Venezuela
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
Venezuela Bolívari Vabariik
| |||
|
| |||
| Riigihümn | "Gloria al bravo pueblo" | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Caracas | ||
| Pindala |
912 050 km² [1] | ||
| Riigikeel | hispaania | ||
| Rahvaarv |
31 250 306 (2024)[2] | ||
| Rahvastikutihedus | 34,3 in/km² | ||
| Riigikord | presidentaalne vabariik | ||
| President | Delcy Rodríguez | ||
| Iseseisvus | 5. juuli 1811 | ||
| SKT |
482,359 mld $ (2014)[3] | ||
| SKT elaniku kohta |
15 692 $ (2014)[4] | ||
| Valuuta | Venezuela bolivar (VED) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg –4 | ||
| Tippdomeen | .ve | ||
| Telefonikood | 58 | ||
Venezuela (mööndav nimekuju Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas.
Venezuela piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas Brasiiliaga ja idas Guyanaga.
Riik
[muuda | muuda lähteteksti]Venezuela põhiseaduse alusel on Venezuela föderaalne presidentaalne vabariik.[5] Tegelikult valitseb Venezuelas autoritaarne režiim.[6]
Riigipiir
[muuda | muuda lähteteksti]| Külgnev riik | Riigipiiri
pikkus (km) |
|---|---|
| Colombia | 2341 |
| Brasiilia | 2137 |
| Guyana | 789 |
Venezuela rannajoone pikkus on 2800 km. Venezuelal on merepiir Grenadaga (160 km), Hollandiga (80 km) ja Trinidad ja Tobagoga (11 km).
Lipp
[muuda | muuda lähteteksti]Venezuela lipp on kollasest, sinisest ja punasest väljast koosnev horisontaalne trikoloor. Lipu sinisele värviväljale on lisatud kaheksa valget viisnurkset tähte.
Lipu kollane sümboliseerib riigi rikkust ja uusi võimalusi. Sinine sümboliseerib vaprust ja Atlandi ookeani. Punane sümboliseerib iseseisvusvõitluse verevalamist Hispaania koloniaalaja vastu. Kaheksa tähte tähistavad Venezuela kaheksat provintsi.[7]
Vapp
[muuda | muuda lähteteksti]Kollase, sinise ja punase värvi horisontaalne kolmikvärv koos riigivapi kollase lindiga ülemisel serval ja kaheksa valge viisnurkse tähega poolkaar, mille keskel on sinine riba.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Osariik (Venezuela)
Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks.

Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Venezuela kõrgeim tipp on 4978 meetri kõrgune Pico Bolívar, mis asub Andides, täpsemalt Sierra Nevada de Mérida mäeahelikus.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Venezuelas elab 2024. aasta andmetel 28 405 543 inimest.[8] Viimase kümne aasta jooksul on nende rahvaarv vähenenud 6,1% võrra.
2025. aasta andmetel on 48% Venezuela elanikest nooremad kui 30 aastased.[9] 88,4% elanikest elab linnalistes asulates.[10] Keskmine oodatav eluiga on 74,5 aastat (meestel 71,5 aastat ja naistel 77,7 aastat).[10]
Hispaania keel on Venezuela ametlik keel ja seda räägib 98,2% elanikest.[10] Ameerika põliskeeltel on nende piirkonnas ka ametlik staatus, isegi kui enamik neist on praegu ohustatud. Wayuu, pemoni keel ja Varao keel on Venezuelas enim räägitavad Ameerika põliskeeled.
Suurimad linnad
[muuda | muuda lähteteksti]| Koht | Linn | Elanike arv (2025) |
|---|---|---|
| 1. | Caracas | 3 015 110 |
| 2. | Maracaibo | 2 432 440 |
| 3. | Valencia | 2 030 790 |
| 4. | Barquisimeto | 1 281 730 |
| 5. | Maracay | 1 270 320 |
| 6. | Ciudad Guayana | 991 388 |
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Venezuela on üks Ladina-Ameerika enim linnastunud riike; valdav enamus venezuelalasi elab põhjapoolsetes linnades, eriti pealinnas Caracases, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 93% elanikkonnast elab Põhja-Venezuela linnapiirkondades; 73% elab rannikust vähem kui 100 kilomeetri (62 miili) kaugusel.[12] Kuigi peaaegu pool Venezuela maismaast asub Orinocost lõuna pool, elab seal vaid 5% venezuelalastest. Suurim ja tähtsaim linn Orinocost lõuna pool on Ciudad Guayana, mis on rahvaarvult kuues linnastu. Teised suuremad linnad on Barquisimeto, Valencia, Maracay, Maracaibo, Barcelona-Puerto La Cruz, Mérida ja San Cristóbal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Iseseisvumine
[muuda | muuda lähteteksti]Seni Hispaania koloonia olnud Venezuela kuulutas end esimest korda iseseisvaks 1811. aastal. Algas Venezuela iseseisvussõda. Suveräänsus saavutati pärast võidukat Carabobo lahingut 1821. aastal ning kindlustati võiduga Maracaibo lahingus 1823. aastal.
Kuni 1830. aastani oli Venezuela Gran Colombia riigi osa.
Tänapäev
[muuda | muuda lähteteksti]Venezuelas on aastaid kestnud poliitiline ja majanduskriis presidentide Chaveze ja Maduro sotsialistlike eksperimentide tõttu. 90% rahvast elab vaesuses, alatoitumus on üldlevinud, kaubandust iseloomustab tänapäeval defitsiit kõigest esmavajalikkust.
Valimised toimusid juulis 2024. Tingimusi kritiseeriti kõvasti. Valitsus keelas rahvusvaheliste vaatlejate sisenemise. Valitsuse kontrolli all olev valimisnõukogu kuulutas Maduro võitjaks, kuid opositsioon lükkas need väited tagasi. Opositsioon avaldas tulemused hääletuskeskuse kohta, mis oli siiani normaalne, samas kui valitsus keeldus seda tegemast. Toimusid protestid. Kinni peeti üle 2000 inimese. Opositsioonikandidaat asus varjupaika Hollandi saatkonda, seejärel Hispaania saatkonda ja läks seejärel pagulusse[13]. Opositsiooniliider María Corina Machado läks peitu.
On teateid laste vangistamisest ja piinamisest.[14]
2026. aasta 3. jaanuari hommikul raputasid Caracast plahvatused. Venezuela võimud teatasid USA rünnakust sõjaväe- ja tsiviilsihtmärkidele riigis. Kuulutati välja erakorraline seisukord. USA president Donald Trump kinnitas hiljem USA operatsiooni Venezuelas ja teatas oma Venezuela kolleegi Nicolás Maduro kinnipidamisest.[15] Trump teatas, et Maduro ja tema abikaasa lennutati Venezuelast välja.[16] USA justiitsminister Pam Bondi teatas sotsiaalmeedias, et Nicolás Madurole ja tema abikaasale Cilia Floresele on New Yorgi lõunaringkonnakohtus esitatud süüdistus narkokuritegudes. Trump on korduvalt ähvardanud rünnata sihtmärke Venezuelas, viidates vajadusele võidelda narkokaubandusega. Venezuela võimud usuvad, et USA tegevused on katse muuta riigi valitsust. Trump teatas Maduro kukutamise järel, et USA hakkab esialgu ise Venezuelat juhtima.[17] „Me juhime riiki seni, kuni saame läbi viia turvalise, nõuetekohase ja kaalutletud ülemineku,“ ütles ta, vihjates okupatsioonile.[18]
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Venezuela SKP oli 2024. aastal 120 miljardit USA dollarit. Iisrael on maailma suuruselt 66. majandus ning see on oma suuruselt võrreldav Keenia majandusega. Perioodil 2014–2024 vähenes Venezuela majandus 44% võrra. Vaadeldud perioodil on maailma majandus suurenenud 39% võrra.[19]
Venezuela SKP elaniku kohta on 4 218 USA dollarit (2024).[20] Venezuela riigivõlg moodustas 2024. aastal 164% riigi SKP-st, mis on isegi suurem kui Kreeka vastav näitaja.[21]
Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Naftamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Venezuela on maailma 25. suurim naftatootja ja OPECi suuruselt kaheksas liige. Eksport moodustab 16,7% riigi SKP-st ja naftatooted moodustavad sellest umbes 95%. Venezuelas leidub ka mitmeid teisi maavarasid, mida kaevandatakse ja osaliselt ka töödeldakse - rauamaak, kivisüsi, boksiit, kuld, nikkel ja teemandid.[22]
2023. aastal oli 71% venezuelalastest hõivatud teenindavas sektoris, 18% töötlevas tööstuses ja 11% põllumajanduses.[23]
Töötute osakaal Venezuelas on 5,5%.[24]
Turism
[muuda | muuda lähteteksti]2024. aastal külastas Venezuelat 2,5 miljonit turisti, mis on 108% rohkem kui aasta varem.[25]
Enim tuleb turiste Venezuelasse naaberriikidest, eriti Colombiast ja Brasiiliast, kes otsivad taskukohaseid ja maalilisi puhkusekohti. Lisaks on ka Euroopas kasvanud huvi Venezuela reiside vastu, seda eriti Hispaanias ja Itaalias. Aasiast on enim külastajaid tulnud Hiinast ja Jaapanist.[26]
Suurimad ettevõtted
[muuda | muuda lähteteksti]| Koht | Ettevõtte nimi | Valdkond | Käive (2024) |
|---|---|---|---|
| 1 | BANCO NACIONAL DE CRÉDITO, C.A., BANCO UNIVERSAL | pangandus | 1,48 miljardit dollarit |
| 2 | BANCO PROVINCIAL, S.A. BANCO UNIVERSAL | pangandus | 190 miljonit dollarit |
| 3 | PRODUCTOS EFE S.A. | toiduainetööstus | 174 miljonit dollarit |
| 4 | BANCO DEL CARIBE, C.A., BANCO UNIVERSAL | pangandus | 132 miljonit dollarit |
| 5 | MERCANTIL SERVICIOS FINANCIEROS, C.A. | finantsteenused | 130 miljonit dollarit |
| 6 | C.A. RON SANTA TERESA | alkoholi tootmine | 117 miljonit dollarit |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]| Tsitaadid Vikitsitaatides: Venezuela |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/venezuela/.
- ↑ https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/venezuela/. Vaadatud 3.01.2026.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
- ↑ "Venezuela (Bolivarian Republic of) 1999 (rev. 2009)". Vaadatud 4.01.2026.
- ↑ "Venezuela". Vaadatud 4.01.2026.
- ↑ Lipuvabrik OÜ. "Venezuela Lipp". Lipuvabrik.ee. Vaadatud 16.04.2020.
- ↑ "Population, total - Venezuela, RB". World Bank. Vaadatud 4.01.2026.
- ↑ "Venezuela". Vaadatud 4.01.2026.
- 1 2 3 "Venezuela". Vaadatud 4.01.2026.
- ↑ "Venezuela Cities by Population 2025". Vaadatud 7.01.2026.
- ↑ "Coastal and Marine Ecosystems—Venezuela" (PDF). EarthTrends Country Profiles. World Resources Institute. 2003. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. märts 2007. Vaadatud 10. märtsil 2007.
- ↑ Hispaania annab Venezuela opositsioonijuhile asüüli (ERR), 8. september 2024
- ↑ Venezuela alaealiste poliitvangide kehadelt paistavad jõhkra vägivalla märgid (Postimees), 5. oktoober 2024
- ↑ Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud ERR, 3. jaanuar 2026
- ↑ OTSEBLOGI ja VIDEOD | Võimult kukutatud Nicolás Maduro on USA sõjalaeva pardal teel New Yorki Delfi, 3. jaanuar 2026
- ↑ Trump: USA ei saada vägesid Venezuelasse, kui asepresident koostööd teeb ERR, 4. jaanuar 2026
- ↑ Trumpi sõnul asub USA Venezuelat juhtima ja võtab üle riigi naftatööstuse Delfi, 3. jaanuar 2026
- ↑ "Venezuela". Vaadatud 7.01.2026.
- ↑ "Venezuela". Vaadatud 7.01.2026.
- ↑ "General Government Debt". Vaadatud 7.01.2026.
- ↑ "Economy of Venezuela". Vaadatud 7.01.2026.
- ↑ "Venezuela: Distribution of employment by economic sector from 2013 to 2023". Vaadatud 7.01.2026.
- ↑ "Unemployment, total (% of total labor force) (modeled ILO estimate) - Venezuela, RB". Vaadatud 7.01.2026.
- ↑ "Expansion of Venezuelan tourism sector: new routes, international cooperation, and focus on its natural wealth". Vaadatud 7.01.2026.
- ↑ "Venezuela Sees Major Boost in Tourism with Millions of International Visitors". Vaadatud 7.01.2026.
- ↑ "Venezuela's Largest Companies by market capitalization, 2024". Vaadatud 7.01.2025.