RELATORIU PRELIMINARIU
REUMATIC HEART DISEASE
A. Konseitu Teoria
1. Definisaun
Rheumatic Heart Disease (RHD), hanesan moras ida ne‟ebe kauza husi bacteria
ida ho naran “Streptococcus Hemolytic B (beta) grupu A, ne‟ebe hahu husi garganta.
Moras refere fasil atu transmita husi ema ida ba ema seluk iha dalan respiratoriu nian
liliu ia parte superior no hamosu infeksaun (WHO, 2020).
Rheumatic Heart Disease (RHD) hanesan moras fuan ne‟ebe sempre akontese ba
labarik hanesan abnormalidade ida iha valvula fuan ne‟ebe kauza husi bakteria
streptococcus no antes ne‟e sofre ona moras febre reumatika (Doenges,2019).
2. Etiolójia
Kauza husi moras Rheumatic Heart Disease (RHD) mak hanesan tuir mai ne‟e:
a. Gripu A, Beta Hemolytic Streptococcus
b. Faringitis no Tonsilitis
c. Imunologia Fraku
3. Anatomia no Fisiolojia
a) Anatomia Fuan
Fuan lokaliza iha kavidade toraxica, entre pulmaun loos no karuk ne‟ebé
hanaran mediastinu. Fuan nia pozisaun iha leten liu, iha sternum nia kotuk. Iha
baze husi fuan ne‟e iha vazo sanguineu ne‟ebé bo‟ot, ne‟ebé tama sai husi fuan.
Apeks fuan nian hatudu ba kraik no iha diafragma nia leten, komesa husi sentro
to‟o diafragma nia karuk. Tanba ida ne‟e lian fuan nian rona maka‟as tebes husi
karuk tanba fuan lokaliza iha parte karuk. Fuan falun husi menbrana perikárdiu
ne‟ebé komposto husi kamada tolu. Kamada ne‟ebé iha liur hanaran perikárdiu
fibrozu, hanesan kamada falun fuan nian ne‟ebé halo husi rede kesi fibrosa nian.
Depois ne‟e iha mós perikárdiu parietal no perikardiu visceral ne‟ebé belit ho
fuan. Perikárdiu viseral mós sempre hanaran epikardiu. Entre menbrana viseral no
paretal hetan líkidu ne‟ebé prevene problema iha fuan bainhira book aan. Kamada
sentral fuan nian mak múskulu fuan nian ne‟ebé hanaran miokardiu. Miokardiu
forma husi muskulu fuan nian no halo kontraksaun bainhira fuan bomba raan. Iha
varius miokardiu iha kamada parte balun, depende ba medidada husi servisu fuan
nian. Miokárdiu ne‟ebé mahar iha parte fuan ne‟ebé nia funsaun bomba raan
(ventricular karuk). Parte fuan nia laran tan hanaran endokardio. Endokardio mós
falun valvula fuan nian. Inflamasaun válvula fuan nian hanaran endokarditis.
Fuan forma husi fatin ha‟at (4), nia todan mais ou menus 255 grama ba iha
feto. No fuan iha atriu rua no ventrikulu rua mak hanesan atriu direitu no atriu
eskerdu no ventrikulu diretu e ventrikulu eskerdu.
Atriu diretu
Atriu diretu simu raan husi isin parte leten liu husi vena kava
superior no raan husi isin parte okos liu husi vena kava inferior. Sinus
koronária mak hanesan vazo sanguineu ne‟ebé tama liu husi atriu, nia
funsiona hanesan lori raan husi miokárdiu.
Ventríkulu direitu
Husi atriu diretu sei lori ba enxe iha ventríklu diretu liu husi
válvula atrioventrikula dekstra (ou válvula triskuspid). Válvula ne‟e forma
husi trikuspid tolu (folha válvula). Kada folla ida tenke mantein nia
pozisaun tanba nia tahan husi tendaun ne‟ebé forsa, hanaran korda
tendinae. Tendaun ne‟e nia rai iha ventrikular husi muskulus paliparia.
Estrutura ne‟e hodi assegura atu válvula labele nakloke hanesan sumbiña
ne‟ebé nakloke ba leten tanba hetan huu husi anin ne‟ebé maka‟as bainhira
ventríkula halo kontrasaun no bainhira iha elevasaun presaun
intraventrikular. Kontrasaun ventrikular kauza ba válvula atrioventrikular
taka no raan sei tama ba arteria pulmonar. Válvula pulmonar (hanaran mós
válvula semilunar) iha baze ikus ba artéria pulmonar ne‟ebé bo‟ot, nia
funsiona hanesan kuidadu atu raan ne‟ebé ejakula labele fila fali ba
ventrikula diretu.
Atriu diretu simu raan husi isin parte leten liu husi vena kava
superior no raan husi isin parte okos liu husi vena kava inferior. Sinus
koronária mak hanesan vazo sanguineu ne‟ebé tama liu husi atriu, nia
funsiona hanesan lori raan husi miokárdiu.
Ventríkulu direitu
Husi atriu diretu sei lori ba enxe iha ventríklu diretu liu husi
válvula atrioventrikula dekstra (ou válvula triskuspid). Válvula ne‟e forma
husi trikuspid tolu (folha válvula). Kada folla ida tenke mantein nia
pozisaun tanba nia tahan husi tendaun ne‟ebé forsa, hanaran korda
tendinae. Tendaun ne‟e nia rai iha ventrikular husi muskulus paliparia.
Estrutura ne‟e hodi assegura atu válvula labele nakloke hanesan sumbiña
ne‟ebé nakloke ba leten tanba hetan huu husi anin ne‟ebé maka‟as bainhira
ventríkula halo kontrasaun no bainhira iha elevasaun presaun
intraventrikular. Kontrasaun ventrikular kauza ba válvula atrioventrikular
taka no raan sei tama ba arteria pulmonar. Válvula pulmonar (hanaran mós
válvula semilunar) iha baze ikus ba artéria pulmonar ne‟ebé bo‟ot, nia
funsiona hanesan kuidadu atu raan ne‟ebé ejakula labele fila fali ba
ventrikula diretu.
Atriu karuk
Atriu karuk nia medida relativu ki‟ik liu husi atriu diretu, maibé
iha nia parede ne‟ebé mahar liu. Iha parte leten husi parede kotuk hetan
ku‟ak ne‟ebé vazo sanguineu vena pulmonar ha‟at hodi tama. Iha
superfisie parede parte diretu luan liu, maibé superfise ventrikulu kasar
tanba iha muskulu pektinatu.
Ventríkulu karuk
Ventríkulu karuk liga ho atria karuk husi válvula mitral. Bainhira
ventrikulu karuk halo relaksasaun, válvula nakloke no raan tama husi atriu
karuk ba ventríkulo karuk. Karik ventríkulu halo kontrasaun, válvula sei
taka. Taka husi válvula ne‟e atu prevene raan hodi labele fila fali ba atriu karuk. Parede
ventríkulo karuk mahar liu husi parede ventríkulu loos tanba
tenke servisu maka‟as liu hodi bomba raan ba isin lolon hotu. Raan ne‟ebé
ho oksijéniu sai husi ventríkulu karuk liu husi aorta. Bainhira ventríkulu
karuk halo relaksasaun, válvula taka atu prevene raan tama ba iha
ventríkula karuk.
4.Patofisiolojia
Ema ne‟ebe sofre febre reumatika se bainhira la atende ho lalais mak sei
akontese Rheumatic Heart Disease (RHD), no hetan infeksaun husi bakteria
streptococcus Beta Hemolyticus grupu A, ne‟ebe kauza ba ema ne‟ebe hamosu febre
reumatika, ne‟ebe primeiru akontese inflamasan iha garganta, manejamentu no
tratamentu ne‟ebe menus mak sei sai toxiku, no mikrobiu ne‟e rasik hadaet liu husi
sirkulasaun ran no kauza inflamasaun ba iha valvula fuan.
Kauza ne‟ebe akontese ba febre reumatika maioria entre prrodutu refere
sensitivu liu ba iha selula B antikorpu ne‟ebe produs anti streptococcus ho forma
imunidade kompleksu. Reasaun kontrariu imunidade kompleksu refere ba sarcolensa
kardiaku kauza respondente inflamasaun miokardiu no valvula mitral ne‟ebe sei
akontese sicatriz no estragus permanente.
Febre reumatika akontetse iha semana 2-6, depois la halo tratamentu ou
tratamentu ne‟ebe la finaliza tamba iha infeksaun ihantratu respiratoriu superior liu
husi grupu microbius A beta-hemolytic. Dalaruma iha predispojisaun jenetika no
sintomas ne‟ebe hamosu risku espesialmente konjestionadu iha sala de aula ou hela
fatin ne‟ebe la saudavel. Kauza prinsipal ba morbilidade no mortalidade hanesan faze
agudu no kroniku ho karditis.
Rheumatic Heart Disease (RHD) sei hamosu sinais no sintomas hanesan :
Karditis, Polyartritis, chorea, erythema marginatum, nodul subkutaneo,dor ih
artikulasaun sira , inflamasaun valvula mitral no la iha vontade han.
5. Pathway
Grupu A beta Faringitis no tonsitis imunologia fraku
Hemolytic
Febre reumatika
RHD
Fuan
Inflamasaun valvula prosesu infeksaun Laran sae no muta
Selula ventrikulu endothelial Disturbiu ba termo regulasaun corporal Menus volume
Selula plasma no linfositu
Stenosis valvula isin manas
Diminuisau Debitu fuan Hipertermia
Dispnea Dor aguda
Padraun respiratoriu
La efetivu
6. Sinais no Sintoma
1. Kriteria Maior
a) Karditis
Isin manas maka‟as, senti la seguru iha hirus matan, malaise (mal
vontade no kolen ), pleuritis ou “inflamasaun iha Pleura”.
b) Polyartritis
Moras iha artikulasaun ne‟ebe muda ba mai, inflamasaun iha
artikulasaun ne‟e makas iha parte tornogelo, liman laran no liman sikun,
dor no prosesu inflamasaun ida ne‟e akontese husi loron 2-3 hafoin muda
ba fatin seluk.
c) Chorea
Isin manas makas, mosu movimentu involuntariu ne‟e sei lakon
rasik wainhira deskansa ka toba. Sinais seluk ne‟ebe mosu mak, emosaun
ne‟ebe la estavel, fraku, difikuldade atu halo atividade lor-loron no isin
moras.
d) Erythema Marginatum
Isin manas mosu inflamasaun kulit iha parte proximal, akontese
lalais deit no sei lakon iha oras balun
e) Nodul Subkutaneo
Isin manas nodul iha artikulasaun ( iha sikun,sira) mosu liu husi
semana 1, la akontese to‟o fulan.
2. Kriteria Minor
a) Isin manas >39o C
b) Fraku
c) Malaise (mal vontade no kolen)
d) Laran sae no muta
e) Dor iha artikulasaun sira
f) Inflasaun valvula mitral
g) Laiha vontade han (Anorexia)
7. Tratamentu
Terapia kuidadus enfermajen ( Brunner and Sudarth, 2013).
a. Fo aimoruk anti-reumatika
Contocisteroid no salsita sai hanesan ai-moruk ne‟ebe uza atu hamenus/hatun
sinais sira iha inflamasaun aguda.
b. Dieta
Fo hahan ne‟ebe ho nutriente diak, iha kaloria, proteina no mos vitamina.
c. Deskansa
Deskansa importante tebes ba pasiente ho kazu dekompensasaun kordis fo
digitalis no sedativa, sei iha chorea fo “lagartil” no sst.
8. Komplikasaun
Tuir sientista Remara P.M.J (2018) hateten katak wainhira la hetan
tratamentu lalais bamoras RHD maka sei mosu komplikasaun sira mak :
a. Cingestive Heart Failure : ne‟e sei akontese tamba valvula fuan ne‟ebe mak
bo‟oy no estragus.
b. Bakteria endokarditis : ne‟e hanesan infeksaun iha kamada fuan no sei akontese
febre reumatika ne‟ebe halo estragus iha valvula fuan.
c. Aritmia : ne‟e akontese tamba impulsu eletrika nia funsaun atu regula presaun
arterial normal ne‟e la halo servisu ho diak ou hetan estragus.
d. Edema pulmonar : hanesan moras ida ne‟ebe kauza husi likidu ne‟ebe mak barak
iha pulmaun likidu ne‟e akumula iha bolsa ar iha pulmaun hodi difikulta atu dada
iis.
e. Endokarditis : hanesan inflamasaun iha kamada “endokardiu” kamada interna
husi korasaun.
9. Ezaminasaun laboratorium
a. Ezaminasaun laboratorium : atu hetan ran, ASTD ( Anti- streplolisin D ), hanesan
ezaminasaun ran atu sukat nivel anti- imunidades husi ASTD, hanesan substansia
ne‟ebe rezulta husi bakteria stretococcus grupu A.
b. Elektrocardiograma (EKG): atu grava fuan atu hatene iha ka lae disturbiu ba iha
ritmu fuan.
c. Echocardiografia (USG fuan ) : atu hare disturbiu ka lae iha funsaun fuan
wainhira halo funsaun bomba ran.
B.Konseitu Askep Teori
1. Assesmentu enfermajen
Assesmentu enfermajem ne‟ebe hala‟o ba pasiente :
a. Identidade pasiente : iha etpa ida ne‟e, ita presija hatene konaba nran idade,
sexu, hela fatin, data moris, relijiaun, no registu, naran “inan no aman” data baixa,
data assesmentu no diagnostiku mediku.
b. Keixa prinsipal: atu hatene konaba pasiente nia moras agora no problema ka
kauza sira husi ema ne‟ebe responsavel ba pasiente.
c. Istoria moras agora : atu hare kondisaun ne‟ebe pasiente sifre agora dadaun
d. Istoria moras pasadu: atu hatene konaba pasiente nia moras iha tempu uluk.
e. Istoria moras familia : atu hatene konaba kondisaun moras familia sira nian,
ne‟ebe sofre moras ruma no moras hadaet sira.
Assesmentu padraun Gordon
a. Padraun eliminasaun : sei akontese mudansa hanesan soe be‟e bo‟ot liu husi
4x/dia no soe be‟e kik ituan deit ka naton.
b. Padraun nutrisaun : komesa ho laran sae muta, anorexia, kauza menus pezu
korporal no hemoglobina.
c. Padraun deskansa no toba : sei hetan disturbiu no mos aumentu ba
frekuensia kardiaka tamba hetan istoria infeksaun iha dalan iis ne‟ebe sei
hamosu sentimentu ne‟ebe la konfortavel.
d. Atividade : sei hetan diturbiu tamba kondisau fiziku ne‟ebe fraku, iha moras
kauza husi funsaun artikulasaun menus forsa muskulus no hetan ajuda husi
ema seluk.
e. Presepsaun saude : pasiente seidauk hatene kauza husi nia moras, hijiene
pasiente nian ladun mos/saudavel.
f. Kognitivu ka perseptual : pasiente sei bele simu informasaun, mesmu menus
konsentrasaun tamba presaun ran ne‟ebe menus no frekuensia kardiaka
aumenta.
g. Presepsaun ka konseitu aan : pasiente sofre no hetan disturbiu ba konseitu an
tamba nia nesesidade fisiologia hetan disturbiu.
h. Padraun relasaun : konhesimentu konaba observasaun papel kliente nian
hasoru membru familia ne‟ebe hela hamutuk.
i. Padraun fiar: esplika konaba valor fiar no mos espiritual husi kada individu.
ezaminasaun fiziku
a) Ezaminasaun psikologia ne‟e mak kondisaun geral ne‟ebe ita hare fraku,
konsiensia komposmetis too koma, temperatura isin aaumenta, frekuensia
kardiaka lalais no fraku, dad iis araska, dor iha abdomen laran sae muta, menus
vontade han, menus hemoglobin, menus forsa muskulus no akral malirin.
b) Ezaminasaun sistemika
- Inspeksaun : ibun kulit maran, pezu menus
- Perkusaun : iha distensaun abdomen no seti dor iha artikulasaun
bainhira hanehan.
- Palpasaun : turgor kulit menus elastis, no frekuensia kardiaka aumenta.
- Auskultasaun : rona lian, mudansa ba ritmu fuan
2. Diagnostiku enfermajen
a) Padraun respiratoriu la efektivu a/h diminuisaun debitu fuan
b) Hipertermia a/h prosesu inflamsaun / infeksaun
c) Dor aguda a/h inflamasaun iha valvula fuan
d) Menus volume likidu a/h laran sae no muta.
3. Intervensaun enfermajen.
a) Dx. 1 : Padraun respiratoriu la efetivu a/h diminuisaun debitu fuan.
- Objetivu: pasiente bele dad iis ho diak
- Kriteriu rezultadu : frekuensia respiratoriu normal 13-23x/mnt.
- Planu intervensaun:
1. Avalia frekuensia RR kada 2h
R: atu hatene karik akontese iis bo‟ot
2. Fo pozisaun ho semi-fowler ba pasiente
R: atu ajuda pasiente dada iis ho diak
3. Monitoriza sputum
R: atu hatene karik iha sekresaunruma iha dalan iis.
4. Kolabora ho mediku sira fo tratamentu ai-moruk no O2
R: atu ajuda prosesu rekoperasaun ba pasiente nia moras.
b) Dx. 2 : Hipertermia a/h prosesu inflamasaun/infeksaun
- Objetivu : paasiente nia isin maanas bele tun/diminui
- Kriteriu rezultadu : temperatura isin bele normal fali „ 36,5-37,5 C.
- Planu intervensaun:
1. Observa sinais vitais
R: atu hatene kondisaun geral pasiente
2. Observa temperatura pasiente nian kada 30 mnt.
R: atu hatene karik iha mudansa ba temperatura pasiente nian
3. Halo kompresaun uza jelu /be‟e malirin
R: atu ajuda hamenus isin manas
4. Haruka pasiente uza roupa ne‟ebe mihis
R: atu bele diminuis temperatura isin no prevene akontese dehidrasaun.
5. Haruka px. Atu hrmu be‟e barak
R: atu bele diminui temperatura isin no prevene akontese dehidrasaun.
6. Kolabora ho mediku atu fo aimoruk anagesiku anti-piretia.
R: atu nune‟e bele hamenus isin manas.
Dx. 3 : Dor aguda a/h inflamasaun valvula fuan
- Objetivu : pasiente nia skala dor bele tun/diminui
- Kriteriu rezultadu: Pasiente nia espresaun oin la hatudu ona tahan
moras , bele senti konfortavel, bele halo movimentu no atividade ho
diak.
- Planu intervensaun:
1. Avalia skala dor
R: atu hatene nivel skala dor
2. Utiliza tekniku komunikasaun terapeutika ho pasiente.
R: atu pasiente bele aberta konaba ninia esperiensia moras.
3. Ajuda pasiente no familia atu buka no hetan suportasaun
R: atu nune‟e bele enkoraja pasiente
4. Fo pozisaun ne‟ebe konfortu ba pasiente
R:atu pasiente bele sente konfortavel.
5. Kolabora ho mediku fo ai-moruk analgesiku no antibiotiku.
R: atu ajuda hamenus dor no ajuda prevene infeksaun
Dx. 4 : Menus volume likidu a/h laran sae no muta
- Objetivu : pasiente la sente laran sae no muta
- Kriteria rezultadu : likidu iha isin ne‟ebe lakon bele rekopera fila-fali,
pezu normal.
- Planu intervensaun:
1. Observa padraun han pasiente nian
R: atu hatene padraun an pasiente nian
2. Tetu pasiente nian pezu
R: atu hatene karik iha mudansa ba pezu pasiente nian
3. Fo hahan oitua-oituan maibe bebeik
R: atu ajuda kompleta nesesidade nutrisaun
4. Haruka pasiente atu hemu be‟e no deskansa barak
R: atu ajuda rekupera fali likidu ne‟ebe lakon tamba muta
5. Kolabora ho mediku fo ai-moruk anti-vomitus
R: atu hamenus laran sae
6. Kolabora ho mediku fo terapia IV fluid
R: atu ajuda halo balansu ba likidu no eletrolitu iha isin ne‟ebe lakon tamba
Muta.
4. Implementasaun Enfermajem
Hanesan inisiativu husi planu asaun hodi bele alkansa objetivu
espisifiku. etapa implementasaun hahu depois de forma planu hodi nune'e ‟ele ajuda
alkansa metas ne‟ebe espera. Tan ne‟e planu implementasaun hala‟o hodi modifika
fator ne‟ebe fo influensia ba problema saude kliente (NANDA, 2012).
Etapa enfermajen ne‟ebe hala‟o kompostu husi etapa sira hanesan:
a. Etapa preparasaun : etapa dahuluk husi asaun enfermajem ne‟ebe enfermeiro/a
tenke halo no mos identifika ba iha etapa planu hodi bele halao
implementasaun.
b. Asaun : asaun ne‟ebe halo ona tamba iha planuhodi bele ajuda rekupera
kondisaun kliente nian fiziku emosional.
c. Dokumentasaun : presija halo dokumentasaun wainhira halo asaun ruma
presija halo dokumentasaun ho lolos ba asaun sira.
5. Evaluasaun enfermajem
Evaluasaun hanesan etapa ikus husi asaun ne‟ebe realiza ona inklui mos
fo valorizasaun ba asaun ne‟ebe mak implementaona. Atu hare mos objetivu no
implementasaun sira ne‟ebe halo ona, rezolvidu ona ka lae ( Tartowo, 2017 ).
Avaliasaun husi diagnostiku 5 mak hanesan :
a. Padraun respiratoriu la efetivu a/h dimiuisaun debitu fuan
Pasiente bele dada iis ho diak ona
b. Hipertermia a/h prosesu inflamasaun/infeksaun
Pasiente nia tempratura isin normal fila-fali
c. Dor aguda a/h inflamasaun iha valvula fuan
Pasiente nia eskala dor bele diminui/tun
d. Menus volume likidu a/h laran sae no muta
Pasiente la sente laran sae no muta, no likidu iha isin lolon bele rekupera fali.
REFERENSIA
WHO. 2004,Rhematic fever and Rheumatic Heart Disease Report of a WHO expert
Consultation. [Online]Melalui: http://www.who.int/cardiovascul
ar_diseases/resources/en/cvd_trs923.pdf
[diunduh 1 Mei 2016]
Nelson, 2007,Rheumatic Heart Disease. Textbook of Pediatrics, Edisi 18 Elsevier
Luiza Guilherm, dkk. 2016,Molecular Mimicry in The Autoimmune Pathogenesis of Rheumatic
Heart Disease.Autoimmunity