Eesti karude liikumiste kohta kõlab erinevaid arvamusi, ent tegelikke teadmisi nende kohta napib. Kas Eesti karudel on tõesti liiga vähe ruumi, selgitavad Tartu Ülikooli terioloogid Maris Hindrikson, Kirke Raidmets ja Egle Tammeleht.

Vöötohatis on paljude jaoks tuttav eelkõige valuliku nahalööbena, mis tabab sagedamini vanemaealisi inimesi. Viimaste aastate teadusuuringud on aga toonud välja ootamatu võimaluse: vöötohatise vaktsiin võib olla seotud ka väiksema dementsusriskiga.

Mida tihedam on liiklus, seda rohkem toimub maanteedel otsasõite ulukitele. Eesti teedel juhtub ulukiõnnetusi enim tipptundidel ehk päikesetõusul ja -loojangul. Aasta vaates on kõige ohtlikumad sügis ja kevad, osutab Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö.

Iiveldamine ja oksendamine on sageli raseduse tavapärane osa ja seda kogeb enamik rasedatest. Selle kõige raskem vorm, hüperemees ehk rasedusaegne liigoksendamine, võib olla aga eluohtlik seisund. Nüüd selgus, et selle taga on geneetiline põhjus.

Eesti Maaülikooli seenekogus on üle 1200 limaku ehk limaseene eksemplari. Praegu on eestikeelsed nimed ainult kolmel liigil: hundipiim, puugipask ja limasarvik. Lase allolevas rakenduses fantaasia valla ja aita veel 20 liigile eestikeelne nimi panna.

Eesti haridussüsteem kipub õppimist käsitlema peamiselt klassiruumi kaudu. Hästi planeeritud õppekäigud võivad aga aidata vähendada hariduslikku ebavõrdsust ja pakkuda lastele kogemusi, millele kõigil peredel väljaspool kooli ligipääsu ei ole, selgus doktoritööst.

Kui Lääne-Euroopas hakkasid abielud 19. sajandil sõltuma sotsiaalsest päritolust ja varanduslikust seisust üha vähem, siis Eesti maaühiskonnas tugevnesid hoopis traditsioonilised abiellumismustrid. Inimesed abiellusid üha hiljem, partnerit otsiti ikka omasuguste seast ja armastus jäi sageli pragmaatiliste kaalutluste varju.

Varem jaotati Eestis renoveerimistoetusi kiirematele soovijatele, mis koondas need niigi edukatesse piirkondadesse. Kuigi nüüdseks on toetused paremini sihitud, saaks süsteem olla veelgi õiglasem ja arvestada võiks näiteks üksiku leibkonna eluasemekulude muutumisega, osutab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö.

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika toetab maaelu säilitamist suurte summadega, kuid Eesti Maaülikooli teadlaste uuring näitab, et toetused ei jõua sügavale ääremaale. Valdav osa Euroopa põllumaast asub tegelikult linnade vahetus läheduses.

Euroopa Liidu plaan leevendada uutele aretustehnikatele seatud piiranguid parandab kohalike teadlaste ja põllumeeste konkurentsivõimet. Samas põlistab kavandatav seadusandlus kunstlikult tõmmatud piiri klassikaliste kultuurtaimede ja uute tehnikatega saadud sortide vahel, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse taimebiotehnoloogia laborispetsialist Martin Kala.

Olete võib-olla just lõpetanud hommikuse trenni või sörkjooksu ja tunnete end energiast pulbitsevat, valmis tegusaks päevaks. Nüüd selgub, et sest heast tundest võib peale te enda olla üsna otsest kasu ka teistele. Nii väidavad Briti teadlased.

Teadlased on uurinud Eesti ülikoolides sugu aastakümneid, kuid suur osa teadmisest on jäänud üksikuurimustesse laiali. Eestikeelse üldkäsitluse puudumine pärsib nii kohalikku õpetamist kui ka uurimistööd, sest paljud teemad tuleb ikka ja jälle algusest peale lahti mõtestada, leiab Tartu Ülikooli etnoloogia teadur Rebeka Põldsam.

Neljapäeval toimus Tallinna Ülikooli professori Priit Reiska inaugureerimine ülikooli rektoriks.

Uusi tehisaru lahendusi võetakse koolides kiiresti ja suurte ootustega kasutusele, kuid värske uuringu põhjal ei pruugi toetada need õppimist nii, nagu loodetakse, kirjutab Tallinna Ülikooli haridusvaldkonna tehisintellekti sihtrahastusega professor Danial Hooshyar.

Tartu Ülikooli teadlased nuputasid välja viisi, kuidas väärindada puuvillastes tekstiilijääkides leiduvat tselluloosi. Nii võib vana teksapaar saada uue elu soojustuse või pakendina.

Kuidas kujundasid eestlased sada aastat tagasi oma kodusid? Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Triinu Väikmeri uurimus paljastab arhiivifotode ja tehisintellekti abil ühtaegu noore riigi elanike tapeedieelistused ja sotsiaalse ebavõrdsuse.

Kuigi Nõukogude Liidu lagunemisele eelnesid Ida-Euroopas massilised keskkonnaliikumised, ei kujunenud neist iseseisvuse taastamise järel elujõulisi rohelisi erakondi. Eesti Kunstiakadeemia professori Virve Sarapiku sõnul tingisid kiire meeleolumuutuse nii ühiskonna teisenenud poliitilised ootused kui ka tõsiasi, et varasemad protestid toimisid osaliselt kattevarjuna vastupanule Nõukogude keskvõimule.