Lehis
 |
See artikkel räägib perekonnast; euroopa lehise kohta vaata artiklit Euroopa lehis |
| Lehis | |
|---|---|
 Siberi lehis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Lehis Larix Miller |
Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks levinumaid puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga).
Lehised kasvavad 15–50 m kõrgeks.
Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 10–50 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 1–2 mm pikad ja ühe pungaga.
Okkad on nõelasarnased, 2–5 cm pikad, saledad (alla 1 mm jämedused). Lühikestel võrsetel moodustuvad 20–50 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus.
Käbid on püstised, 1–9 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (1–3 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (3–9 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 5–8 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud.
Lehised Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]
Eestisse on lehised sisse toodud. Tavalisim liik Eestis on Euroopa lehis (Larix decidua). Rohkesti on kultiveeritud ka Vene lehist. Risttolmlemise tõttu on Eestis palju hübridiseerunud lehiseid.
On väidetud, et Loodi Püstmäel kasvav lehis on Eesti kõrgeim puu.[1] Hilisemate mõõtmiste põhjal on selgunud, et tegemist on Eesti kõrguselt teise puuga.[2]
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. (Tärniga märgitud nimede puhul ei ole üksmeelt nende eraldi liigiks tunnistamise suhtes)
- Larix decidua – euroopa lehis, ka Larix europaea, Pinus larix; Kesk-Euroopa mäestikud
- Larix gmelinii – dauuria lehis, ka Larix dahurica; Ida-Siber
- Larix griffithii – himaalaja lehis, ka Larix himalaica; Himaalaja keskosa
- Larix kaempferi – jaapani lehis, ka Larix leptolepis; Kesk-Jaapani mäed
- Larix laricina – ameerika lehis, ka Larix americana; Põhja-Ameerika
- Larix lyallii – Lyalli lehis; kõrgmägedes USA loodeosas ja Kanada edelaosas
- Larix maritima – randlehis ehk rannaäärne lehis
- Larix mastersiana; Lääne-Hiina mäed
- Larix occidentalis – läänelehis; USA loodeosa ja Kanada edelaosa mägedes
- Larix potaninii – hiina lehis; Edela-Hiina mäed
- Larix rossica – vene lehis; Venemaa Euroopa-osa
- Larix sibirica – siberi lehis; Lääne-Siber
- Larix ×lubarski – Ljubarski lehis
- Larix ×marschlinsii – eurojaapani lehis
Leitud on mitmesuguseid lehiseliikide omavahelisi hübriide. Neid kultiveeritakse samuti metsanduslikult.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Väre, Hans. "Eesti kõrgeim puu on lehis" Sakala, 04.08.2007
- ↑ Seil, Liisi. "Järvselja kuusk osutus Loodi lehisest kõrgemaks" Sakala, 29.08.2007
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Vladimir Timofejev. Lehise kasvatamine. Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium, Tallinn. 1953.
- Endel Laas. Külviaja ja seemnete külvieelse töötlemise tähtsusest lehise istutusmaterjali kasvatamisel. Eesti Põllumajanduse Akadeemia teaduslike tööde kogumik nr 6. 1959.
- Harri Paves. Eestis kasvavad lehised. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Selts. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tartu. 1971.
- Heino Kasesalu. Lehiste kasvatamise tulemusi Järvseljal. Metsanduslikud Uurimused XXXI, Tartu. 1999.
- Lehis – metsa- ja pargipuu / koostaja ja toimetaja Harri Paves. OÜ Vali Press, Tartu. 2004.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lehis |
- Heino Kasesalu. Eestis kasvab võimsaid lehispuistuid. / Eesti Mets 2002/3
- Ülo Erik. Eurojaapani lehis – kõige kiirekasvulisem okaspuu Eestis. / Eesti Mets 2004/2
- Heldur Sander. Mida uut tõi juuni Eestis kasvavate lehiste süstemaatikasse? / Eesti Loodus, 2006/7
- Heldur Sander, Alar Läänelaid. Lehiseüllatus Eestist. / Eesti Loodus, 2006/10
- Harri Paves. Lehiseüllatus üllatas. / Eesti Loodus, 2007/3
- Heldur Sander. Hübriidsete lehiste teema jätkuks. / Eesti Loodus, 2008/10
- Ülo Erik. Eurojaapani lehise tunnustest. / Eesti Loodus, 2009/1
- Rein Sander. Lehis. / Maaleht, 29. jaanuar 2009