Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Vikipeedia jõuluõhtusöögid 2025

Tartu kokkusaamisel osalejad

Kutsume kõiki vikipediste ja WMEE sõpru osalema 2025. aasta jõulukoosviibimistel! Õhtusöögid toimuvad nii Tartus kui Tallinnas:

05.12 algusega kl 18.00 Tallinnas Slava Ukraina restoranis (Vana-Kalamaja tn 2)

10.12 algusega kl 18.00 Tartus restoranis La Dolce Vita (Kompanii tn 10)

Registreeruda saate siin

Kerdo Kristjan Tamm, MTÜ Wikimedia Eesti büroojuht

Vastu lõugu anda

Vaadake Arutelu:Hiina-tiibeti keeled. Kas niisugusel juhul tuleb viisakaks jääda või vastu lõugu anda? --Andres (arutelu) 26. november 2025, kell 18:39 (EET)

Blokeerisin. Ka edaspidi tuleks analoogsete tegelastega pikema jututa sama teha. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. november 2025, kell 19:28 (EET)

Probleem on selles, et kui me ei näe inimest, siis me ei jää inimeseks. Andres (arutelu) 26. november 2025, kell 20:29 (EET)

Mulle tundub kogemuse põhjal, et sellised anonyymsed ylbitsejad kahjuks ei muuda oma suhtlusstiili. Ka antud juhul jätkas ta ju samas vaimus. Kyllap esimese remargi peale ei ole tõesti vaja blokeerida, aga korduvate sõnelejate peale pole vaja oma jõudu kulutada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. november 2025, kell 20:36 (EET)

Hästi öeldud, Andres. Nimelik (arutelu) 2. detsember 2025, kell 19:30 (EET)

Ma ei mõelnud sellega kedagi ähvardada. Palun vabandust. --Andres (arutelu) 10. detsember 2025, kell 00:54 (EET)

Tunnen kaasa. Kõigile ilkumistele, provokatsioonidele ja parteiliselt õigetele hinnangutele ei pea oma eluaega kulutama. --~2025-28952-12 (arutelu) 10. detsember 2025, kell 00:57 (EET)

Mina kogen ilkumisena seda, mida Sa praegu ütled. --Andres (arutelu) 10. detsember 2025, kell 01:03 (EET)

Minu meelest võiks siin olla sõnavabadus. --Andres (arutelu) 10. detsember 2025, kell 00:59 (EET)

Sõnavabadus kehtib põhimõtteliselt kolme piirava nüansiga: 1) see ei ole õigus öelda ükskõik mida ükskõik kus (nt lasteaia jõuluõhtul pikalt ropendada või presidendi uusaastakõnes terve "Odüsseia" ettelugeda); 2) see ei ole õigus esitleda tõele mittevastavaid väiteid tõena ükskõik kus ja millisel viisil (mis on lubatud muinasjuturaamatus, ei ole lubatud kohtus tunnistust andes ega teadusartiklis); 3) sageli kehtib pigem mõttevabadus selles tähenduses, et mingit mõtet või seisukohta võiks avaldada, kuid ei ole universaalset õigust teha seda kõigi sõnavarasse kuuluvate sõnadega (vt eelviidatud lasteaia jõuluõhtu: kui kingitus ei meeldi, saab tagasisides oma hinnangut väljendada ka viisakalt). Kui inimene ei ole avalikus veebisuhtluses esinemise ikka jõudes suutnud omandada intellektuaalset eritlusvõimet, mis võimaldaks tal selliseid nüansse mõista ja enda esmaseid impulsse talitseda, tuleb "metsa sanitaridel" suunata sõnavõtja leebelt, ent kindlakäeliselt tema arengutasemele sobivamatele platvormidele, kus ta sõnumite sisu ja vormi kõrgemalt hinnatakse. Nagu on kirjutatud: anda vihmavarjuga vastu pead piiritu kaastundega. (Ja soovitavalt mitte unustada piiritu kaastunde osa, kuna sisuliselt on ju tegu inimesega, kes vajab abi, ent kõige asjakohasemat abi ei saa vikipedistid talle küll paraku osutada. Taevas ise teab, mulgi on vilets temperament, kõrge vererõhk ja vähe kannatlikkust - aga ma pole kunagi kellelgi soovitanud minust just nimelt selles osas eeskuju võtta. Ehkki ma mõistan hästi ka hingelist vajadust oma frustratsiooni välja elada, eks see ole inimolu viletsuse üks osa.) --Ehitaja (arutelu) 29. detsember 2025, kell 16:11 (EET)

Kurioosum

Commonsist leiti 16 aastat vana kustutamistaotlus: siin. Tegelikult on ka eesti vikis mõnel artiklil kustutamise mall juba päris kaua küljes, aga ma pole viitsinud otsida, kas see rekord on meil ületatud. Taivo 30. november 2025, kell 22:14 (EET)

Sisuliselt muidugi tehti otsus 2009, lihtsalt formaalne sulgemine jäi toona tegemata. Seda mainimata jääb mulje, justkui olnuks küsimus kõik see aeg lahtine või mingi väga vale asi kasutusse jäetud. (Ja ei olnud vale asi: USA politseifotod on avalikus omandis, üks kasutaja hakkas ühe foto vabakasutuses korraks kahtlema ja siis mõtles kiiresti ümber, et ei, kõik on korras.)

Nii et ses mõttes ei ole paralleel meie artikikustutusega päris korrektne. Meil muidugi on samuti lisatud kustutusmalle nii tekstidele, mille oleks ammugi kustutada võinud, kui neilegi, millele konkreetses valdkonnas vähegi kompetentne (või ennast harida viitsiv) inimene poleks sellist malli eales lisanud. Kõik inimesed lihtsalt ei tunne kõiki valdkondi, samuti kui inimeste võime mõista teksti reklaamilisust (ja taluvuspiir selle suhtes) on üpris erinev. --Ehitaja (arutelu) 29. detsember 2025, kell 15:56 (EET)

Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit

Tervist!

Nagu mõned võib-olla on juba näinud, otsustati ingliskeelses wikis (vt Wikipedia talk:Manual of Style/Baltic states-related articles), et edaspidi tuleb ENSV-s syndinud inimeste puhul märkida nende synnikoht stiilis "Tallinn, Eesti NSV, Nõukogude Liit". Pole ilmselt vaja selgitada, miks see võib eeskätt eestlastele probleemne olla. Iseenesest ma kipun nõustuma, et ENSV äramainimine on isegi asjakohane, sest faktiliselt syndisid nad tõesti justnimelt ENSV territooriumil, kuid antud juhul ei lubata lisada ka asjakohast selgitust, nt "([[Occupation of the Baltic states#Legal and historical perspectives|de jure]] [[Republic of Estonia]])", viitega ENSV eksistentsi õigustyhisusele ja rahvusvahelisele mittetunnustamisele. Seejuures kasutatakse vastava märkuse lisamisel, mh nt adminite poolt syydistust POV-redigeerimises.

Redigeerimissõdade asemel, nagu on teinud D1Hondt ja 3 Löwi, oleks nyyd vaja põhjalikult argumenteeritud ja viki vaidlustamiskorda tundvaid inimesi, kes aitaks selle ilmselge rumaluse parandada. Täggin sellepärast eraldi ära mõned inimesed, kellest võiks siin kõige enam kasu olla: Kruusamägi,, Ehitaja,, Pikne, (teised ärgu tundku ennast vähemtähtsatena, need olid lihtsalt esimesed nimed, kes mulle vikivaheliste asjadega seoses meenusid). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. detsember 2025, kell 17:28 (EET)

Vaidlustamiskorra kohta vt ka Wikipedia:Closing_discussions#Challenging a closing. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. detsember 2025, kell 17:31 (EET)

Lisaks: pea kõik Eesti praeguste võtmeisikute (vt kasvõi Kaja Kallas) artiklid on nyyd sellises stiilis ära muudetud. Ilmselt on sama tehtud ka Läti ja Leedu artiklitega, aga ma pole seda kylge nii palju uurinud. Ja veel: kuidas vikivahelisi siselinke saabki teha? Tuleb välja, et ma olen selle ära unustanud - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. detsember 2025, kell 17:37 (EET)

RFC-otsuse vaidluistamiseks oleks ilmselt vaja ka viiteid vikivälistele käsitlustele synnikoha määramisest antud juhtumitel. Yht-teist ENSV tunnustamisest yldiselt on kirjas ylalmainitud artiklis Baltikumi okupeerimise kohta, kuid sellest ei pruugi piisata.

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. detsember 2025, kell 17:39 (EET)

Lisaks on oluline, et diskusiooni algataja Glebushko0703] ei ole ilmselgelt Baltikumi puudutavates teemades neutraalse vaatenurgaga, vaid pyyab läbi suruda väga kindlat vaadet nagu võib näha näiteks siit: Talk:Kaja_Kallas#Controversy.

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. detsember 2025, kell 17:46 (EET)

Põhiliselt paistab jah, et selle taga on vene päritolu kasutaja Glebushko0703, kes näib olevat sellega tegelenud alates oktoobrist ning kelle kasutajakonto kaastööst annab see temaatika domineeriva osa. Ivo (arutelu) 28. detsember 2025, kell 21:19 (EET)

See on üks suurem probleem. Vaatasin veidi ringi ja näiteks USA jne riigitegelased ongi sündinud koloniseerival maa koloonias. Aafriklased on sündinud omal maal, kui nad sündisid enne koloniseerimist, muidu ka seal ja seal. Seda põhimõtet me muuta ei saa. See, mida me vaidlustada saame, on Nõukogude liidu osa, sest see ei ole neutraalne. Ja algatada avaliku diskussioonis massrünnak nende administraatorite administraatoristaatusele, kes ka nõukogude liitu nõuavad, sest see on igale ENSV artiklit lugevale inimesele selge kui mitteneutraalne vaatevinkel. Viki teeb mujal selgelt vahet, et koloonia on koloonia. - Melilac (arutelu) 29. detsember 2025, kell 09:07 (EET)

See ei ole ju sama. Briti võim Ameerikas oli toonase rahvusvahelise õigusega kooskõlas ja kogu maailm tõlgendab seda sellisena. Nõukogude okupatsioon Eestis oli aga rahvusvahelise õigusega vastuolus (sest rahvusvaheline õigus oli vahepeal väga palju muutunud) ja suurem osa maailmast tõlgendab seda sellisena. ~2025-43875-17 (arutelu) 30. detsember 2025, kell 18:19 (EET)

Okupatsiooniaegsetes sünnikohtades on neutraalseim kasutada vormi **Tallinn, Estonia**. See on lühike, selge, rahvusvahelisele lugejale arusaadav ning katab sõdadevahelise Eesti Vabariigi, saksa ja vene okupatsiooni all olnud Eesti ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigi.

Kõik teised variandid on ebaneutraalsed. **Tallinn, Republic of Estonia** on sobimatu, sest ehkki Eesti Vabariik oli legitiimne riigivõim, oli võimu teostamine takistatud. **Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union** on sobimatu, sest Eesti NSV teostas küll võimu, aga ei olnud legitiimne. Üksnes **Tallinn, Soviet Union** on samuti sobimatu, sest vaikib maha fakti, et Tallinn oli okupeeritud, mitte õiguspärane osa NSVList nagu teised NSVLi linnad, mida selles vormis nimetatakse.

Võrdselt ebaneutraalne on nimetada:

• ainult Eesti Vabariiki, mainimata NSVLi okupatsiooni;
• ainult Eesti NSVd või NSVLi, mainimata Eesti Vabariiki.

Kui vaja suuremat täpsust, on üks väheseid tõsiseltvõetavaid alternatiive **Tallinn, Estonia (then under Soviet occupation)**, mille kasuks räägib, et nii Eestis kui rahvusvaheliselt öeldakse okupatsiooni ajal Eestis sündinute kohta, et nad on sündinud Eestis, mitte Nõukogude Liidus ega Saksamaal. Kui kontekst nõuab, lisatakse juurde märkus okupatsiooni kohta. Wikipedia võiks järgida üldist nimetamise tava ja mitte leiutada uusi kombeid. ~2026-1789 (arutelu) 1. jaanuar 2026, kell 02:20 (EET)

Mulle tundub, et seda positsiooni, et Tallinn ei olnud (de facto) Nõukogude Liidu osa, on lootusetu kaitsta. Olukord sarnaneb Austria olukorrale pärast anšlussi. Austria annekteeriti de facto, ja inglise viki ei märgi sünnikohaks Austriat. Ma leian, et erapoolikuse süüdistused on kohatud, sest de jure ongi niisugustel juhtumitel vaidlusalune. Pigem võib vaidlustada põhimõtet märkida alati ära kehtiv võim. See on sünnikoha puhul kõrvaline. --Andres (arutelu) 29. detsember 2025, kell 11:40 (EET):

Seal on ära toodud just see asjaolu: osades artiklites on Austria, osades mitte, ja keegi väga ei protesteeri, sest Austrias oli toetus ühinemisele olemas, ent oli ka märgatav vastuseis. - Melilac (arutelu) 29. detsember 2025, kell 14:26 (EET)

Selliste argumentidega minnaksegi libedale teele. Kas siis Vikipeedia hakkab ise otsustama, milline võimuvahetus oli legitiimne?

Ma ise arvan, et eriti inglise viki, kohati meie oma ka, on ülepolitiseeritud.

--Andres (arutelu) 29. detsember 2025, kell 14:42 (EET)

Teisalt on ka ideologiseerimisele ja propagandale järeleandmisest keeldumise võrdsustamine justkui keelatud "iseotsustamisega" libe tee. Kas seda, milline võimuvahetus oli legitiimne, peaks laskma otsustada parasjagu kõige agressiivsema propagandaga esineval diktatuuril? Edaspidi määratleme dalai-laama "Hiina terroristina", sest Hiina RV ametliku seisukoha järgi on tegu kuritegelikule teele pöördunud Hiina kodanikuga, Tiibeti anneksioon oli legitiimne ja Vikipeedia ei tohi ju ometi "ise otsustada", taevas hoidku selle eest ja olgu Suur Tüürimees meile armuline? Ja 1940. aasta juunirevolutsiooni kirjelduse võtame otse Ruwikist, kuna muidu oleme ülepolitiseeritud? Lähtuda võiks ikkagi rahvusvahelisest õigusest, mis ei tunnista jõudu legitiimsuse allikana. Õigusrikkumisest ei tulene uut õigust, see printsiip on kasutusel juba Roomast saati, isegi kui roomlased ise seda enda välispoliitikas ei rakendanud. --Ehitaja (arutelu) 29. detsember 2025, kell 15:48 (EET)

Nojah, ja kuidas on Kosovoga? Osa riike tunnistab seda Serbia osaks, osa iseseisvaks maaks. Neutraalne on seda tunnistada, mitteneutraalne ühte seisukohta haipida. Neutraalsus ongi veidi libedavõitu teema, Andres. Oletame, et tulevad tulnukad, hakkavad inimkonda kutsuma Zagroideks ja võtavad meilt üle vikipeedia. Siis mõne aja pärast pöördub sealne vikimeedia meie poole ja küsib, kuidas nad peaks oma vikipeedias inimesi nimetama. Zagroid on nende keeles orjarahvas ja nime andis kukutatud impeeriumi missioon ja seega on nimi mitteneutraalne. Aga meil ei ole ühtset endanimetust... Ja seega ei ole meil ka head neutraalset nimetust. Üle politiseerida on lihtne, aga poliitikat vältida ei saa. Taas: anšlussi puhul ei tunnustanud seda Mehhiko... Seega on seal legitiimsuse otsustamine ilmselgelt problemaatiline. Öelda, et Saksamaa tähendab mitte tunnustada, et mehhiklastel on ka õigus oma arvamusele. Meie puhul: riigid, mis leiavad, et Baltimaad olid N. Liidu osa on Jaapan, Argentiina, Austria, Rootsi, Uus-Meremaa, Boliivia, Holland, Hispaania, lisaks nägid seda nii kommunistlikud riigid Ida-Saksamaa, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Mongoolia, Rumeenia, Bulgaaria ja Vietnam. Vietnam ja Mongoolia... ma ei teagi, kas nad on seisukohta muutnud? Venemaa ametlikult on tunnustanud, et Baltikum oli kogu aeg juriidiliselt iseseisev, aga enamik sealseid elanikke leiab, et see seisukoht on ekslik. - Melilac (arutelu) 29. detsember 2025, kell 16:26 (EET)

Tunnustamine ja legitiimsus on omaette küsimus. See ei muuda faktilist olukorda, mille kirjeldamisest me ei pääse. Muidugi me tohime öelda, et Austria oli Ostmargi nime all Saksa Riigi osa. Me räägime faktilisest olukorrast, mitte kellegi arvamusest. Ülepolitiseerimine on minu meelest See, kui me Viini või Tartu puhul nimetame ilma vajaduuseta Ostmarki, Saksa Riiki, Eesti NSVd või NSV Liitu. Andres (arutelu) 29. detsember 2025, kell 18:36 (EET)

Faktiline olukord oli, et Eesti oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. Keegi ei vaidlegi sellele vastu ja ei ole põhimõttelist probleemi lisada sünnikoha "Eesti" juurde sulgudes viide "(Nõukogude okupatsioon)" vms. Küll aga ei tohi nimetada lihtsalt Nõukogude propaganda arusaama haldusüksusest nagu "Eesti NSV" või "Nõukogude Liit". ~2025-43875-17 (arutelu) 30. detsember 2025, kell 18:28 (EET)

Ei, seda, missugune võimuvahetus on legitiimne, ei saa Vikipeedia öelda. Ta saab ainult kirjeldada, millised seisukohad selles küsimuses on ja millega neid põhjendatakse. Ei tule lähtuda ei Venemaa ega Hiina seisukohast, aga neid ei tule ka maha vaikida. Ka rahvusvahelisele õigusele ei saa Vikipeedia toetuda iseseisvalt, vaid lähtudes olemasolevatest tõlgendustest. Ma leian, et elulooartiklites tuleb lähtuda faktilisest võimust ja kui see ei ole artikli sisu mõistmiseks hädavajalik, siis de jure küsimus kõrvale jätta. Sünnikoha puhul tuleks mainida nii tollast kui ka praegust haldusjaotust ja riiklikku kuuluvust, kuid ainult niivõrd, kui see on vajalik arusaamiseks, kus see koht on. Kui me räägime näiteks Jaanilinnast, siis me ei pea ütlema, et de jure oli see Eesti linn. Andres (arutelu) 29. detsember 2025, kell 17:47 (EET)

Vaatasin vene viki juunipöörde artiklit. Seal ei ole ühtegi (ka mitte atribueeritud) hinnangut, vaid ainult faktid, ja ma ei ütleks, et esitus on Nõukogude-meelne. Seal on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele. Andres (arutelu) 29. detsember 2025, kell 18:11 (EET)

Vaatasin ka vene viki juunipöörde/juunirevolutsiooni artiklit. Vikivenelased kirjeldavad seal fakte: 1940 Eestis valitsus vahetus, toimusid erakorralised valimised, kuulutati välja Eesti NSV. Terves artiklis pole kordagi mainitud selliseid mõisteid nagu "sõjaline rünnak", "sissetung" või (venelastele eriti solvav) "okupatsioon", juttu on siin-seal vaid Moskva survest. Hiljem, allpool teksti sees on üks silmatorkav valeväide: "Eesti juhtkond oli sunnitud nõustuma ning lisaväed hakkasid saabuma 17. juunil." (Ehk siis praegu kehtivas agressorriigi režiimimeelses vikikäsitluses okupatsiooni mõiste kasutamist välditakse iga hinna eest ja sinna juurde tehakse suitsukatteks juttu, et 1940. aasta juunis nagu polnudki keegi okupant ega mingit okupatsiooni, sest Eesti võimud ise andsid NSV Liidu lisavägedele riiki saabumiseks loa). Andres väidab samuti, et vene viki artiklis "on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele" -- otsisin, kuid sellist kohta sealt küll ei leidnud. Pilt niigi selge, asju mida kusagil ei ole, ei maksa sealt ka otsida... D1Hondt (arutelu) 7. jaanuar 2026, kell 18:29 (EET)

Lugesin selle mitu korda uuesti läbi, ja ma ei leidnud seda kohta enam. See ei olnud üldistus, vaid jutt sellest, kuidas Laidoneri kirjaliku loa saamine Nõukogude vägede üle piiri tulemisele oli Nõukogude poole jaoks tähtis. Ja ka poliitvangide vabastamine oli teisiti kirjeldatud. Ma ei leidnud ka ajaloost, et artiklit oleks vahepeal muudetud. Ei tea, kas siis mälu mängis vingerpussi. Võib-olla küll, et seal on faktiviga, mina fakte nii hästi ei tunne. Artiklis ei ole tõesti okupatsiooni mainitud, aga sellel, kes artikli läbi loeb, ei tohiks olla kaksipidimõtlemist selles, mis seal toimus. Ja mis puutub okupatsioonisse, siis eesti vikis ei ole siiamaani selgitust, miks me okupatsiooni mõistet kasutame. Mulle tundub, et siin on tarvis tingimata toetuda Lauri Mälksoole. --Andres (arutelu) 7. jaanuar 2026, kell 20:22 (EET)

Ülepolitiseerituse all ma mõtlen meie puhul seda, kui igas artiklis räägitakse sellest, et Nõukogude võim oli ebaseaduslik. See ei puutu iga artikli teemasse. Muidugi tuleb neist asjust rääkida, aga seal, kus see on teemakohane. Andres (arutelu) 29. detsember 2025, kell 18:17 (EET)

Üks asi on konstateerida de facto võimu ja teine asi on öelda, et see võim on legitiimne. Andres (arutelu) 29. detsember 2025, kell 18:20 (EET)

Faktiline võim tekitab teatavaid raskusi. Olgu meil Eritrea, mis sai iseseisvaks ühel aastal, aga sealne vabadusliikumine oli sealsed alad enda kontrolli alla saanud juba päris ammu enne seda. Ja Haiiti? Sudaan? Sahrawi? Somaalimaa? Kuidas seal selle faktilise võimuga lood on? Juriidiline võim on selles mõttes parem - see on kindlast kuupäevast kindla kuupäevani ja kui riigid näevad asju erinevalt, siis saab ja tulebki öelda, et tegemist on küsitava kuuluvusega alaga. - Melilac (arutelu) 29. detsember 2025, kell 19:53 (EET)

Kas siis tuleb iga 1940 kuni 1991 Eestis elanud inimese artiklis öelda, et ta elas küsitava kuuluvusega alal?

Ma ei saa aru, mis raskusi selle faktilise võimuga on. Kui see on artikli seisukohast oluline, siis tuleb faktilist olukorda kirjeldada. Andres (arutelu) 29. detsember 2025, kell 20:27 (EET)

Lisaks: kuidas tagada, et inimesed seda alati faktilise võimuna võtavad? Kuidas tagada, et mitte keegi, kes loeb, ei arva, nagu oleks Baltikumi annekteerimine või Kosovo loomine või Anšluss legitiimne olnud? Ja kuidas sa seletad mehhiklasele, et jah, teie arvates oli Austria annekteerimine paha, aga sinu arvamus ei loe, sest faktiliselt... Või siis analoogiana: kurjategija kas pani faktiliselt kuritöö toime või ei, aga meie saame kajastada siiski vaid seda, mis kohus otsustab . Melilac (arutelu) 29. detsember 2025, kell 20:07 (EET)

Kui märkida inimese sünnikohaks lihtsalt Tallinn või Viin, siis ei ole sellega legitiimsuse kohta midagi öeldud. Andres (arutelu) 29. detsember 2025, kell 20:19 (EET)

Aga kui märkida sinna juurde "Eesti NSV", siis jätab mulje nagu Eesti oli õiguspäraselt Nõukogude Liidu osa. ~2025-43875-17 (arutelu) 30. detsember 2025, kell 18:22 (EET)

Soovitan võtta okupatsioonist ja anneksioonist rääkimisel võtta aluseks Lauri Mälksoo raamat (tutvustus ). Ilma selleta ei saa arusaadavalt selgitada, miks me räägime Nõukogude okupatsioonist. --Andres (arutelu) 30. detsember 2025, kell 12:54 (EET)

Aga selles see häda ongi, et inglise viki ei luba kaasaegsete inimeste puhul infokastis lihtsalt Tallinna või Viiniga piirduda. Seega jah, Andres tuleb öelda, et küsitava kuuluvusega alal, sest alternatiiv on valida üks või teine seisukoht. Ja see tähendab öelda, et sina, kes sa teisiti näed, ei ole inimene... - Melilac (arutelu) 30. detsember 2025, kell 15:54 (EET)

Harv kord kui kaldun nõustuma Andresega. Ma ei näe suurt katastroofi selles kui mõne nõukogude perioodil Eestis sündinud inimese enwiki artikli infokastis näidatakse tema sünnikohana Tallinn, Estonian SSR, vähemalt senikaua kuni Estonian SSR on seal lingitud ja vastava artikli esimeses lauses esitatakse adekvaatne selgitus, nagu see seal praegu ka onː The Estonian Soviet Socialist Republic[a] (Estonian SSR, ESSR), also known as Soviet Estonia, was an administrative subunit (union republic) of the former Soviet Union,[1][2] covering the occupied and annexed territory of Estonia in 1940–1941 and 1944–1991.

Legitiimsuse ja tunnustamise küsimused kui sellised on loomulikult olulised, kuid neid tulebki adresseerida ESSR artiklis. Isikuartiklite kontekstis on need siiski n.ö. teise seina naelad, sest (enamasti, mõnede eranditega) ei ole otseselt nende isikuartiklitega seotud. Fakt on see, et N Liidu aegadel siin territooriumil elanud isikutel oli Nõukogude Liidu pass (alates 16. eluaastast, lapsed kanti vanemate passi), soovisid nad seda või mitte, ja nad olid sunnitud tegutsema selles nõukogude reaalsuses, soovisid nad seda või mitte. Neid asjaolusid pole võimalik eitada ega sõltunud need riigikorra legitiimsusest või selle tunnustamisest. Ma leian küll samuti, et kui tegemist ei olnud tolleaegsete riigitegelastega, siis ei ole sünnikoha puhul riigi näitamine üldiselt oluline ja piisaks linnast, nagu on näiteks enwiki artiklis Aapo Pukk, märgitud sünnikohaks lihtsalt Tartu ja tekstis öeldud, et ta on Estonian artist. Kuid paistab ka, et nt Jüri Adamsi (s.1947), Igor Gräzini (s.1952), Margit Sutropi (s.1963) jpt sünnikohaks on enwiki artiklite infokastis jätkuvalt Tartu, Estonia, ilma SSR lisandita. VillaK (arutelu) 30. detsember 2025, kell 19:02 (EET)

Mitte keegi ei eelda, et Eesti NSV juures on mingi märge, et see tegelikult oli õigustühine moodustis ja et tegelikult eksisteeris Eesti Vabariik. Milleks selline selgrootus? Fakt on see, et Nõukogude Liidu passide väljastamine ei muutnud Eesti territooriumi õiguslikult Nõukogude Liidu osaks. Või kas Venemaa passide sunniviisiline väljastamine okupeeritud Ukrainas muudab need alad Venemaa osaks? ~2025-43875-17 (arutelu) 30. detsember 2025, kell 20:27 (EET)

Jah, ei muutnud ja need on küll faktid, kuid ei puutu isiku sünni- ja elukoha näitamise kontekstis asjasse. Eesti NSV artikli juures on avalauses kirjas, et see moodustis tegutses okupeeritud ja annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumil. Kuid tõsiasi, et tegemist oli de jure Eesti Vabariigi territooriumiga, ei tähenda, et sel ajal sündinud inimesed oleksid sündinud vabas Eestis ja saanud tegutseda Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra raames. Kui see oleks nii olnud, siis poleks 1991. aastal toimunud iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Iseseisvuse taastamine tähendab mh tunnustamist, et aastatel 1944-1991 seda iseseisvust ei olnud. VillaK (arutelu) 30. detsember 2025, kell 21:35 (EET)

Aga laiemalt puutub asjasse, kui iga isikuartikli juures Vene propagandat levitatakse... Iseseisvuse taastamine tähendab, et riik oli okupeeritud, kuid õiguslikult eksisteeris edasi. See ei tähenda, et vahepealset riigivõimu (võõrvõimu) legitimeeritakse. Taastamisel olev Eesti Vabariik võttis juba 1990. aastal väga selge seisukoha, et Nõukogude võim on Eestis olnud algusest peale õigustühine (mitte lihtsalt õigusvastane). ~2025-43875-17 (arutelu) 30. detsember 2025, kell 23:20 (EET)

See on seniks-kuniks. Praegu on kokkulepe, et seal peab olema lisand Soviet union, sest isikuartiklid peavad üldjuhul viima riigini, mitte territooriumini. Mis tähendaks, et vikipeedia teeb otsusee Eesti annekteerimist tunnistanud riikide kasuks ja mittetunnistanud riikide kahjuks. Mul on plaanis siin argumente ja vastuargumente jälgida ja algatada administraatorite nurgas ettepanek, et taolistes olukordades, kus rahvusvaheline konsensus lahkneb, jääks asi territooriumi tasemele, mitte ei viidaks riigini, mis saaks olla vaid kas Eesti või N. Liit. See on minu arust ainus variant, kuidas nii siin kui ka teistes analoogilistes küsimustes ülepolitiseerimist vältida ja neutraalsust säilitada, sest tõesti - Rootsi, Hispaania, Jaapan, Holland tunnustasid Eesti annekteerimist (kuigi näiteks meie hea ja ustav sõber Põhja-Korea seda ei teinud, sest Jaapan tegi nendega omal ajal samamoodi). Lisaks: Koloonia puhu ei lisa keegi, et tegemist oli selle ja selle maa kolooniaga, Baltikumi puhul aga seda nõutakse, mis on hea argument. - Melilac (arutelu) 31. detsember 2025, kell 06:41 (EET)

Aitäh! Palun kindlasti anna vastava arutelu algatamisel sellest ka siin teada. Ja kui jäädakse territooriumi tasemele, kas siis ikka "Tallinn, Estonian SSR"? Ma pole väga kindel, et see on parem lahendus, kuivõrd sisuliselt jääb toosama poleemika ("ENSV legimitiseerimine") siis ikkagi ju õhku. Mulle näikse, et "Tallinn, Estonia" ei lähe läbi, sest "Estonia" kipub ikkagi eeskätt seonduma Eesti Vabariigiga, mitte lihtsalt Eesti kui piirkonnaga. Kas siiski nt selline lahendus nagu mu algses postituses "(de jure Republic of Estonia)" poleks parem? De jure link viiks siis Baltikumi okupeerimisega seotud artikli rahvusvahelist õigust puudutavasse alapeatykki.

Ja kas mitte kolooniate olemuslik iseloom polnud ajuti ka võrdlemisi erinev liiduvabariikide omast? Need ei olnud ju alati lihtsalt riigisisesed haldusyksused. Vaata kasvõi artiklit Suurbritannia kroonist sõltuvad alad ja seda, kuidas märgitakse enwikis Jerseylt pärit inimeste infokaste. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 31. detsember 2025, kell 11:44 (EET)

Ka Eesti NSV artiklis on see staatus kohe avalõigus. Aga ma ei kiirustaks. Selle asjaga tasub oodata, liitlasi otsida, strateegia läbi mõelda. Ma ise arvan, et seda tasub käivitada alles pärast selle aasta WMEE kokkusaamist, ja otsida sealt tuge. - Melilac (arutelu) 31. detsember 2025, kell 13:56 (EET)

Lihtsalt "Eesti NSV" mainimine annab sellele institutsioonile ikkagi meeletu legitiimsuse, mis siis et artiklile vajutades selle kohta kriitikat leiad... ~2025-43875-17 (arutelu) 31. detsember 2025, kell 18:03 (EET)

Arvesta, et suurem osa 1940. aastal eksisteerinud riikidest ei tunnustanud Nõukogude võimu legaalsust. ~2025-43875-17 (arutelu) 31. detsember 2025, kell 18:02 (EET)

Kuidas sobib "Tallinn, Soviet-occupied Estonia"? Või kohustada sellele "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" osale juurde lisama märkuse "Estonia was occupied and de facto incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was widely considered illegal and invalid by the international community" (vms)? Kui see teema tõsiselt uuesti avada, siis oleks vaja ühet konkreetset ettepanekut, mille taha seista ja mitte hajutada seda eri valikute vahel, et mingi kolmas poolpidune asi taas esile kerkiks. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 12:51 (EET)

Esimene oleks ilmselt visuaalsest vaatenurgast kõige parem, aga ma kardan, et see ehk ei lähe suurel hääletusel läbi. Teisega võiks iseenesest leppida kyll, ehkki võib-olla mõnele maitsele (natuke ka mu enda omale) jääb siin see de jure illegaalsus ikkagi ehk liiga "peidetuks". Aga iseenesest see seletus on põhjalik ja hea ning kindlasti palju parem kui praegune variant. Sel juhul peaks ehk veel lisama, et artiklite sisutekstisse kirjutataks sama ilma märkuseta teksti sees lahti. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. jaanuar 2026, kell 13:31 (EET)

Samuti peaks nähtavasti teema jagama kahte ossa. Alustuseks eristada see, et kas "Eesti, ENSV või täpsustatud variant" ning seejärel arutelu selle üle, et milline oleks aktsepteeritav täpsustus. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 13:39 (EET)

Esimene variant või nt "Tallinn, Soviet-occupied Estonia" sobib põmst küll. Ärgem aga uskugem naiivselt, et kui on piisavalt hea ettepanek, siis see võidabki nii järgmised demokraatlikud RFC valimised kui ka ausate wiki-vahekohtunike enamuse toetuse. Eelmine kord (enne juulis 1940 toimunud valimisi Tõnisson, Pitka jt ka pingutasid...) ja siinses kontekstis tasub märkida, et viimatisel RFC hääletusel sai Lithuanian SSR, USSR võidu Lithuania üle häältega circa 12:9, kusjuures vähemalt pooled võitjatest olid sama trollivabriku käpikud (ja puänt: kaks vastu hääletajat said hiljem indeff bänni süüdistusega... ise olete socks, käpikud!) Ärgem alahinnakem vastaseid, seekord võivad nad enda poolt läbi surutavale arvamusele tekitada 6, 16 või kui vaja 60 käpikukonto poolthäält ja väikeste roheliste adminnide etendamise jt mõjutamise kogemus on neil esmaklassiline. D1Hondt (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 14:22 (EET)

Seepärast pole mõtet enne ka uut hääletust käivitada, kui sealsed käpikud on kenasti vahele võetud. Küll on aga sinu tegevus probleeme juurde tekitanud, sest teemast mitte midagi teavatele kaastöölistele jääb nii eestlastest kehv mulje. Meie ei tohi langeda sama madalale. Näed isegi, mis seal tehtud. Ei tohi anda süüdistustele põhjust, sest see karistakse kohe ära. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 14:27 (EET)

Seal on hästi näha, kuidas igaühte sokiks nimetakse, kes Glebushkot ei toeta. Meie asi oleks tagada, et need asjad läbi ei läheks. Muidu teeb see vaid asja hullemaks. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET)

Juhiks siinsete tähelepanu, et lisaks infokastidele on enwikis muudetud Eesti inimeste sünni- ja surmakohti ka artiklite sisudes. Paljudel juhtudel on lihtsalt linna nimele lisatud "Soviet Union", st. puudub igasugune viide Eestile. Mõned näited kommentaari kirjutamise hetkel: en:Jüri Allik, en:Artur Alliksaar, en:Viivi Luik, en:Sass Henno, en:Margit Mutso, en:Indrek Hargla. Kuivõrd läbi surutud RFC rakendub ainult infokastidele, siis selliste muudatuste tagasivõtmine või korrigeerimine ei tohiks vähemalt teoorias probleemne olla. Võib-olla peaks ennetavalt hakkama artiklite sisudes rakendama ühtlast stiili, nt. "linn, Soviet-occupied Estonia" või "linn, Nazi-occupied Estonia". Silmas peaks pidama ka asjakohast enwiki stiilijuhendi lõiku en:MOS:BIRTHPLACE, mis ütleb, et sünni- ja surmakohtade nimesid ei peaks üldse panema sissejuhatavas lauses koos kuupäevadega sulgudesse. Indrek (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 15:03 (EET)

PS. Veel üks stiilinäide muudatustest, mida enwikis üritatakse sisse viia: . Indrek (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 15:12 (EET)

See on suurepärane näide. Neid oleks vaja võimalikult suures mahus kokku otsida, et saaks ehitada üles piisavalt tugeva süüdistuse, et kogu see süsteem ühe korraga maha võtta. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET)

Mulle tundub samuti, et sünnikoha mainimise juures on igasugune kommentaar okupatsiooni ja/või selle õiguspärasuse kohta liiga kõrvaline, ning eelistada võiks variante "Tallinn, Estonia" ja "Tallinn, Soviet Union", mis mõlemad on põhimõtteliselt õiged, üks de jure, teine de facto. Seni vist oli valdavalt kasutusel neist esimene ja selle eelistamist peaks olema jätkuvalt võimalik põhjendada umbes nii leedukas Mindaur viimati seda on teinud. Kui seda teemat inglise vikis veel üles võtta, siis ei peaks püüdma tõestada, et emb-kumb variant on vale, ega peaks minema emotsionaalseks ("appi, kirjutavad ajalugu ümber") ning kellegi kallutatusest rääkimisel ilmselt on samuti vähe tolku.

Aga näib, et praeguses olukorras on keeruline midagi parandada, kuna 3 Löwi (=D1Hondt) ja veel ühe teise blokeeritud kasutaja järjekindla sõimlemise ja sõdimise tõttu on inglise viki funktsionäärides nüüd üsna tugevalt kinnistunud arusaam, et tuleb kaitsta Vikipeediat Ida-Euroopa (või Eesti) trolliarmee eest. Võib-olla on mõistlikum tulla selle küsimuse juurde tagasi millalgi hiljem. Kõigepealt oleks vaja luua tingimused konstruktiivseks arutuleks ehk 3 Löwi sugused pesuehtsad trollid oleks vaja arutelust või pigem üldse Vikipeediast eemal hoida. Et me siin temaga asja arutame ja nii temaga justkui mestis oleme, see kindlasti juba iseenesest diskrediteerib meid inglaste silmis. Pikne 9. jaanuar 2026, kell 22:25 (EET)

Kas kollektiiv nimega Pikne võiks tsiteerida siin kasvõi ühtainsat lauset inglise Wikipedias, kus ma olen "järjekindla sõimlemise ja sõdimisega" tegelenud? Tunnistan, et ma pole jõudnud teie poolt süüdistatud 3Löwi enam kui 2200 ingliskeelse vikitoimetisega just üliväga põhjalikult tutvuda, kuid isegi mõned korrad "diagonaalis" 3Löwi resümeedest ja tehtud muudatustest pilku üle lastes ei leidnud ühtki kohta, kus tema (või nemad?) oleks sõimlemise, sodimise või silmatorkava sõdimisega tegelenud. Selge see, et teie, Pikne, lahmite ja pillute siin süüdistusi mitte niisama, igavusest või lõbu pärast. Miks te valetate? Kas inglise keelest ei saa hästi aru, funktsionaalne kirjaoskus jätab soovida või on see üks kohustusi teie töölepingus? D1Hondt (arutelu) 10. jaanuar 2026, kell 01:08 (EET)

Ei ole mõtet pyyda siin administraatoritele puru silma ajada. Su käpiknukklus erinevate kasutajate ja IP-dega on enwikis vastava arutelulõnga juures usaldusväärsete administraatorite (CheckUser õigustega kasutajad, kes saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida) poolt tõestatud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET)

Ma ei saa aru, mille üle me siin isekeskis vaidleme, kui tegu on samalaadse trollimisega, nagu üksvahe Soome vikis oli. Vaatasin oma passi: meie riik on mu sünnikoha Euroopa Liidu, s.t rahvusvaheliselt käibivas passis märkinud suurtähtlühendiga EST, eelmises ELi passis EESTI/EST. Sinisekaanelistes Eesti Vabariigi passides on viimastes sama tähtlühend, aga kõigis on ka sünnikoht Tallinn. Kellele ja mida me peame tõestama, kui meie riik meie sünniriigi sel viisil teistele riikidele teada annab, sellised muudatused tuleks mingi automaadiga tagasi pöörata. . Passinäidised saadetakse enne uue passivormi kehtestamist teistele riikidele näha. Järelikult on nt minu sünnikoht Tallinn, Eesti, kuigi olen sündinud nõukogude ajal, ja teistes keeltes see, kuidas nemad Eestit nimetavad, olgu see Estland või Estonia või kasvõi Viro. Ssgreporter (arutelu)

Meediakajastusest ajendatuna sobrasin Wikipedia muudatuste ajaloos ja talk lehekülgedel. Hing sai täis, kirjutasin kaebuse mõnede näidetega, mis üksnes tänasest silma jäid. Vaevalt sellest mingit kasu on, sest Wikipedia bürokraatia tundub nagu läbimatu džungel, kaitstakse selgeid trolle ja valimatult bännitakse kõiki teisi. See Löwi3 või mistandoligi tegi sihitu märatsemisega suurt kahju, sest nüüd saab kõiki vastalisi sildistada sockpuppetiteks. Ma ei vaevunud sestap isegi kontot tegema. Kui keegi teada-tuntud nimega Eesti viki admin soovib minu kaebuse tähelepanekuid kasutada, siis olge lahked, mina rohkem selles virtsahunnikus sobrada ei jõua, Wikipedia köögipool on masendav. ~2026-19489-9 (arutelu) 10. jaanuar 2026, kell 03:58 (EET)

Nagu näha, siis pandi ka see kinni käpiknukkluse süüdistusega. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET)

Neptuunium väitis siin just, et "käpiknukklus on enwikis alati usaldusväärsete administraatorite poolt tõestatud". Kui me nüüd usuksimegi sinisilmselt Neptuuniumi muinaslugu (mis kattub põhiosas Glebushko üksuse jutuga) siis kusagil küberruumis tegutseb siiani üks tige, märatsev ja sõimlev eestlaste trollipealik 3Lowi, kelle enwiki konto panid "usaldusväärsed administraatorid" (ikkagi viisakad inimesed) juba kolm aastat tagasi kinni. Mõistagi viisakad inimesed kedagi niisama ei kiusa ega käpikuks ei sildista. Küll aga on need enwiki "usaldusväärsed administraatorid" teinud järjekindlat ja tõhusat tööd (nagu Neptuuniumi jutust selgub, nad "saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida") ning on vahepeal tabanud, "kontrollinud" ja bänninud juba paarikümne "tõestatud 3Löwi käpiku" kontod. Teiste seas on enwiki "usaldusväärsed administraatorid" kontrollinud ja pannud kinni sellised (väidetavad) "käpiknukud" nagu D1Hondt, IdrapoelIII, Portadapter, Velirand ja terve rida "käpik-IP-aadresse", sh ka tänase muinasjutukangelasele väärilise näidispoomise "ohvri" ~2026-19489-9. Paistab, et samuti 3-Löwi-käpiknukkluses süüdistatav RobertRSMN pääses äsja "usaldusväärsete administraatorite" käest koheselt bänni saamisest ainult tänu oma admini ja MTÜ staatusele; uurimine käib edasi ja Glebushko timurlaste meeskond on juba ähvardanud asja edasi kaevata, kui vaja kasvõi kohtusse. D1Hondt (arutelu) 10. jaanuar 2026, kell 15:53 (EET)

Lihtsalt toreda kõrvalfaktina, et enwikis märgiti esimese hooga ka mind järjekordseks 3 Löwi varikontoks. :) Muide jah, Veliranna blokeerimise kohta esitasin ma juba vastavale administraatorile kysimuse, kas seda tehti päriselt CheckUseri kontrolli järgi või võrdlemisi pealiskaudse kaebuse alusel. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. jaanuar 2026, kell 15:58 (EET)

Mulle kunstlikult moonutatud tsitaatide omistamine pole samuti kuigi viisakas. Ma ei öelnud, et absoluutselt kõik selle süüdistusega tehtud bännid on alati CheckUseriga kontrollitud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. jaanuar 2026, kell 16:02 (EET)

Ma veel ei ole viitsinud oma blokeerimist vaidlustada. Ootan ja vaatan, kuidas asjad kujunevad. Glebushko on Moskvast, mis temast ikka oodata. Aga üllatav, et inglise Vikipeedias on Lääne inimeste hulgas nii palju "kasulikke idioote" või siis otseselt venemeelseid nagu Mellk. Velirand (arutelu) 10. jaanuar 2026, kell 16:39 (EET)

Ma ei pea end punaseks, aga mulle tundub, et Eesti NSV on korrektne märkida. Kui keegi elas Viktor Kingissepa tänaval, siis kõneleja ju ütlebki, et ta elas Kingissepa tänaval? Mu vanaema ei olnud punane, aga ta rääkis surmatunnini Matrossovi tänavast (ja suri mu memmeke mõned aastad tagasi). Samamoodi tekib küsimus, et kui Eesti NSV on nii paha ja kole, siis kas Benito Agirre tänava inimestel ei olegi aadressi? Sest enne Eesti NSV-d ei olnud ju seal midagi? Või näiteks Kaasani tänav, mis kadus Eesti NSV ajal ära. Kas see on siis täna alles või? Põhiseaduse rakendamise seadusega minu meelest ei kuulutatud Eesti NSV-d otsast lõpuni õigustühiseks. Eesti NSV tsiviilkoodeksi neli sätet kehtisid veel isegi 2014. aastal: . --Larus ridibundus (arutelu) 10. jaanuar 2026, kell 13:13 (EET).

Eesti NSVd sünniriigina märkida ei ole korrektne, sest Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. Mis puutub Matrossovi tänavasse, siis minu lapse- ja noorpõlves räägiti Kaarmanni ja Lutsu poest, esimene Vanaturu kaelas kauplus "Rae" ja teine Laia tänava alguses, aga Võidu väljakut niiviisi nimetama harjusid pikapeale ka enne sõda täiskasvanuks saanud inimesed. Samamoodi võttis harjumist endiste nimede taastamine. Kui ma polnud kaua Tartus käinud, siis ei saanud arugi, millistest mulle teada kesklinna tänavatest oli Postimehes 1990. aastail juttu. Ssgreporter (arutelu) 12. jaanuar 2026, kell 00:59 (EET)

@Ssgreporter: de facto oleme me ju sündinud Nõukogude Liidus. Kasutaja:Andrese pakutu, et jätame sünnikoha märkimisel sünniriigi ära, ei tööta enwikis, sest X väikelinn ei ütle mitte-eestlasele midagi; Wikidatas saab küll Andrese varianti kasutada. Vikitehniliselt oleks vast parim selline kuju: "Kilingi-Nõmme, Estonia*", kus tärnile klikkides või tärnile hiirekursorit viies kuvatakse pikem sisu, näide enwikis en:Mylar#Flexible_packaging_and_food_contact ja seal esimeses lõigus "check spelling" Estopedist1 (arutelu) 13. jaanuar 2026, kell 10:43 (EET)

Blokeerisin nüüd 3 Löwi ja tegin selle kohta eraldi teema siia. Panen ette eemaldada siit tema kommentaarid (nii registreeritud konto omad kui ka ajutisete kontodega tehtud kommentaarid), mille vahelt on asjalikke ja teemakohaseid kommentaare juba üsna keeruline üles leida. Tema tegevuse ja sellega seotud probleemipuntra üle võiks arutelu jätkata selles teises teemas. Pikne 10. jaanuar 2026, kell 17:07 (EET)

Eemaldasin siit mõned tema vastuseta kommentaarid, mis olid ebakultuursed või tühi aasimine või eksitamine seoses mitme konto kasutamisega. Pikne 12. jaanuar 2026, kell 20:37 (EET)

Igaks juhuks märgin ära, et artikli en:Kaja Kallas juures on samuti käimas hääletus, et kas lisada sinna "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" järele märkus "Estonia was occupied and de facto incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was not legally recognised by much of the international community". Ja üldiselt paistab, et sel on piisav toetus. Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2026, kell 22:03 (EET)

Lisaks on käimas hääletus selle üle, millised sünnikoha nime osad tuleks linkida ning kas osade vahel peaks olema mingi täiendav fraas nagu "then part of": en:WP:VPM#RFC: Baltic bios infoboxes question Indrek (arutelu) 29. jaanuar 2026, kell 11:26 (EET)

Aitäh, ma poleks seda ise märganud. Hääletatakse siiski üksnes linkimise yle.

---

Kas ma saan õigesti aru, et katse RFC-d vaidlustada kukkus läbi? Lugesin kusagilt, et Administrator's Noticeboardil oli see tagasi lykatud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. jaanuar 2026, kell 11:33 (EET)

---

Kui nüüd uuesti kaaluda, siis tegelikult kasutaja:Andrese pakutu, et mainime ainult asulat, võib olla parim lahendus kõikide Vikipeediate infokastide jaoks. (Tundub, et etwikis juba kasutataksegi, vaata näiteks Kaja Kallase infokasti.) Ka Wikidatas on sünnikohariigi suhtes üksikuid arutelusid olnud; ja kui Wikidatas sünnikoha juurest eraldatakse "tundlik" riik, siis arutelud kohe ka lõppevad. Igaks juhuks pingin aktiviste kasutaja:Neptuunium, kasutaja:Kruusamägi, kasutaja:Melilac, kasutaja:ExRat--Estopedist1 (arutelu) 3. veebruar 2026, kell 10:21 (EET)

Minu meelest küsimus on selles, milleks süünnikohta mainida. Kas selleks, et teaks, kus inimene sündis, või selleks, et teada, millise riigi võimu all ja mis riigikorra all ta sündis. See viimane on minu meelest ülepolitiseerimine. Samas, kui märkida ainult asulat, siis ei pruugi ilma klõpsamata teada, kus see on. Näiteks USA puhul piisab osariigist ja selle mittemainimine oleks vähetuntud kohtade puhul ebainformatiivne. Eesti puhul võiks olla lihtsalt Eesti ilma lingita. Kui on rohkem huvi, siis saab asula peale linkida. Kui asula kohta artiklit pole, siis tuua ära ka haldusüksus. Eesti vikis ei ole Eesti kohtade puhul muidugi tarvis riiki mainida. Aga riigi ja riigikorra mainimise põhimõtte saab kõrvaldada ainult kõigi kohtade puhul korraga. Mul pole aimugi, kuidas see põhimõte on tekkinud ja kuidas seda kaitstakse. Andres (arutelu) 3. veebruar 2026, kell 11:29 (EET)

Sellega ma ei ole nõus. Peaks jääma vähemalt kolmeosaline (nt kohalik asula/vald, 1. astme haldusyksus, riik) asukoha struktuur infokastidesse, keeruliste olukordade puhul peaks lisama täiendavaid märkuseid või kasutama erilist sõnastust vmt. Kui täpne synnikoht on teada ja tähelepanuväärne (nt kuulsad mõisahooned vms), siis tuleb see ka lisada. Mu meelest ei ole "Eesti" lingita õige, kui ei kõnelda Eesti Vabariigist. Sisuosas võib pikemalt kirjutada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. veebruar 2026, kell 13:08 (EET)

@Neptuunium: kui seda vähemalt kolmeosalist asukoha struktuuri kinnisideena võtta, siis tekivadki mammutinfokastid ja mammutarutelud. Nagu Andres mainiski, siis saab vähetuntud asula puhul ju sellele klikkida. Näiteks Wikidatas ei pea klikkimagi, piisab kui hiirekursori lingi peale paned ja kohe kuvatakse n-ö short description, mis annab asula kiirinfo (adm. üksuse, riigi) Estopedist1 (arutelu) 3. veebruar 2026, kell 14:32 (EET)

Üldiselt ei ole ma selle väitega mingil juhul nõus, et piisab asula nimest. Suurema osa puhul maailma asulatest ei pruugi enamik lugejaid teada, kus see asub, eriti kui artiklis on kasutatud (nagu loomulik oleks) sündmuse - nt inimese sünni või surma - aegset ajaloolist nime. Aruküla puhul ei piisa sellest, et lingitakse õigele Arukülale (ja muide, linkides juhtub tihtipeale vigu, sh ümbersuunamiste tõttu, neid aga on märksa kergem tuvastada, kui asula järel on ka suurem haldusüksus tekstis konkreetselt nimetatud). Asula sündmuseaegne riiklik kuuluvus on samuti oluline kontekst. Ja selle mainimine iseenesest ei tähenda hinnangut - minu meelest oli Poola jagamine vale, kuid kellegi eluloo mõistmiseks on tähtis teada, kas asula jäi omal ajal Saksa, Austria-Ungari või Vene võimu alla. Põhja-Iirimaa okupatsioon tuleks minu arvates kiirelt lõpetada, ent kui kellegi sünnikoht oli praegusel Põhja-Iirimaal, on siiski praktiline seda mainida. Infokastides on küll natuke rohkem mänguruumi seetõttu, et põhitekstis saab konteksti pikemalt avada, ent ikka tekitab liigne lakoonilisus minu arvates pigem segadust. Iseasi on, kas üldtunnustatud moraalseid seisukohavõtte peaks kuidagi markeerima riiginimetuse juures. (Sünnikoht: "Elva, Tartumaa, Reichskomissariat Ostland"? Sünnikoht: "Tartu, amoraalse okupatsiooni ikke all ägav Eesti NSV, jõhker jumalatest hüljatud Nõukogude Liit, olgu ta nimi kolm korda neetud?"? Mõlemad tunduvad kuidagi imelikud. Ehk leidub mingi emotsionaalselt taltunum kesktee.) --Ehitaja (arutelu) 3. veebruar 2026, kell 16:22 (EET)

Ma ei ole endiselt eriti veendunud. Kinnisideena ei peagi võtma, ma ju ylal nendin, et seal, kus tekib sellest suuri probleeme, tuleks paindlikumaid lahendusi otsida. Pealegi, selliseid "mammutinfokaste" ju sisuliselt ei ole? Isegi enwikis taheti antud juhul yhe alternatiivse lahendusena kirjutada "Soviet-occupied Estonia", mis on endiselt suhteliselt lyhike. Märkuskasti lisamine ei pikenda infokasti samuti kuidagi. "Eesti NSV"-d ei pea kogu lyhendi ulatuses lahti kirjutama. Vt ka nt enwikis parasjagu käimasolev arutelu Mannerheimi synnikoha märkimise yle: (en:Talk:Carl Gustaf Emil Mannerheim#RfC on how to format place of birth in infobox). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. veebruar 2026, kell 17:16 (EET)

Eks see küsimus ole, kas en:Kaja Kallas on sobilik näide kõigi ülejäänud artiklite jaoks või mitte? Samuti, kui see RfC seal lõppenuks loetaks, siis on vaja sisuliselt uut RfC-d selle üle, kuidas see sünnikoha asi ikkagi lahendatud peab olema. Laias laastus on valikud a) "Tallinn, Estonia"; b) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" c) erilahendused nagu c1) "Tallinn, Soviet-occupied Estonia" ja c2) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union^[a]". Kui aga eestlaste seas pole ühtset seisukohta, siis pole keeruline näha, kuidas Estonian SSR võib kergesti peale jääda, kuigi seda pole põhjust kuidagi heaks lahenduseks pidada. Ivo (arutelu) 4. veebruar 2026, kell 15:38 (EET)

ilmselt üldjuhul de jure on ülemuslikum (superior) kui "de facto". Loogiline oleks siis variant a) ehk Tallinn, Estonia (seejuures Estonia't ei peaks ju üldse linkimagi, sest riike (nagu ka aastaarve) me enwikis ju tavaliselt ei lingigi) Estopedist1 (arutelu) 5. veebruar 2026, kell 14:23 (EET)

Just peab linkima, kui seda välja ei kirjutata, et vältida segadust. Aga ma arvan, et võib pikemalt kirjutada kyll. Ei ole vaja masinlikult mingit ylimat lyhidust taga ajada, kui alternatiiv on vaid marginaalselt pikem. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. veebruar 2026, kell 15:33 (EET)

Väljakannatamatu kategoriseerimine

See kategoriseerimine, mis siin praegu käib, on väljakannatamatu. --Andres (arutelu) 6. jaanuar 2026, kell 01:00 (EET)

mõnele artiklile on tõesti hädakategooria pandud, nt ava, auk või piir. Eesmärk on korda teha järgnevad kaks, et Eestiga seotud artiklid kõik kokku saada (s.t. on seotud Eesti-kategooriaga):

1. https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Kategoriseerimata_lehek%C3%BCljed&limit=500&offset=0
2. Vikipeedia:Andmepäringud/Ainult peidetud kategooriates olevad artiklid

Estopedist1 (arutelu) 6. jaanuar 2026, kell 13:57 (EET)

Kui panna hädakategooriad, siis ei ole midagi korda tehtud. Kui jääd hätta, siis küsi parem nõu. --Andres (arutelu) 7. jaanuar 2026, kell 00:31 (EET)

---

Minu jaoks on ka ühe inimesega kategooriate kaotamine väljakannatamatu asendustegevus. Sinna tuleb ju ajapikku juurde.--Morel (arutelu) 7. jaanuar 2026, kell 16:32 (EET)

Kipun pigem nõustuma. Võib-olla "Gambia jalgpalli" võib eemaldada, aga nt "Püha Tooli" puhul ilmselgelt on juba olemas õiged artiklid, mis sinna peaks kuuluma. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. jaanuar 2026, kell 16:35 (EET) - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. jaanuar 2026, kell 16:35 (EET)

See jutt hädakategooriatest on kuidagi liiga sarnane varasema jutuga "Vaata ka" hädalinkidest. Olemuslikult on mõlemad tõesti väljakannatamatud asendustegevused. Sest Vikipeedias on jätkuvalt suur hulk suuri hädasid, kuid need mõned puuduvad või kohtlased kategooriad, nagu ka mõned artiklid, kuhu ei tule linke, on Vikipeedia hädadest ühed kõige väiksemad. --VillaK (arutelu) 7. jaanuar 2026, kell 19:11 (EET)

No ma olen nõus, et linkide panemine ei ole kõige tähtsam, aga kui ma ei peaks seda tähtsaks, ma sellega ei tegeleks. Loodetavasti on linkidega lood paremad, kui need muidu oleks olnud. Kõige tähtsam on minu arvates see, et tähtsad ja fundamentaalsed teemad oleks korralikult lahti kirjutatud. Siin on väga palju veel teha. --Andres (arutelu) 7. jaanuar 2026, kell 19:54 (EET)

Redigeerimissõda

Artiklis Eesti iseseisvumine on redigeerimissõda. Palun aidake seda lahendada. Artikkel Nõukogude Liidu sissetung Eestisse 1940. aastal on tekkinud vaieldavate ümberkorralduste käigus. Palun aidake aru saada, kas need olid vajalikud. --Andres (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 12:45 (EET)

Vikipeedia 25

15. jaanuaril saab (ingliskeelne) Vikipeedia 25! Sel puhul koguneme kell 16 Tartus Aparaaditehases (III korrus), et Vikipeedia ülemaailmset sünnipäeva tähistada. Ivo (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 12:51 (EET)

Novorossija troll

Minu meelest on see, kes tegi parandusi artiklis Gammalsvenskby ja mujal, ise troll. --Andres (arutelu) 9. jaanuar 2026, kell 13:41 (EET)

Küberkuritegude juhtum

Palun aidake lahendada: Arutelu:Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo. --Andres (arutelu) 12. jaanuar 2026, kell 15:05 (EET)

Kategooriatest veel

Palun avaldage arvamusi kategooriate (ja nende alamkat-ide) Eesti ajalooga seotud isikud, Läti ajalooga seotud isikud ja Vene Eestimaa kubermangu koosseis kustutamise või vajalikkuse kohta.

Esimesed kaks kategooriat on liiga yldised ega paku sellisena lisaväärtust. Kategoriseerimise alus on lisaks liiga laialivalguv ja subjektiivne. Eesti ajalooga seotud välismaalaste kategoriseerimiseks on ka muid võimalusi, mis seonduvad konkreetsemalt mingi ajastu, sündmuse vm aspektiga.

Kolmanda puhul on arusaamatu, mis alusel sinna inimesi kategoriseeritakse (lisatud on ka mitmeid mittevenelasi) ning miks ei võiks kasutada juba olemasolevaid kategooriaid nagu "Eestimaa kubernerid" jne. Alamkat "Vene Tallinna sõjakubernerid" tuleks ymbernimetada "Tallinna sõjakubernerideks" ja kustutamata jätta. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. veebruar 2026, kell 18:26 (EET)

Kolmandasse nimetatud kategooriasse peaksid kuuluma Eestimaa valitsemiseks loodud ametkonna, Vene (mitte näiteks Rootsi või Ühendkuningriigi) Eestimaa kubermangu, koosseisulised ametnikud eesotsas kuberneriga. "Lisatud on ka mitmeid mittevenelasi" Jah, sest ka paljud meie kaasmaalased astusid kollaborantidena Venemaa teenistusse. 1865. aastani oli ka Vene kubermangu ametikeel saksa keel. --~2026-24857-6 (arutelu) 2. veebruar 2026, kell 00:48 (EET)

Esimesed kaks on ühendava ülemkategooriana mõtestatud. Lisaväärtus on kategooriate vahel liikudes sellisel ülemkategoorial olemas ja ma vahel teistes vikipeediates liikudes kasutan seda. Ma ei oska igat keelt nii hästi, et asju otsides otse õiget varianti sisse trükkida. Ma saan aru, et eestlasena on sellel eesti vikipeedia kasutamiseks nullväärtus, aga meil ei tohiks olla eeldust, et see siin on üksnes ja ainult eestlastele mõeldud. - Melilac (arutelu) 2. veebruar 2026, kell 11:08 (EET)

Pärsiakeelses vikipeedias liiklemiseks olid sellised kategooriad tegelikult ainus mõistlik vahend, kui teemavaldkond muudes keeltes vähe kajastatud oli. - Melilac (arutelu) 2. veebruar 2026, kell 11:34 (EET)

las need kaks esimest (Foo riigi ajalooga seotud isikud) kategooriat jäävad esialgu alles. Isegi dewiki kategooriaprofid peavad neid vajalikuks. Kolmas kategooria (Vene Eestimaa kubermangu koosseis) tuleks kustutada ja selle alamkatid ümbernimetada Estopedist1 (arutelu) 3. veebruar 2026, kell 14:21 (EET)

Mõned enamikule kasutajatest otsese tarbimisväärtuseta koondkategooriad on tõesti tarvilikud. Vahel võiks neisse küll lisada nt inglisvikis üsna levinud märkuse stiilis "See on katuskategooria, millesse peaksid kuuluma üksnes alamkategooriad, mille järgi tuleks kategoriseerida kõik artiklid" vms. Üldse võiks kategooriate puhul rohkem arvestada nende rolli süsteemse struktuuri loomisel, kuna suur osa lugejaid neid isegi ei märka ning ka oluline osa vikipedistidest nendega üldse ei suhestu - aga kui üks inimene midagi ei kasuta, ei tähenda see, et neid poleks vaja. Näiteks väikese artikliarvuga kategooriad toetavad pikas perspektiivis valdkonna kajastamist ja artiklite lisamist.

Mis aga puutub kategooria(te)sse, mille pealkirjas sisaldub fraas "koosseis", siis see on toortõlge vene kantseliidist ("sostav") ja eesti keeles peaks selliste kategooriate pealkirja põhisõna olema "ametnikud" või "töötajad" (tänapäeva Eestis on need kaks sageli sassiminevad, kuid juriidiliselt oluliselt erinevad kategooriad ning on täiesti võimalik, et ka Vene impeeriumis oli seal oluline erinevus, võib-olla peaks seda kaaluma ja ehk isegi mõne haldus- või õigusajaloolasega konsulteerima).

Ühtlasi: kategooriate loomisel ja nimetamisel võiks sagedamini konsulteerida teiste vikidega ja ka Wikidataga. See on tihti probleem, kuna kui näiteks mina üritan mingit kategooriat teiste vikidega vastavusse viia ja leida õiget tõlget, siis ei oska ma vahel oletadagi, mis eestikeelse kategooria looja mõttes mõlkus.

Muide, üks võimalus kategooriate (ja loendite?) nimetusi selgemalt sõnastada oleks kasutada üheseid riiginimetusi, nt "Vene keisririigi Tallinna sõjakubernerid" või "Tallinna sõjakubernerid Vene keisririigis". (Kui on tõesti vajadus neid eristada, muidugi; siis paluks ka kohe luua selge süsteem, kus vähemalt mõne näitegi ulatuses on ka kategooriad "Rootsi kuningriigi Tallinna sõjakubernerid" ja katuskategooria "Tallinna sõjakubernerid", kategooriatele vastavad loendid (olgu või osalised, et mõistete struktuur oleks kõigile selgelt arusaadav) ja artikkel "sõjakuberner" alajaotusega "Eestis" vms.)

P. S. Misasi on "Foo riik"? --Ehitaja (arutelu) 3. veebruar 2026, kell 16:04 (EET)

Kas esimese kahe kategooria alla pannakse siis edaspidi näiteks stiilis ee.. kõik tänase (ja mitte ainult) maailma juhtivpoliitikud? Kust algab see "Eesti ajalooga seotuse" piir? Kas ei saa veenvalt argumenteerida, et Donald Trump või siis need riigipead, kes kiitsid heaks meie võtmise NATO-sse ja Euroopa Liitu, on Eesti ja Läti ajalooga seotud? Praegu on seal loetletud paavst Coelestinus III, kes kunagi Eestis ei käinud, vaid puudutas Eesti ajalugu vaid kaudselt. Samuti nt Boriss Jeltsin, aga ka Gustav I õde Margareta, kelle ainus seos Eestiga on Tallinnas suremine, ning lisaks artikkel Estofilia. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. veebruar 2026, kell 16:18 (EET)

See on see kategooriatüüp, mille kohta Ehitaja ütles, et see on ülemkategooria, kus midagi peale alamkategooriate ei oleks. Ma arvan samamoodi. Kui asju annab muudmoodi kategoriseerida, siis see on see kategooria, kus need muudmoodi kategoriseeritud asjade kategooriad oleks. Side neile, kelle klaviatuuritüüp ei ole ladina tähestik. - Melilac (arutelu) 5. veebruar 2026, kell 09:56 (EET)

Neis ajalooliste isikute kategooriates pole praegu ainult alamkategooriad. Lisaks mõnele alamkategooriale on seal vahetult ka hulk artikleid, aga ei ole välja toodud mingit selget kriteeriumit, mille järgi sinna on artikleid lisatud või võiks lisada. Probleem ei ole lihtsalt selles, et mõni kasutaja ei vaja neid kategooriaid. Saksa vikis on nende kategooriate ülemkategoorias öeldud, et tegu on ajaloo kategooria ja inimeste kategooria ristumiskohaga. Ehk seal on siis vist mõeldud nii, et kui mõni isikuartikkel on riigi ajaloo kategooria mõnes muus alamkategoorias, siis võib ta olla ka "ajalooga seotud inimeste" kategoorias. Kategooria pealkiri samas on ebamäärane ja ei tundu kuigi intuitiivne, et sellise pealkirjaga kategooriatel on selline otstarve. See tekitab segadust, oleks vaja ühtelugu kontrollida, mida inimesed kategooriasse tegelikult lisavad ja on samas ikkagi üsna ähmane, miks on selliseid kategooriaid üldse tarvis. Saksa vikis ja veel paaris vikis nad on, aga enamikus keeltes pole neid otstarbekaks peetud.

Kui ma õigesti aru saan, siis ajalooga seotud isikute kategooriaid õigustatakse eespool vist umbes nii: kui keelelinkide all on mõnes teises keeles kategooria, mille pealkirjast lugeja saab (paremini) aru, siis eesti keelt oskamata on talle natukenegi aimatav, mida võiksid sisaldada selle kategooria alamkategooriad, millel ei pruugi keelelinke olla. Ma ei tea, mulle tundub selline põhjendus üsna otsituna. Kategooriate eesmärk on ikkagi koondada sarnase teemaga artikleid ning mingis keeles Vikipeedia kasutamine üldiselt eeldab selle keele oskamist.

Ma olen nõus, et kubermangu koosseisu kategooria tekitab samuti rohkem segadust kui asi väärt. Paistab, et seal pole praegu ainult ametnikud, kõigi sellesse kategooriasse sattunud inimeste puhul pole aimatav, mis seoses on nad sinna lisatud. Lihtsalt ametnike kategooriaks ümber nimetada siis ei saa. Peaks olema sellise pealkirjaga kategooriad, mille puhul on artikli sisu järgi pikemata selge, miks on artikkel kategooriasse lisatud. Lugeja ei peaks mõistatama ega ei tea kust uurima, kas vaimulikud või rüütelkonna peamehed või Tallinna politseiülem on kubermangu ametnikud ja/või konkreetselt kubermangu koosseisus. Pikne 5. veebruar 2026, kell 21:48 (EET)

Jah, kubermangukoosseisu puhul olen nõus, et hetkel on see suht mõistatamismaa. Mõte, et kategooriate loomisel võiks nende otstarvet kirjeldada ka meil, on asjalik. - Melilac (arutelu) 6. veebruar 2026, kell 11:16 (EET)

"Asenda:..." mallid

Ma väga loodan, et keegi kuskil on selle müstilise fenomeni tagamaad lahti kirjutanud, ent mina pole selle selgituse peale sattunud ja sestap tahaksin ikkagi teada: mis pagana pärast on mingitesse toimetuskasti alustesse mallidesse siginenud veidrad konstruktsioonid à la {{asenda:Toimeta}} varasema {{toimeta}} asemel? Kes seda tegi, kuidas see tema meelest maailma paremaks muutis ja kas teda saab ehk kuidagi suunata spetsialistide juurde, kes inimest päriselt aidata oskaksid? --Ehitaja (arutelu) 3. veebruar 2026, kell 16:35 (EET)

Ma ei saa hästi probleemist aru. See näitab ju kätte, millal mall artiklisse pandi (aidates ehk ka lisamispõhjuseni jõuda). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. veebruar 2026, kell 17:09 (EET)

Aga see muudatuse tegija saab ju oma statistikasse jälle punkti lisaks toimetatud artiklite ja viimati toimetatud artiklite statistikasse. Küllap sellepärast neid toimtamismalle vorbitaksegi. ~2025-36238-88 (arutelu) 4. veebruar 2026, kell 13:48 (EET)

Neptuunium juba seletas selle erinevuse ära. Põhimõtteliselt töötavad mõlemad mallid, selle erinevusega, et {{asenda:...}} lisab kuu ja aasta, millal see toimetamismall lisati. Ehk siis ühtlasi, et kui kaua see seal juba olnud on. Vastasel juhul tuleks hakata artikli ajaloost otsima, millal see sinna tekkis. On iseküsimus, et kas see malli süntaks just selline pidi olema ehk kas see poleks saanud olla intuitiivselt selgem. Kuid mõttetuks seda malli lisamise aja näitamist pidada ei saa. VillaK (arutelu) 4. veebruar 2026, kell 20:46 (EET)

Mallide lisamisel on iga malliga võimalik kasutada süntaksi {{asenda:malli nimi}}. Mida see kaasa toob: mall teeb oma töö, väljastab midagi, ja artiklisse jääb ainult malli väljund. Inglise keeles on asenda asemel subst:. Tavalisel malli lisamisel kirjutame artiklisse {{toimeta}}, mis tähendab, et artiklis on viide sellele mallile. Iga kord, kui artiklit vaadatakse, täidetakse malli kood. Kui malli kood muutub, siis malli tulemus ka muutub. Erinevalt tavalisest malli lisamisest on võimalik iga malliga kasutada süntaksi {{asenda:malli nimi}}. Juhtub see: malli kood täidetakse ja malli töö tulemusel tekkinud väljund lisatakse artiklisse malli viite asemele. See on n-ö ühekordne mall. Mis teeb asja huvitavaks: malli väljund võib ka ise mall olla, näiteks sama mall ise. Mall {{toimeta}} ongi selline mall. Kirjutades {{asenda:toimeta}}, asendatakse see malliga {{toimeta}}, kus automaatselt täidetakse parameetrid kuu (lisamise hetke kuu) ja aasta (lisamise hetke aasta). Näiteks {{toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2017}}. Malli enda koodis on siis ära kirjeldatud mõlemad juhud: mis toimub, kui need parameetrid on täidetud ja mis toimub, kui neid pole. Märksõna asenda: on Mediawiki koodis ette antud, selle asemel töötaks ka subst:. Asenda on arusaadavam, sest subst: ütleb veel vähem. Ehitaja, ma suunan sind ennast lugema abimaterjale. Inglise keelega sul probleeme pole, nii et alusta siit. Või teeme äkki nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. Kaniivel (arutelu) 4. veebruar 2026, kell 22:45 (EET)

Muutsin ära selle, et toimetamise kasti aknas kuvatakse {{asenda:malli nimi}}. Nüüd kuvatakse lihtsalt {{malli nimi}}. Aga klõpsamisel lisatakse ikkagi esimesel kujul. Äkki teeb asja lihtsamaks. Kaniivel (arutelu) 6. veebruar 2026, kell 22:39 (EET)