KONSEITU NO KUIDADUS
ENFERMAGEM BA LABARIK HO
DIAPER RASH (RUAM POPOK),
BURNS (LUKA BAKAR) NO
IMPETIGO
PREPARED BY: ELEONORA FERNANDES ALMEIDA, MNS
TABLE OF CONTENTS
01 02 03
1. DIAPER RASH BURNS/ LUKA IMPETIGO
(RUAM BAKAR/QUEIMADURA
POPOK)
01
DIAPER RASH/RUAM POPOK
INTRODUCTION
❖ Irritasaun kulit (diaper rash) maka moras ida iha kulit (erupsaun iha kulit)
ne'ebé mosu tanba inflamasaun iha área ne'ebé taka hosi popok/diaper,
parte jénital, hale'u anus, kidun, kelen, no parte kraik kabun nian. Moras
ida ne’e dala barak akontese iha bebé no labarik ki'ik sira ne'ebé uza
popok/diaper, normalmente iha idade menus hosi tinan 3, barak liu iha
idade fulan 9 to'o 12 (Apriza,2017).
❖ Dadus ne’ebé fó sai husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha tinan
2018 prevalénsia irritasaun kulit (diaper rash) iha bebé sira aas tebes
25% hosi bebé ne'ebé moris iha mundu maka barak liu sofre irritasaun
kulit tanba uza popok/diaper. Númeru aas liu hetan iha idade fulan 6-12
(Ramba, 2018).
Klasifikasaun
Klasifikasaun ba Iritasaun kulit/diaper dermatitis nian tuir
Meliyana & Hikmalia (2017) fahe ba iha grau 3, maka:
1. Grau I (Kmaan)
a. Iha mean oituan iha área ne’ebe falun ho diaper/popok nian
b. Kulit maran oituan
c. Mosu kafuak (pápula) ki'ik ida.
2. Grau II
a. Iha mean ne'ebé fraku/samar iha área diaper nian ne'ebé boot liu.
b. Iha kafuak maka'as iha área ki'ik tebes.
c. Bubu (pápulas) mosu no namkari/tersebar
d. Kulit hetan maran moderadu.
3. Grau III
a. Mean akontese iha área ne'ebé luan liu.
b. Kulit ne'e nakfera.
c. Benjolan ka kafuak (pápula) barak mosu no kafuak ida-idak iha líkidu(pústulas)
d. Bele mosu edema (bubu).
ETIOLOGIA
Tuir Serdaroğlu & Üstünbaş (2010) iha fatór oioin ba diaper rash nian, fatór
importante liu maka
• Tanba bokon área fralda/diaper nian ne'ebé nakonu liu no gesekan ne'ebé
rezulta iha disfunsaun barreira kulit nian hetan destruisaun no penetrasaun
hosi irritante
• urina no fezes hamosu irritasaun
• Infesaun kulit, fungal no baktéria, ida ne'ebé maka komum liu mak candida
albicans ne'ebé rezulta iha irritasaun kulit perineál.
• Fatór nutrisionál sira tanba dieta ne'ebé ladi’ak biotina no zinku,
• Bele mós kauza hosi kímiku sira ne’ebé baibain uza loroloron hanesan
sabaun, deterjente, no antiséptiku ne'ebé bele hamosu ka aumenta
dermatite kontaktu irritante primáriu.
• Alerjia ba material fralda nian
• Popok/diaper sira uza kleur liu no la troka kedas hafoin sintina ka mi.
Sinal no sintomas
❖ Kulit mean ka rash iha area kabun, parte jénital no anus (parte isin nebe
taka ho popok/diaper)
❖ Moras, kanek nakloke
❖ Sente la komfortavel bainhira troka diaper/popok ka fase area nebe falun
ho diaper/popok nia área
Managementu
“ABCDE”. Air: husik lahó popok, durante oras balun
Barreira: Protesaun ba kulit bele fornese liuhosi uza óxidu
zinku ka petróleu iha área ne'ebé taka ho Diaper/popok
Cleansing: hamoos área ne’e ne’be taka Diaper/popok ho bee
no hena ne'ebé mamar ka toalla hafoin troka popok/diaper.
Diaper : uza diaper/popok sira ne'ebé absorve tebes no Evita
diaper hena nian. Diaper/popok sira mós tenke troka lalais
bainhira nakonu, ka kada oras 1-3 iha loron no dala ida iha
kalan.
Edukasaun : Edukasaun inan-aman kona-ba oinsá atu
mantein funsaun barreira kulit nian, hanesan troka popok
beibeik no hamoos ho di'ak kulit ne'ebé taka ho popok/diaper.
Diagnosa Planu Intervensaun
Enfermagem Enfermagem
Dx. 1 Risku ba Integridade kulit
1. Risku ba Integridade kulit ne'ebé ladi'ak relasiona ho estragu
ba Kulit/Tesidu
ne'ebé ladi'ak relasiona ho
1. Monitoriza kondisaun kanek nian.
estragu ba Kulit/Tesidu 2. Fase area perineal ho bee no
2. Risku infesaun relasiona ho hamaran
3. Proteje kulit husi umidade/lembab
irritasaun kulit liu husi urina, fezes ka kosar
4. Mantein toba fatin no roupa sira
3. Perturbasaun ba konfortu moos.
relasiona ho sintoma sira 5. Kolabora no família hodi tau-matan
ba kanek.
relasiona ho moras
02
BURNS/LUKA BAKAR/QUEIMADURA/COMBUSTIO
Introdusaun
❖ Keimadura (combustio) mak estragu ka lakon tesidu ne’ebé
akontese kauza hosi kontaktu ho fonte manas hanesan ahi, bee
manas, kímiku, eletrisidade no radiasaun
❖ Bainhira superfisial husi isin ne’ebé mak kona ahi han maka bele fó
ameasa ba ema nia vida tanba hetan estragus ba iha vazus ran,
eletrolitu la balansu, disturbiu respiratoriu inklui mos funsaun
nervus, (Adibah & Winasis,2019)
Anatomi kulit
Klasifikasaun
Tuir matenek nain Smeltzer &
Suzanna (2022) klasifikasaun
keimadura mak hanesan tuir mai:
1. Bazeia ba Kauza 2. Bazeia ba Profundidade
a. Keimadura kauza husi kalor
b. Keimadura kauza husi bee keimadura
manas
c. Keimadura kauza husi [Link] grau I
substansia kimika
d. Keimadura kauza husi fontes
[Link] grau II
eletrika
[Link] grau III
e. Keimadura kauza husi radiasaun
Etiologia
a. Thermal Burn ou Keimadura husi temperatura ne’ebé
manas ho forma gas, likidu
Keimadura termal hanesan keimadura ne’ebé kauza husi kulit
kona direitamente husi ahi, be’e manas, gas.
b. Chemical Burn ou Keimadura husi substansia kímiku
Kemadura kímika kauza husi kontaku direitamente ba tesidus
kulit husi asidu ou líkidu.
Etiologia
c. Electrical Burn ou Keimadura Elektriku
Keimadura kauza husi eletrisidade hanesan estragus ne’ebé akontese husi
korenti elétrika ba isin lolon ema nian no sunu tesidus ou bele kauza problema
ba iha funsaun husi orgaun. Ema nia isin lolon hanesan transfere elétriku
ne’ebé diak. Korenti eletrika ne’ebé lori ba isin lolon sei hamosu manas hodi
hetan keimadura no estragus ba tesidus isin. No keimadura nia grau depende
ba iha, voltage eletrisidade nian
d. Radiation Injury ou keimadura husi radiasaun
Kiemadura husi radiasaun kauza tanba kona husi fonte radioativu. Kona
husi loron matan ne’ebe kauza tamba kona demais ka kleur liu husi loron
matan, ida ne’e mos parte ida husi kiemadura radiasaun nian
Manifestasaun Klinika
1. Bazeia Ba Profundidade Keimadura, mak fahe ba
Keimadura Grau II Keimadura Grau III
Keimadura Grau I : a. Estragus ba iha a. Estragus hahu husi derme
a. Estragus ba kamada too profundidade
epiderme no derme
epiderme b. Estragus ba kulit hanesan
b. Forma inflamasaun fuk, glandula sebasea
b. Kulit maran,hiperemia ho nomos prosesu c. Laiha ona flictenas
forma eritema eksudasaun d. Kor kulit sai mean,
c. Moras c. Iha flictenas/blister kamutis
d. Rekuperasaun akontese d. Sente moras e. La sente moras
espontaneamente husi f. Prosesu rekuperasaun
loron 5-10 kleur tanba la akontese
granulasaun
Manifestasaun Klinika
Bazeia Ba Nivel Seriedade Kanek (Maior, Moderadu No Menor)
A. Keimadura Maior/ bo’ot
a. Keimadura ho nia luan liu husi 25% ba ema adultu no 20% ba
labarik
b. Eziste keimadura iha liman, oin, matan, tilun, ain no perineum
c. Eziste trauma inhalasaun no multipla injuri
d. Eziste keimadura husi fontes eletriku ne’ebe maka’as
B. Keimadura Moderada/ nato’on
a. Keimadura ho nia luan 15-25% ba adultu no 10-20% ba labarik
b. La eziste keimadura iha liman, oin, matan, tilun, ain no perineum
C. Keimadura Menor/ ki’ik
a. Keimadura ho nia luan 15% ba adultu no ba labarik 10%
b. La eziste keimadura iha área oin, liman no ain
c. Laiha trauma ba inhalasaun, fratura.
Determina medida no extensaun area queimadura nian
❑ Rule of nines /regra husi 9
❑ Lund browder chart/Gráfiku browder Lund
❑ Rule of the palm/Regra husi palma
Rule of nine
1. Utilizasaun “Rule of Nine”
a. Ulun to’o kakorok : 9%
b. Ekstremidade superior parte karuk : 9%
c. Ekstremidade superior parte los : 9%
d. Isin parte posterior : 18%
e. Isin parte anterior : 18%
f. Jenitalia : 1%
g. Ekstremidade inferior no superior : 18%
Total : 100%
Lund browder chart
Rule of the palm
Criteria refere no admit
Manajementu no Kuidadus
Enfermagem
1. Manajementu
Faze 3 :
1. Emergensia (resuscitative)
2. Acute/intermediate
3. Rehabilitasaun
1. Emergensia
• Hasai pasiente husi fatin perigu
• Airway/C-spine, Breathing, Circulation, Disability
(Primary survey)
• Patency of Airway, C-spine protection, Oxygen, IV fluids
and phisical/neurological disability
• Taka kanek
• Hasai kadeli, brinkus, relojio, nsst
2. Acute/intermediate
Secondary survey
Wainhira pasiente stabiliza ona:
• Foti pasiente nia dadus
• Dadus historia mediku passado
• Drugs history
Diagnosis no monitoring :
• Labs : CBC (anemia, infection), electrolytes
• Imaging : Chest x-ray, C-spine
• Manajementu ba fluid (Intravenous fluid)
• Manajementu ba kanek queimadura-topical antibiotic, dressing
• Manajementu ba Moras/pain-analgsia
• Skin graft
Skin graft
Kuidadus enfermagem
Diagnosa enfermagem
1. Dolor relasiona ho ajenti injuri fisiku
2. Risku ba Infesaun relasiona ho defeza primária isin nian
ne'ebé la adekuadu – integridade kulit ne'ebé ladi'ak
3. Estragus integridade kulit relasiona ho mudansa volume
likidu
Intervensaun Enfermagem
Dx. 1 Dolor relasiona ho ajenti injuri fisiku
1) Identifika nivel dolor
2) Fo tekniku non farmakologia atu hamenus dolor (ezemplu
terapia múzika, téknika imajen orientadu, terapia halimar nian,
nsst).
3) Kolabora ho mediku hodi fo aimoruk analgesic
4) Fasilita deskansa iha tempu loron no toba iha kalan
5) Kontrola ambiente ne’ebe bele aumenta dolor, mak hanesan
temperature ambiente, barulho/lian makas, no sst
03
IMPETIGO
Introdusaun
❑ Moras kulit ida ne'ebé kauza hosi infesaun baktéria ne'ebé
dala barak akontese iha bebé sira hanaran pioderma.
Pioderma kauza hosi baktéria estafilokoku gram-pozitivu,
liuliu S. aureus no estreptokoku ka rua ne'e hotu.
❑ Impetigo maka ezemplu ida husi pioderma, ne'ebé ataka
kamada epiderme husi kulit. (Djuanda, 56:2005).
Klasifikasaun
1. Impetigo crustosa/ contagiosa (lahó bolha líkidu, ho
krosta/escab/Keropeng)
Impetigo crustosa hetan de'it iha labarik sira, dala barak liu mosu
iha oin, haleu inus no ibun. Moras kulit nian iha forma eritema no
vesíkula sira ne'ebé nakfera lalais no vizivel maka kulit mean
ne'ebé mahar hanesan Bani-been.
2. Impetigo bullozu (ho bolus ne'ebé nakonu ho líkidu)
Moras kulit nian iha forma eritema, vesíkula sira, no bula. Parte
isin nian ne'ebé hetan ataka dalabarak maka isin-lolon, liman no
ain.
Etiologia
Impetigo kauza husi Staphylococcus aureus ka
Grupu A Beta Hemolytic Streptococcus
(Streptococcus pyogenes).
Prevensaun
1. Fase liman kedas uza bee-moos hafoin kontaktu ho pasiente, liuliu
bainhira hetan kanek.
2. Labele hatais roupa troka malu ho ema ne'ebé sofre impetigo
3. Hamoos no dezinfeta brinkedu sira ne'ebé bele infeta ema
4. Hariis beibeik ho sabaun no bee (bele uza sabaun antiséptiku
5. Ijiene ne’ebé di’ak, inklui fase liman beibeik, halo liman kukun badak no
moos.
6. Hadook an husi ema ho impetigo.
7. Fase roupa, toalla no hena kama nian husi labarik sira ho impetigo ketak
husi sira seluk. Fase ho bee manas no maran iha loro-matan ka iha
mákina maran manas. Brinkedu uza bele fase ho dezinfetante.
8. Uza luvas bainhira aplika antibiótiku tópikal ba área infetadu sira no
fase liman hafoin kose aimoruk topikal
Kuidadus Enfermagem
Diagnosa Enfermagem
1. Integridade kulit ne'ebé ladi'ak relasiona ho
kanek/lesi iha kulit
2. Risku atu hadaet infesaun iha relasaun ho
diminuisaun imunidade.
3. Moras ne'ebé relasiona ho prosesu inflamatóriu
4. Transtornu/gangguan termoregulasaun nian
ne'ebé relasiona ho prosesu inflamatóriu
Kuidadus Enfermagem
Dx 1 Integridade kulit ne'ebé ladi'ak relasiona ho kanek/lesi iha kulit
Intervensaun Enfermagem:
1. Fó hanoin ba pasiente sira atu uza roupa ne'ebé labele aperta liu (luan)
2. Tesi liman kukun no mantein liman moos
3. Halo drainajen ba bullae no pustula sira ho aseptiku ho seringa ida atu
prevene daet ba kulit sira seluk.
4. Kompresa sira bele halo uza solusaun NaCl 0.9% iha impetigo krustozu
atu hamos krustozu no hatun moras
5. Mantein kulit moos no maran
6. Hariis pasiente ho be morna no sabaun (antiseptiku)
7. Kolaborasaun ba administrasaun antibiótiku tópiku ba kliente sira
THANKS
Slidesgo
CREDITS: This presentation template was created by Slidesgo,
Flaticon Freepik
including icons by Flaticon and infographics & images by Freepik