1 terabyte=1024

gygabyte).

Ø  Garantia Seguranca asesu

MYSQL suporta seguranca base de dadus ho ninia criteria atu asesu. Exemplu fo limitasaun ba

utilijador ruma atu bele asesu ba dadus ne’ebe mak segredu (hanesan salariu funsionariu), maibe

utilijador seluk la bele asesu ba dadus ne’e.

Ø  Suportasaun SQL

Hanesan hakerek ona iha naran, MYSQL suporta SQL (Structured Query Language). Hanesan

ema hotu ema hotu hatene, SQL hanesan base iha prosesu asesu base de dadus rasional.

Kuenesementu SQL fo fasil ba ema hotu atu uja MYSQL.

2.4.      Fatin No Tempu Peskija

Fatin perkija sei realija iha Centru saude postu administrasi laga, municipiu Baucau, Tempu

atu peskija halao durante fulan ida(1) hahu husi dia 29 april to’o 25 maio 2017, oras hahu peskija

tukt 8.00-17.00 htl.


2.5.         Historia Centru Saude Postu Admninistrativu Laga

Centru Saude Laga Hari’i iha tempo invazaun Indonesia nian, iha dia 3 de junhu iha 1986, ho

obejtivu atu fornese atendementu saude ba populsaun sira atu nune’e hodi bele responde

sofrementu saude populasaun sira ninian, li-liu ba populasaun sira iha Postu Administrativu Laga.

Centru Saude iha Postu Administrativu Laga, mos hanesan Centru Saude ida ne’ebe fo apoiu ba

servisu saúde nian ba populasaun tomak iha Postu Administrativu refere. Ezisténsia Centru Saude iha

Postu Administrativu Laga, tanba ezijensia públiku hasoru Servisu saúde ne'ebé iha Centru Saude ida

ne'e Iha nesesidade atu hala'o planu ida-ne'ebé estratéjiku Bele aplika iha scorecard ekilibrada,

Aleinde ne'e mós avaliasaun dezempeñu durante Iha tinan 2002 to’o agora

2.5.1.      Vizaun no misaun Centru Saude Postu Admninistrativu Laga

Centru Saude Laga, hanesan Instituisaun governmental ida ne'ebe ho nia sistema ne’ebe

ladun diak, mas Estabelese ona desde 1986 hodi responde atendementu Saude Básika ba

komunidade ou populasaun sira iha Postu Administrativu refere. Centru Saude ida ne’e mos sai

hanesan Instituisaun ida-ne'ebe boot no Seguru iha Postu Administrativu Laga, ho ninia Vizaun no

Misaun mak hanesan tuir mai :

1.    Misaun Centru Saude Postu Admninistrativu Laga

Sai Centru ida ne’ebe ho kualidade ne'ebe komparativu, kompetente, no kontrolu ba populasaun no

pasiente sira iha Postu Administrativu Laga .

2.         Visaun Centru Saude Postu Admninistrativu Laga

1.         Dezenvolve kompeténsia, koñesimentu, habilidades no komportamentu iha liña servisu hotu-hotu.

2.      Dezenvolve atraentes edifísiu no ekipamentu no prontu atu uza.

3.      Dezenvolve sistema jestaun no sistema servisu nian iha  Centru Saude.

4.      Prestasaun servisu ne'ebé mak sensíveis no ho kortezia.

2.5.2.      Estrutura Centru Saude Postu Admninistrativu Laga


 

2.5.4.      Funsau

n  Estrutura Iha Centru Saude Postu Admninistrativu Laga.

1.         Coordenador

Dever coordenador foti desizaun atu simu relatoriu ruma no toma responsabilidade ba membru ou

staff tomak iha centru Saude refere .

2.         Vice

Vice nia dever mak atu ajuda no reprezenta pozisaun Diretor nian atu hala’o serbisu se wainhira

hetan lisensa husi director.

3.         Sekertaria

Sekertaria nia knaar mak atu kontrola aimoruk hotu-hotu ne'ebe sei tama iha armazen ou

laboratoriu no halo lista kona ba aimoruk ne’ebe tama no sai.


4.         Administrasaun

Administrasaun nia kna’ar mak atu toma kontrola konaba relatoriu no dokumentasaun sira.  

5.         Finansas

Finansas nia knaar atu gere ou halo manazementu ba fundus no orsamentu ne’ebe mak Centru

Saude refere iha.  

6.         Seguransa

Seguransa nia knar mak atu kontrola Centru Saude refere.

KAPITULU III

ANALIZA NO DEZENU SISTEMA


3.1. Analisa Sistema

Analisa sistema ne’ebe maka la’o hela kompostu husi analiza prosedimentu liu husi prosesu

ne’ebe maka akontese iha sitema nia laran ne’ebe maka la’o hela no kria flowchart, analisa dalan

dadus liu husi nesescidade dadus no informasaun ne’ebe maka ninia rejultadu dezenu iha kontekstu

diagrama, analisa dokumentus ne’ebe maka iha sistema nia laran, analisa base de dadus, analisa

hadware no software.

Objetivu primeiru analisa sistema maka atu difini ho  detalho servisu sistema bajeia ba dadus

ne’ebe mak servisu iha sistema foun ne’ebe mak sujere ba. Hanoin-hanoin ne’ebe mak elabora

bajeia ba maneira servisu sistema mak manobra base de dadus, manobra interface, ne’ebe fo sai

bajei ba intrstrumentu. Lalaok iha analisa no manobra sistema maka hanesan tuir mai ne’e:

3.1.1. Analisa Nesescade Sistema

a.       Hadware

1)      Processor intel P3 700 Mhz

2)      Ram 4 GB

3)      Harddisk 500 GB

4)      Monitor  14inc

5)      Keyboard ps2

6)      Mouse 

b.      Software

1)      System operasaun windows 7

2)      Microsoft visual basic versi 6.0

3)      Microsoft Office 2007

4)      Xampp

5)      MySql Connector
6)      Microsoft visio 2007

7)      Firefox ou internet explorer

3.2. Dezenu Sistema

Dezeñu sitema hanesan etapa ida atu dezeñu modelu foun ne’ebe maka atu kria. Etapa ida ne’e

importante atu difini diak ou la enkaixa sistema foun ne’ebe maka atu kria. Etapa ida ne’e prense

konaba dezeñu kontekstu diagrama no data flow ne’ebe mak atu sujere.

3.2.1.       Flowcart Sistema Tuan

Bazeia ba peskizasaun ne’ebe hakerek nain hala’o iha sistema konaba kria sistema base de

dadus ba pasiente iha Centru Saude Posto Administratvo Laga  sei uza hela sistema manual ho ida

ne’e mak hakerek nain iha inisiativa atu kria kria sistema base de dadus ida husi atende ka fasilita

staff funsionario liu-liu parte Centru Saude Posto Administratvo Laga  nian hodi uza programa

Microsoft Visual Basic 6.0 ho Asesu lalais no digno.


Imajen 3.1 Prosedimentu Sistema Tuan Ne’ebe maka La’o Hela

3.2.2.       Analisa Frakeza Sitema

Sistema ne’ebe maka diak sebain hira sistema ne’e la’o tuir mudansa teknologia nian no tuir

nesescidade ne’ebe maka iha. Frakeza sistema tuan ne’ebe maka la’o hela iha centru saude

laga  maka hanesan tuir mai ne’e:

1.      Difisil atu kontrola dadus pasiente

2.      Relatoriu sei bajeia deit ba  arkivu no nota 

Solusaun husi problema-problema ne’ebe maka elabora ona iha leten hakerek nain uja metodu

servisu “PIECES” ”(Performance, Information, Economic, Control, Efficiency, Service) ne’ebe maka

kategoria problema bajeia ba grupu hanesan tuir mai ne’e:

3.2.3.       Analisa  sistema (performance)
Aktividade servisu primeiru ne’ebe maka administrasaun nian iha prosesu input dadus pasiente

signifika katak akontese ho sasukat tempu atu hala’o servisu sei minimu liu no la efektivu, ida ne’e

hatudu katak prosesu servisu ne’ebe maka tarde liu. Ne’e duni sistema tuan persija sistema foun ida

hodi bele hadia frakeja no problema  sira ne’e. Sistema foun bele ajuda aktividade servisu ne’ebe

maka diak liu tan fasil no efisiensia.

3.2.4.       Analisa Dadus no Informasaun (information)

Analisa ne’ebe maka halo iha parte administrasaun nian liu-liu iha parte input dadus pasiente

persija prosesu dezenvolve dadus ne’ebe maka lalais liu hodi bele hasa’e kreabilidade servisu ne’ebe

maka diak liu no hetan informasaun iha tempu ne’ebe maka limitasaun badak. Bajeia ba eskreve ona

iha leten atu bele dezenvolve dadus, halo relatoriu, no informasaun ne’ebe maka lalais liu no klaru

maka persija revista fila fali sistema tuan ho nune’e bele troka sistema tuan ne’ebe maka manual sai

ba sitema foun ne’ebe maka komputerizasaun tamba informasaun importante liu ba utijiador ikus.

Hasa’e kualidade servisu no velosidade ne’ebe maka a’as no fo informasaun ne’ebe maka klaru,

relevante, efisien ho tempu.

3.2.5.       Analisa Ekonomia (Economic)

Iha hala’o aktividade operasaun loro-loron bele akontese problema ba iha gastu orsamentu

nian. Valor ekonomia hanesan motivasaun projetu dezenvolvimentu foun ida iha sistema foun nia

laran, mesmu persija orsamentu aumenta ou Overhead maibe analizasaun ne’ebe maka hakerek

nain halo iha parte ekonomia sei minimija no redus gasta orsamentu sira ne’e.

3.2.6.       Analisa Controla (Control)

Difisil  atu halo kontrola, no kontinuasaun atu asegura segredu centru saude bele nafatin

seguru. Ho iha kontrola dever ou performansia bele hadia kualidade servisu nian. Husi perkiza

problema akontese bebeik iha parte input dadus pasiente tamba sistema ne’ebe maka lao la

signifikan. Sistema foun ne’ebe maka sujere bele kontrola ho diak no fasil, no level seguransa ba

sistema bele seguru.


3.2.7.       Analisa Efisiensia (Efficiency)

Bajeia ba sistema tuan ne’ebe maka la’o hela, dezenvolve dadus akontese problema bebeik ida

ne’e fo frakeza no tarde iha prosesu hato’o informasaun  no menus atu kontrola tempu ho diak. Uja

sistema foun bele suporta efisiensia centru saude ne’ebe maka diak liu no bele minimija gasta

tempu.

3.2.8.       Analisa Atendementu (Service)

Hare’e ba sistema tuan ne’ebe maka la’o hela, dezenvolve dadus akontese aumenta bebeik iha

prosesu dezenvolvimentu dadus tamba sistema ne’ebe maka la’o sei manual. Iha modifikasaun

sistema foun bele suporta level atendementu centru saude nian iha future oin mai sei diak liu tan no

nivel atendementu ne’ebe maka efektivu liu.

3.2.9.       Flowcart Sistema Foun

Dezeñu jeral kona ba sistema Foun ne’ebe propoin husi hakerek nain nemak: kria sistema base

de dadus  ba iha administrasaun tuir mai admin halo prosesu ba dadus hodi hare dadus pasiente ho

maneira validasaun, kestaun maka labele iha problema ne’ebe mensiona sei hatama ba iha sistema

no Staff Centru Saude Posto Administratvo Laga .


Imajen 3.2  Prosedimentu Sistema foun ne’ebe maka sujere

3.3. Diagrama Kontextu
Imajen 3.3 Kontekstu Diagrama.

                   

3.4. Hipo
Imajen 3.4 Diagrama Hipo

3.5. DFD

3.5.1.       Data Flow Diagram (DFD) Level 0


Imajen 3.5  Data Flow Diagram (DFD) Level 0

3.5.2.       Data Fl ow Diagram (DFD) Level 1 Sub Prosesu Master 1


Imajen 3.6 Data Flow Diagram (DFD) Level

3.5.3.       Data Flow Diagram (DFD) Level 2 Sub Prosesu  2


Imajen 3.7 Data Flow Diagram (DFD) Level 2

3.5.4.       Data Flow Diagram (DFD) Level 3 Sub Proses 3 Relatoriu

Imajen 3.8 Data Flow Diagram (DFD) Level 3

3.6. Entity Relationship Diagram (ERD)

Entity Relationship Diagram (ERD) hanesan modelu ida atu esplikarelasaun entre dadus ho

base de dadus bajeia ba objektivu sira ne’ebe maka iha relasaun. Hanesan relasaun tabela sira

ne’ebe mak dezenu iha sistema base de dadus iha centru saude laga hanesan tuir mai ne’e:
Imajem 3.9  ERD

3.7. Dezenu Base de Dadus

Base de dadus  hanesan rekolia dadus ne’ebe maka kompostu husi tabela ida ou rua ne’ebe

maka iha ligasaun ba malu. Iha ne’ebe administrasaun iha knar atu asesu dadus refere, bele

aumenta, hamo’os, troka, no hadi’a tabela refere.

Iha prosesu modifikasaun sistema ida ne’ebe maka bajeia ba base de dadus, modifikasaun base

de dadus hanesan aspektu ida ne’ebe maka persija hetan atensaun espesifiku, difisil primeiru iha

modifikasaun aplikasaun base de dadus maka oinsa bele kria base de dadus ho difini ne’ebe maka

a’as hodi bele redus dadus ne’ebe duplikadu. Bajeia ba sistema base de dadus pasiente ne’ebe maka

hakerek nain kria iha tabela 4 hanesan tuir mai ne’e:

1.        Tabela Admin

2.        Tabela Pasiente

3.        Tabela Infermeira

4.        Tabela Detailiu Pasiente

1.      Tabela Admin
Naran Base de Dadus             : dbsaude

Naran Tabela                           : tb_Admin

Tabela 3.1 Tabela Admin

Field Tipu Size Deklarasaun

Kode_Admin Varchar 12 *

Naran_Admin Varchar 25

User_Name Varchar 25

Pass_Id Varchar 25

2.      Tabel Pasiente

Naran Base de Dadus             : dbsaude

Naran Tabela                           : tb_pasiente

Tabela 3.2 Tabela Pasiente

Field Tipu Size Deklarasaun

Id_Pasiente Varchar 12 *

Naran_Pasiente Varchar 25

Generu Varchar 25

Data_Moris DateTime 25

Hela_Fatin Varchar 25

Estadu_Civil Varchar 25
3.      Tabela Infermeira

Naran Base de Dadus             : dbsaude

Naran Tabela                           : tb_infermeira

Tabela 3.3 Tabela Infermeira

Field Tipu Size Location

Id_Infermeira Varchar 12 *

Naran_Infermeira Varchar 25

Generu Varchar 25

Data_Moris DateTime

Nivel_Educasaun Varchar 25

Hela_Fatin Varchar 25

4.      Tabela Detailiu Pasiente

Naran Base de Dadus             : dbsaude

Naran Tabela                           : tb_Detailiu_Pasiente

Tabela 3.4 Tabela Detailiu Pasiente

Field Tipu Size Location

Kode_Detailiu Varchar 12 *

Id_Pasiente Varchar 25

Naran_Pasiente Varchar 25

Id_Infermeira Varchar 25

Naran_Infermeira Varchar 25

3.8. Relasaun Tabela
Modelu relasaun dadus

(Relationship) dala ruma ita temi ho naran relasaun ou base de dadus relasaun, modelu base de

dadus hatudu mekanisme ida ne’ebe maka uja atu dezenvolve dadus ou organizasaun dadus bajeia

ba fisiku. Relasaun tabela hatudu ligasaun entre tabela ida ho tabela sira seluk tan ne’ebe maka

uja  deseñu iha sistema nia laran hanean tuir mai ne’e:

           

Imajen 3.10 Relasaun Tabela

KAPITULU IV

RESULTADU NO INTERPRETASAUN

4.1. Resultadu peskiza

Rejultadu peskiza importante tebes hodi bele fo informasaun ne’ebe maka diak liu ba utilijador sira

ho nune’e utijlijador sira bele komprende klean liu. Bajeiba ida ne’e fo informasaun ne’ebe

maka   lolos tuir objektivu ne’ebe maka ita espera hamutuk. Rejultadu dezenu husi peskiza maka

hanesan tuir mai ne’e:


1.      Form Login

Form login uja

hodi bele tama ba menu primeiru, no sebain hira atu tama ba form menu primeiru Infermeira tenki

hatama user name no pass id. Sebain hira user name no pass id ne’ebe maka hatama sala ka la los

sei fo mensagen hanesan tuir mai ne’e:

Imajen 4.1 user name no pass id la los

Se bain hira user name no pass id los maka sei mosu hanesan tuir mai ne’e:

 
Imajen 4.2 user name no pass id los

2.      Form menu primeiru

Menu primeiru

hanesan menu ne’ebe maka ninia funsaun hodi fo fasil ba infermeira atu hili sub item nebe’e maka

hanesan file, master, prosesu no relaoriu hanesan imajen tuir mai ne’e:

Imajen 4.3 form menu

3.      Form Admin

Form admin hanesan form ne’ebe maka ninia funsaun atu rai dadus admin no iha command

buton sira maka hanesan aumenta atu aumenta dadus admin,rai atu rai dadus ne’ebe maka input

hadia atu hadia fila fali dadus ne’ebe maka input tiha ona karik iha sala ruma update atu rai fila fali
dadus ne’ebe maka hadia hamos atu hamos dadus no taka atu sai husi form dadus admin hanesan

tuir mai ne’e:

Imajem 4.4 form admin

4.      Form Infermeira

Form dadus infermeira hanesan form ne’ebe maka ninia funsaun atu rai dadus infermeira no

iha command buton sira maka hanesan aumenta atu aumenta dadus infermeira, rai atu rai dadus

ne’ebe maka input hadia atu hadia fila fali dadus ne’ebe maka input tiha ona karik iha sala ruma

update atu rai fila fali dadus ne’ebe maka hadia hamos atu hamos dadus no taka atu sai husi form

dadus infermeira hanesan imajen tuir mai ne’e:


 

Imajen 4.5 form Infermeira

5.      Form pasiente

Form dadus pasiente hanesan form ne’ebe maka ninia funsaun atu rai dadus pasiente sira

ne’ebe mak mai atu tratamentu no iha command button sira maka hanesan aumenta atu aumenta

dadus pasiente, rai atu rai dadus ne’ebe maka input hadia atu hadia fila fali dadus ne’ebe maka input

tiha ona karik iha sala ruma update atu rai fila fali dadus ne’ebe maka hadia hamos atu hamos dadus

no taka atu sai husi form dadus pasiente hanesan imajen tuir mai ne’e:
 

Imajen 4.6 form

Pasiente

6.      Form dadus detailiu Pasiente

Form dadus detailiu pasiente hanesan form ne’ebe maka ninia funsaun atu rai dadus detailiu

pasiente sira, no form ida ne’e mo’os hanesan form prosesu ba dadus sira hotu, no iha ninia

command button sira maka hanesan aumenta signifika atu foti dadus sira husi form infermeira, form

pasiente, no form aimoruk. Rai atu rai dadus hadia, update, hamos, no taka hanesan imajen tuir mai

ne’e:

 
Imajen 4.7 form Detailiu Pasiente

4.2. Interpretasaun

1.       Relatoriu Detailiu

Pasiente

Imajen 4.8 Relatoriu Detiliu Pasiente


KAPITULU V

KONKLUZAUN NO SUJESTAUN

5.1  Konkluzaun

Bajeia ba rejultadu peskija ne’ebe mak  peskijador halo iha Centru Saude Laga relasiona ho

rekolla dadus pasiente peskijador foti konklujaun mak hanesan tuir mai ne’e:

1            Ho kria aplikasaun komputador espesifiku ba iha rekolla dadus pasiente espera katak bele fo

rejultadu dadus ne’ebe mak lais atu halo relatoriu pasiente.

2            Relatoriu ne’ebe mak halo bele fo rejultadu mak signifkadu, hasa’e efektifidade servisu ne’ebe mak

efisiente liu no aumenta hasa’e kreabilidade servisu ne’ebe mak diak liu iha area rekolla dadus

pasiente.

5.2 Sujestaun

Bajeia ba konklujaun ne’ebe mak elabora ona iha leten relasiona ho problema ne’ebe mak

perkijador hasoru, hakerek nain fo sujestaun mak hanesan tuir mai ne’e:

1.    Kria aplikasaun ne’ebe mak komputerijasaun hanesan fase ida atu hasae’e kreatibilidade servisu

ne’ebe mak efisiente liu, refere ida ne’e komputador hanesan sasan elektronika ne’ebe maka ninia

funsaun importante tebes no persija hasa’e ninia utilija sira hodi bele uja tuir servisu ne’ebe mak iha

diak liu iha futuru no mudansa bajeia ba teknologia informasaun.

2.    Utilija aplikasaun ne’ebe mak komputerijasaun iha prosesu dezenvolve dadus bele ajuda servisu

ne’ebe mak lais liu kompara ho dezenvolve dadus ne’ebe mak sedauk tama kategoria

komputerijasaun.
Comments
Popular posts from this blog
RELATORIO ESS UNITAL 2018
December 19, 2018

RELATORIU IMPLEMENTASAUN ESTÁGIO SERVISU SOCIAL (ESS/KKN IHA MUNICIPIO


AINARU POSTU ADMINISTRATIVU MUBESSI SUKU HORAI QUIC) TINAN AKADEMIKU
2018 Husi : Naran Grupo : 1.        Adriano M. Ximenes           15.08.05002         15. Florindo
Dos R. Aroujo          [Link] 2.        Antonio De Araujo              [Link]         16.
Ivonia Da cruz                         [Link] 3.        Antonio De J. Fereira          [Link]
17. Juliaõ Castro                            [Link] 4.        Antonio Alves                       
[Link]        18. Juniar Da Silva Soares           [Link] 5.        Auxiliadora Da S.
Castro    [Link]       19. Joanita Pinto                           [Link] 6.        Ana R. M.
A. Ximenes         [Link]        20. Joanico Do Rosario                [Link] 7.       
Alcenizita Caetano               [Link]       21. Jacinto Ximenes                    
[Link]

READ MORE

 Powered by Blogger

Theme images by Michael Elkan

CAMING SILLVA PEREIRA

VISIT PROFILE

Archive
Report Abuse

Você também pode gostar