Papers by Hannes Vallikivi
Revisiting the Limits of Freedom While Living Under Threat. II, 2024
The Republic of Estonia inherited administrative expulsion law from the Russian Empire. During 19... more The Republic of Estonia inherited administrative expulsion law from the Russian Empire. During 1920-1934 (no expulsion cases were reviewed after 1934), the Supreme Court of Estonia reviewed 16 complaints involving foreigners and 36 complaints involving citizens. Foreigners were expelled for alleged sedition, disturbing the peace, hiding fugitives, smuggling or bootlegging, or constituting a burden to the economy recovering from the war. The Supreme Court upheld only one complaint because the authorities failed to provide reasons for the continuing banishment. Otherwise, the court accepted the unlimited discretion of the Interior Minister to expel foreigners. The 1920 Constitution guaranteed citizens the freedom of movement and residence which could be curbed by administrative authorities for the protection of public health. Therefore, administrative expulsion of citizens was only possible as an emergency measure. Nationwide state of emergency lasted in Estonia from 1918 to 1922, after the attempt of the Communist coup from 1924 to 1926, briefly in 1933, and from 1934 until the occupation of Estonia in 1940. In between, there was state of emergency in certain parts of the country: in the capital city of Tallinn, its neighbouring municipalities, railways, and municipalities along the Estonian-Russian border. Citizens were banished from the areas under a state of emergency for alleged sedition, speculation, liquor smuggling, bootlegging, and brothel-keeping. The Supreme Court upheld complaints when the expulsion decision had no legal ground (in four cases) or was unreasoned or the authorities failed to prove the factual basis for the allegations (in another four cases). The court left the administrative authorities a wide margin of appreciation and accepted expulsion beyond clearly political reasons.
![Research paper thumbnail of Kodanikuõiguste peatükk Eesti 1919. aasta ajutises põhiseaduses [Abstract: Civil Rights Chapter in Estonia’s 1919 Preliminary Constitution]](https://attachments.academia-assets.com/108631166/thumbnails/1.jpg)
Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal, Jun 16, 2020
Kodanikuõiguste peatükk Eesti 1919. aasta ajutises põhiseaduses Hannes Vallikivi Asutavas Kogus 4... more Kodanikuõiguste peatükk Eesti 1919. aasta ajutises põhiseaduses Hannes Vallikivi Asutavas Kogus 4. juunil 1919 vastu võetud valitsemise ajutist korda 1 nimetatakse Maanõukogu novembriotsuse 2 ja iseseisvusmanifesti 3 kõrval üheks Eesti eelpõhiseadustest. 4 Loetletud aktides sõnastati vastavalt ajalooliste võimaluste arengule eestlaste omariikluse ja riigikorralduse aluspõhimõtted. Sisu ja kahel esimesel ka vastuvõtmise ajastus tõstavad need dokumendid õiguskorras muudest õigusaktidest kõrgemale. Revolutsiooni keerises sündinud noore riigi juhid andsid poliitilisi lubadusi võimalikult paljudele ühiskonnakihtidele ja gruppidele. Sel põhjusel rõhutati iseseisvusmanifestis ja samuti Ajutise Valitsuse 16. novembri 1918. aasta deklaratsioonis õiguskorra kindlustamise kohta 5 mitmete inimõiguste, sh poliitiliste, sotsiaalsete ja vähemuste õiguste kindlustamise vajadust. 6 Selles valguses on huvitav, et menetluse käigus "valitsemise ajutiseks korraks" ümber nimetatud Eesti ajutise põhiseaduse esimeses eelnõus kodanikuõiguste peatükk üldse puudus. 1919. aasta aprillikuu alguses valitud Asutav Kogu tuli kokku 23. aprillil. Käis Vabadussõda ja kuigi Punaarmee oli Eesti pinnalt välja tõrjutud, olid Asutava Kogu esimesed töönädalad ja kuud ärevad. Aprilli lõpus ja mai alguses käisid ägedad kaitselahingud lõunarindel, kohati ka sügaval Eesti territooriumil; 25. aprilli pommirünnakus Narvale hävis terve Joaoru asum. Asutava Kogu saadikutel lasus vastutusrikas ülesanne panna võimalikult kiiresti alus tsiviilühiskonna ülesehitamisele, kehtestada riigi põhikord ja hoida maareformi väljatöötamisega nii sõjaväe kui ka elanikkonna moraali.
![Research paper thumbnail of Kohtunike valiku kriteeriumid Eesti Vabariigis 1934–1940 [Abstract: Selection criteria of judges in Estonia 1934–1940]](https://attachments.academia-assets.com/108631143/thumbnails/1.jpg)
Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal, Jan 15, 2018
Hannes Vallikivi Kohtute sõltumatuse tagamiseks on oluline, milliste kriteeriumide järgi valitaks... more Hannes Vallikivi Kohtute sõltumatuse tagamiseks on oluline, milliste kriteeriumide järgi valitakse isikuid kohtunikuametisse ja kohtunikke edutatakse. Tänapäevaste demokraatliku õigusriigi kaanonite järgi peab kohtunike valimine toimuma kindlaks määratud ja avalike objektiivsete kriteeriumide järgi. Kohtunike valikul ja edutamisel tohib arvesse võtta üksnes kandidaadi kvalifikatsiooni, võimekust, töö tulemuslikkust ja tema kõlbelisi omadusi. Kandidaatide diskrimineerimine rahvuse, keele, usu, poliitiliste vaadete, päritolu jms alustel on keelatud. 1 Enne Teist maailmasõda nii selgesti sõnastatud põhimõtted Eesti seadusandluses puudusid, kuid ka siis nõudis põhiseadus kohtute ja seeläbi kohtunike sõltumatust. Kõik sõjaeelsed Eesti põhiseadused sätestasid, et õiguse mõistmist teostavad oma tegevuses sõltumatud kohtud. 2 Kohtunike ametisse nimetamisel pidi olema kõrvaldatud poliitiline moment ja kohtuniku isiku väljavalikul taheti tagada üksnes objektiivsust ja asjatundlikkust. 3 Eesti nn autoritaarse valitsemise ajajärgul 1934-40 piirati kodanikuõigusi, täitevvõim sundis seadusandliku võimu aastateks vaikivasse olekusse ja võib eeldada, et surve alla langesid ka kohtud.
![Research paper thumbnail of Eesti 1920. aasta põhiseaduse loojad ja nende päritolu [Summary: The Founders of Estonia’s 1920 Constitution and Their Background]](https://attachments.academia-assets.com/83382307/thumbnails/1.jpg)
The Yearbook of Learned Estonian Society 2020, 2020
The political crisis in Estonia in the 1930s has been explained by the dominance of left-wing par... more The political crisis in Estonia in the 1930s has been explained by the dominance of left-wing parties in the Constituent Assembly and the resulting failures in drawing up the 1920 Constitution. The paper studies most active contributors to Estonia’s first constitution. Based on speeches at the plenary sessions of the Constituent Assembly, leftists indeed were most vocal, but right-wing political parties were more active during the discussions over the Preliminary Constitution, adopted in June 1919. The Preliminary Constitution had significant influence on the Constitution. Thirty-nine men and women (mainly members of the Constituent Assembly, but also cabinet ministers and higher judges) are identified in the paper as the founders of the Constitution. The founders were relatively young. Almost all had studied at university, and two-thirds were graduates from the law faculties of Tartu or St. Petersburg universities.
![Research paper thumbnail of Constitutional review doctrine in Estonia 1920–1940 [in Estonian]](https://attachments.academia-assets.com/78428239/thumbnails/1.jpg)
Yearbook of Estonian Constitutional Law, 2021
The dominant view amongst Estonian legal scholars between 1920 and 1940 was that all levels of ju... more The dominant view amongst Estonian legal scholars between 1920 and 1940 was that all levels of judiciary (not just the highest court) can exercise constitutional review. Provisions of acts of parliament and other legal acts that breached the Constitution could be disregarded by courts. Such provisions remained valid, but dormant. The interpretation was based on Article 86 of the 1920 Constitution (Article 3 in the 1937 Constitution), its genesis in the Constituent Assembly in 1919–1920 and its resemblance to Article VI of the Constitution of the United States as interpreted in Marbury v. Madison. In May 1926, the Estonian Supreme Court confirmed the interpretation. Courts’ inability to nullify unconstitutional laws was criticised by some jurists. Suggestions were made to expressly authorise the Supreme Court for constitutional review. The 1937 Constitution contained respective provision, but implementing legislation was not adopted by the time Estonia lost its independence in 1940.
![Research paper thumbnail of Kohtunike valiku kriteeriumid Eesti Vabariigis 1934–1940 [Abstract: Selection criteria of judges in Estonia 1934–1940]](https://attachments.academia-assets.com/78347354/thumbnails/1.jpg)
Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal, Jan 15, 2018
Hannes Vallikivi Kohtute sõltumatuse tagamiseks on oluline, milliste kriteeriumide järgi valitaks... more Hannes Vallikivi Kohtute sõltumatuse tagamiseks on oluline, milliste kriteeriumide järgi valitakse isikuid kohtunikuametisse ja kohtunikke edutatakse. Tänapäevaste demokraatliku õigusriigi kaanonite järgi peab kohtunike valimine toimuma kindlaks määratud ja avalike objektiivsete kriteeriumide järgi. Kohtunike valikul ja edutamisel tohib arvesse võtta üksnes kandidaadi kvalifikatsiooni, võimekust, töö tulemuslikkust ja tema kõlbelisi omadusi. Kandidaatide diskrimineerimine rahvuse, keele, usu, poliitiliste vaadete, päritolu jms alustel on keelatud. 1 Enne Teist maailmasõda nii selgesti sõnastatud põhimõtted Eesti seadusandluses puudusid, kuid ka siis nõudis põhiseadus kohtute ja seeläbi kohtunike sõltumatust. Kõik sõjaeelsed Eesti põhiseadused sätestasid, et õiguse mõistmist teostavad oma tegevuses sõltumatud kohtud. 2 Kohtunike ametisse nimetamisel pidi olema kõrvaldatud poliitiline moment ja kohtuniku isiku väljavalikul taheti tagada üksnes objektiivsust ja asjatundlikkust. 3 Eesti nn autoritaarse valitsemise ajajärgul 1934-40 piirati kodanikuõigusi, täitevvõim sundis seadusandliku võimu aastateks vaikivasse olekusse ja võib eeldada, et surve alla langesid ka kohtud.
![Research paper thumbnail of Kodanikuõiguste peatükk Eesti 1919. aasta ajutises põhiseaduses [Abstract: Civil Rights Chapter in Estonia’s 1919 Preliminary Constitution]](https://attachments.academia-assets.com/71046066/thumbnails/1.jpg)
Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal
Many of the new states that emerged or reconstituted themselves after the First World War used de... more Many of the new states that emerged or reconstituted themselves after the First World War used declarations of independence or preliminary constitutions, or both, as organic law until the adoption of a permanent constitution. The majority of those documents did not address the civil and political rights of citizens (e.g. Germany, Ireland) or did so very briefly (e.g. Austria, Czechoslovakia, Georgia, Latvia). Estonia stood out by having a whole chapter dedicated to civil rights in its preliminary constitution. The Preliminary Constitution of Estonia (valitsemise ajutine kord) was adopted by the Constituent Assembly (Asutav Kogu) on 4 June 1919, only six weeks after the Assembly first convened on 23 April 1919. The Constituent Assembly was elected and worked on the Preliminary Constitution at the time of the War of Independence between Estonia and Soviet Russia. Strong left-wing sentiment in the country’s society was reflected in the composition of the Assembly: social democrats held...
The Estonian Historical Journal, 2019
The article discusses the development of Estonia’s preliminary constitution in the spring of 1919... more The article discusses the development of Estonia’s preliminary constitution in the spring of 1919 and focuses on parliamentary debates over the legal nature of fundamental rights and over specific rights including equality, right to property, right to education, and right to social security
Book Reviews by Hannes Vallikivi
Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal, Dec 31, 2024
A Lawyer-Statesman or a Statesman-Lawyer? Book Review: Mari-Leen Tammela, Biography of Jaan Teemant
Uploads
Papers by Hannes Vallikivi
Book Reviews by Hannes Vallikivi