Kliima ja ühiskonna põimitus on tänapäeval üldaktsepteeritud teadmine. Paraku moodustab selle uur... more Kliima ja ühiskonna põimitus on tänapäeval üldaktsepteeritud teadmine. Paraku moodustab selle uurimine viisil, mis kvalifitseeruks oma ette teaduseks, suhteliselt lühikese etapi Balti ajalookirjutuse traditsioonis. Esmalt oli nii loodus kui ka humanitaarteadustes tarvis üldse jõuda tõde mu seni, et kliima on ajaloo jooksul muutuv nähtus ehk et kliimal on oma ajalugu. Teiseks oli vaja leida teaduslikud menetlus ja jutustamisviisid, kuidas rääkida muutuvast kliimast ning kasutada neid andmeid, seleta maks kliimamuutuste mõju inimühiskonna ajaloolises arengus. Kliima ajalugu saab uurida, (1) toetudes looduse enda arhiivis sisalduvale infole ehk loodusteaduslikele andmetele, (2) toetudes ilmaelementide mõõtmis andmetele, mis moodustavad igas regioonis omaette teadus ja kliima vaatlusajaloo, ning (3) analüüsides inimese poolt talletatud teavet kirjalikes allikates. Ajalooline klimatoloogia tegeleb põhiliselt viimase allikagrupiga ning arenes välja järkjärgult pärast Teist maailmasõda. Tänapäeval on ajalooliste klimatoloogide kogukond suur, ulatudes kõikidesse maa ilma 1 "Leidub arvukalt hüpoteese ja teooriaid, mida on esitatud kliima muutumise kohta minevikus, mis on loomulikult äratanud suuremal või vähemal määral laiemate ringkondade huvi, sest ranged tõendid minevikus toimunud kliimamuutuse kohta tekitavad kohe mõtte muutuse võimalikkusest tulevikus; see ei saaks aga toimuda ilma drastilise mõjuta rahvaste majanduselule". E. Brückner.
Noorukese 21. sajandi keskseteks märksõnadeks on keskkonnamuutused ja nendega kaasnevad kriisid, ... more Noorukese 21. sajandi keskseteks märksõnadeks on keskkonnamuutused ja nendega kaasnevad kriisid, mis väljenduvad ühiskondlikes reaktsioonides üksikisiku tasandilt kollektiivse aktivismi vormideni välja-viimases on läbi aegade tegusad olnud just noored (Sloam, Pickard ja Henn 2022; Pickard, Bowman ja Arya 2022). Paralleelselt on eksisteerinud aga ka loodusfilosoofia ja rahvusliku looduskultuuriga seotud nähtusi, mis võivad maailmavaatelistelt tagamaadelt ja osalejate vanuse poolest noorte tegutsemisest oluliselt erineda. Eestis on populaarseks muutunud lood põlis-või metsikust loodusest ning müüdid loodus-või metsarahvast (Kaljundi 2018; Annus 2020; Jonuks ja Remmel 2020). Aktivismi, loodusfilosoofia ja müütide vahel haigutab eksistentsiaalne kuristik, mis on omakorda seotud looduse mõiste arenguga (Hinchman ja Hinchman 2009). Keskkonnamõte algab plakatlikult looduse ja loodusmõtte surmaga (McKibben 1989; Jørgensen jt 2013). Libby Robin, Sverker Sörlin ja Peter Ward aduvad nende mõistete taustal ajaloolist arengut: loodus on nende sõnul seotud nostalgilise minevikuga, keskkond aga murettekitava tulevikuga (Robin, Ward ja Sörlin 2018). Sõna keskkond viitab seega küpsevale kriisile ja seda oli vaja, et märgistada uutmoodi järjest valulikumat seost ümbritsevaga. Mõtet, et mitte ainult loodus (ehk keskkond) ei muuda inimest, vaid inimesed muudavad fundamentaalselt ka seda, hakati juba 1940. aastate lõpus väljendama aina murelikumas toonis (Osborn 1948; Vogt 1948; vt ka Ward, Robin ja Sörlin 2018, 1-24). Uues keskkonnaprobleemidega maadlevas maailmas leiti, et varasemad käsitlused looduse ilust ja selle subliimsest jõust enam ei päde. Keskkonna mõiste on seega end jõuliselt lahti rebinud tradit-Artikli ja kogu erinumbri ilmumist on toetanud Eesti Teadusfondi uurimisprojekt PRG908 "Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad".
Johannes Gutslaffi 1644. aastal ilmunud teos „Lühike teade ja õpetus“ ja selles sisalduv „pikse p... more Johannes Gutslaffi 1644. aastal ilmunud teos „Lühike teade ja õpetus“ ja selles sisalduv „pikse palve“ kuuluvad Eesti varauusaegsete tüvitekstide hulka. Lugedes seda keskkonnahumanitaaria vaatenurgast, saavad ilmsiks seni tähelepanuta jäänud kliimaajaloolised kihistused ja seosed. Artikkel väidab, et „Lühike teade ja õpetus“ on üks varasemaid siinmail ilmunud teoloogilisi käsitlusi ekstreemsetest ilmastikutingimustest 17. sajandil. Raamatus on kirjeldatud esimest teadaolevat ilmastikutingimustest põhjustatud mässu Balti ajaloos. Artikkel pakub seega esimesi tõlgendusi Balti nn „ilmamaade“ sügavamatest kihtidest ning analüüsib „kliimamässu“ tekkimise probleeme, kasutades selleks keskkonnahumanitaaria ja kliimaajaloo metoodikat. Summary Johannes Gutslaff’s Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda ('Short Report and Lesson on the Võhandu River, Wrongly Regarded as Sacred in Livonia') that was printed in 1644, and the “Thunder p...
Singing on the submarine : Conference Review for ESEH 2019, 'Boundaries In/Of Environmental H... more Singing on the submarine : Conference Review for ESEH 2019, 'Boundaries In/Of Environmental History', Tallinn
Ajalugu saab ja peab tegema ka ilma matemaatiliste meetoditeta. Kuid mõnes mõttes tundub mulle aj... more Ajalugu saab ja peab tegema ka ilma matemaatiliste meetoditeta. Kuid mõnes mõttes tundub mulle ajaloolane, kes kaasajal ei taha kasutada neid meetodeid, umbes inimesena, kes tahab sõita Moskvasse. Kuid otsustab mitte sõita Estoniaga 1 , vaid võtab kepi kätte ja hakkab jala minema... (Juhan Kahk 1988 [1980])
Kliima ja ühiskonna põimitus on tänapäeval üldaktsepteeritud teadmine. Paraku moodustab selle uur... more Kliima ja ühiskonna põimitus on tänapäeval üldaktsepteeritud teadmine. Paraku moodustab selle uurimine viisil, mis kvalifitseeruks oma ette teaduseks, suhteliselt lühikese etapi Balti ajalookirjutuse traditsioonis. Esmalt oli nii loodus kui ka humanitaarteadustes tarvis üldse jõuda tõde mu seni, et kliima on ajaloo jooksul muutuv nähtus ehk et kliimal on oma ajalugu. Teiseks oli vaja leida teaduslikud menetlus ja jutustamisviisid, kuidas rääkida muutuvast kliimast ning kasutada neid andmeid, seleta maks kliimamuutuste mõju inimühiskonna ajaloolises arengus. Kliima ajalugu saab uurida, (1) toetudes looduse enda arhiivis sisalduvale infole ehk loodusteaduslikele andmetele, (2) toetudes ilmaelementide mõõtmis andmetele, mis moodustavad igas regioonis omaette teadus ja kliima vaatlusajaloo, ning (3) analüüsides inimese poolt talletatud teavet kirjalikes allikates. Ajalooline klimatoloogia tegeleb põhiliselt viimase allikagrupiga ning arenes välja järkjärgult pärast Teist maailmasõda. Tänapäeval on ajalooliste klimatoloogide kogukond suur, ulatudes kõikidesse maa ilma 1 "Leidub arvukalt hüpoteese ja teooriaid, mida on esitatud kliima muutumise kohta minevikus, mis on loomulikult äratanud suuremal või vähemal määral laiemate ringkondade huvi, sest ranged tõendid minevikus toimunud kliimamuutuse kohta tekitavad kohe mõtte muutuse võimalikkusest tulevikus; see ei saaks aga toimuda ilma drastilise mõjuta rahvaste majanduselule". E. Brückner.
Noorukese 21. sajandi keskseteks märksõnadeks on keskkonnamuutused ja nendega kaasnevad kriisid, ... more Noorukese 21. sajandi keskseteks märksõnadeks on keskkonnamuutused ja nendega kaasnevad kriisid, mis väljenduvad ühiskondlikes reaktsioonides üksikisiku tasandilt kollektiivse aktivismi vormideni välja-viimases on läbi aegade tegusad olnud just noored (Sloam, Pickard ja Henn 2022; Pickard, Bowman ja Arya 2022). Paralleelselt on eksisteerinud aga ka loodusfilosoofia ja rahvusliku looduskultuuriga seotud nähtusi, mis võivad maailmavaatelistelt tagamaadelt ja osalejate vanuse poolest noorte tegutsemisest oluliselt erineda. Eestis on populaarseks muutunud lood põlis-või metsikust loodusest ning müüdid loodus-või metsarahvast (Kaljundi 2018; Annus 2020; Jonuks ja Remmel 2020). Aktivismi, loodusfilosoofia ja müütide vahel haigutab eksistentsiaalne kuristik, mis on omakorda seotud looduse mõiste arenguga (Hinchman ja Hinchman 2009). Keskkonnamõte algab plakatlikult looduse ja loodusmõtte surmaga (McKibben 1989; Jørgensen jt 2013). Libby Robin, Sverker Sörlin ja Peter Ward aduvad nende mõistete taustal ajaloolist arengut: loodus on nende sõnul seotud nostalgilise minevikuga, keskkond aga murettekitava tulevikuga (Robin, Ward ja Sörlin 2018). Sõna keskkond viitab seega küpsevale kriisile ja seda oli vaja, et märgistada uutmoodi järjest valulikumat seost ümbritsevaga. Mõtet, et mitte ainult loodus (ehk keskkond) ei muuda inimest, vaid inimesed muudavad fundamentaalselt ka seda, hakati juba 1940. aastate lõpus väljendama aina murelikumas toonis (Osborn 1948; Vogt 1948; vt ka Ward, Robin ja Sörlin 2018, 1-24). Uues keskkonnaprobleemidega maadlevas maailmas leiti, et varasemad käsitlused looduse ilust ja selle subliimsest jõust enam ei päde. Keskkonna mõiste on seega end jõuliselt lahti rebinud tradit-Artikli ja kogu erinumbri ilmumist on toetanud Eesti Teadusfondi uurimisprojekt PRG908 "Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad".
Johannes Gutslaffi 1644. aastal ilmunud teos „Lühike teade ja õpetus“ ja selles sisalduv „pikse p... more Johannes Gutslaffi 1644. aastal ilmunud teos „Lühike teade ja õpetus“ ja selles sisalduv „pikse palve“ kuuluvad Eesti varauusaegsete tüvitekstide hulka. Lugedes seda keskkonnahumanitaaria vaatenurgast, saavad ilmsiks seni tähelepanuta jäänud kliimaajaloolised kihistused ja seosed. Artikkel väidab, et „Lühike teade ja õpetus“ on üks varasemaid siinmail ilmunud teoloogilisi käsitlusi ekstreemsetest ilmastikutingimustest 17. sajandil. Raamatus on kirjeldatud esimest teadaolevat ilmastikutingimustest põhjustatud mässu Balti ajaloos. Artikkel pakub seega esimesi tõlgendusi Balti nn „ilmamaade“ sügavamatest kihtidest ning analüüsib „kliimamässu“ tekkimise probleeme, kasutades selleks keskkonnahumanitaaria ja kliimaajaloo metoodikat. Summary Johannes Gutslaff’s Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda ('Short Report and Lesson on the Võhandu River, Wrongly Regarded as Sacred in Livonia') that was printed in 1644, and the “Thunder p...
Singing on the submarine : Conference Review for ESEH 2019, 'Boundaries In/Of Environmental H... more Singing on the submarine : Conference Review for ESEH 2019, 'Boundaries In/Of Environmental History', Tallinn
Ajalugu saab ja peab tegema ka ilma matemaatiliste meetoditeta. Kuid mõnes mõttes tundub mulle aj... more Ajalugu saab ja peab tegema ka ilma matemaatiliste meetoditeta. Kuid mõnes mõttes tundub mulle ajaloolane, kes kaasajal ei taha kasutada neid meetodeid, umbes inimesena, kes tahab sõita Moskvasse. Kuid otsustab mitte sõita Estoniaga 1 , vaid võtab kepi kätte ja hakkab jala minema... (Juhan Kahk 1988 [1980])
Uploads
Papers by Ulrike Plath