Network Architecture
Arkitetura rede esensialmente hanesan dezeñu no estrutura rede komputadór ida. Nia abranje
arranju elementu rede hanesan router, switch, no kabel, no mos protokolu no regras ne’ebe governa
transmisaun dadus iha rede tomak.
Iha tipu komún balun husi arkitetura rede, inklui:
1. Rede Área Lokál (LAN):Rede ida ne’ebé liga komputadór iha área jeográfika ki’ik ida nia laran,
hanesan edifísiu eskritóriu ka eskola.
2. Rede Área Luan (WAN): Rede ne’e kobre área jeográfika ne’ebé boot no bele liga LAN barak.
Internet mak ezemplu boot liu husi WAN ida.
3. LAN ne’ebé la iha fiu (WLAN): Hanesan ho LAN ida, maibé uza teknolojia sem fiu (hanesan Wi-Fi)
hodi liga dispozitivu sira.
4. Rede Área Metropolitanu (MAN): Rede ida ne’ebé kobre sidade ka kampus boot ida.
5. Arkitetura Cloud:Envolve dadus no servisu deskarga ba servidor remota ne’ebe asesu liu husi
internet. Nia suporta eskalabilidade no asesu remota.
Arkitetura rede ida-idak iha ninia karakterístika úniku, benefísiu, no kazu utilizasaun. Sira hotu
servisu hamutuk atu asegura komunikasaun no transferénsia dadus ne’ebé la iha problema entre
dispozitivu sira. Se ita iha pergunta espesífiku liu ka presiza insights kle’an liu, sente livre atu husu!
Rede Área Lokál (LAN) mak rede ida ne’ebé liga komputadór no dispozitivu sira seluk iha área ida
ne’ebé relativamente ki’ik, hanesan edifísiu ida de’it, eskritóriu, ka kampus. Tipikamente uza ba
komunikasaun interna no fahe rekursu, hanesan printer no armazenamentu arkivu, entre dispozitivu
sira ne'ebé ligadu.
Iha ne’e iha karakterístika xave balun husi LAN ida:
- Ranga Jeográfika: Kobre área ki’ik ida, baibain edifísiu ida de’it ka grupu edifísiu ida.
- Taxa Transferénsia Dadus Aas: LAN sira tipikamente oferese taxa transferénsia dadus ho velosidade
aas, halo sira adekuadu ba aplikasaun sira ne’ebé presiza komunikasaun lalais.
- Konetividade: Dispozitivu sira iha LAN ida nia laran bele komunika ba malu diretamente sein presiza
liu husi koneksaun internet.
- Rekursu Fahe: Utilizadór sira bele fahe rekursu hanesan printer, file, no aplikasaun iha rede tomak.
- Arame ka Fiu: LANs bele fiu (uza kabel Ethernet) ka wireless (uza Wi-Fi).
- Kustu-Efisiente: Konfigura no mantein LAN ida normalmente kustu-efetivu liu kompara ho rede
luan liu hanesan WANs.
Ezemplu husi Utilizasaun LAN
- Rede Aposte: Iha eskritóriu ida, LAN ida liga komputadór, impresora, no dispozitivu sira seluk hotu,
ne'ebé permite funsionáriu sira atu fahe arkivu no komunika ho efisiente.
- Rede Uma: Rede uma típiku ida liga komputadór, smartphone, tablet, Smart TV, no dispozitivu sira
seluk, ne’ebé permite sira atu fahe koneksaun internet no komunika ba malu.
Rede Área Luan (WAN) hanesan tipu rede ida ne’ebé kobre área jeográfika ida ne’ebé luan, dala
barak liga Rede Área Lokál barak (LAN) hamutuk. Bele span sidade, nasaun, ka mezmu kontinente,
fornese dalan ba dispozitivu no rede iha fatin oioin atu komunika ba malu.
Karakterístika Xave husi WAN ida:
- Kobertura Jeográfika boot: WAN sira bele liga dispozitivu sira iha distánsia ne'ebé dook, hodi
permite komunikasaun entre sidade sira, nasaun sira, ka mezmu kontinente sira.
-Konetividade: Tipikamente uza teknolojia transmisaun oioin, inklui liña arrendamentu, ligasaun
satélite, no rede públiku (hanesan internet), atu liga LAN oioin.
- Taxa Transferénsia Dadus: Enkuantu la’ós lalais hanesan LAN, WAN sira bele nafatin fornese taxa
transferénsia dadus ne’ebé sufisiente ba aplikasaun oioin.
- Kasabilidade: WAN sira bele halo eskala hodi liga númeru boot ida husi dispozitivu no rede sira,
halo sira sai adekuadu ba organizasaun boot sira ho ramu ka eskritóriu oioin.
- Kustu: Konfigura no mantein WAN ida jeralmente karun liu LAN ida tanba nesesidade ba
infraestrutura komunikasaun ho distánsia dook no liña komunikasaun ne’ebé aluga.
Ezemplu husi Utilizasaun WAN:
- Rede Korporativu: Korporasaun boot sira dala barak uza WAN sira hodi liga sira-nia fatin eskritóriu
oioin iha sidade ka nasaun oioin, hodi permite komunikasaun no fahe dadus ne’ebé la iha problema.
- Internet: Internet ne’e rasik hanesan ezemplu boot liu husi WAN ida, liga dispozitivu no rede
millaun ba millaun iha mundu tomak.
Oinsa Hasae funsiona:
- Routers: Router sira uza hodi dirije dadus entre LAN oioin no asegura katak nia to'o iha destinu
ne'ebé loos.
- Media Transmisaun: WAN sira uza tipu media transmisaun ne’ebé diferente, hanesan kabel fibra
ótika, ligasaun satélite, no sinál mikroondas, hodi transfere dadus iha distánsia ne’ebé dook.
- Protokolu: Protokolu oioin (hanesan TCP/IP) uza hodi jere transmisaun dadus no asegura
komunikasaun ne’ebé konfiavel iha rede tomak.
Rede Área Lokál (WLAN) ida ne’ebé la iha Fiu hanesan ho Rede Área Lokál (LAN), maibé nia uza
teknolojia sem fiu hodi liga dispozitivu sira iha área limitadu nia laran, hanesan uma, eskritóriu, ka
kampus. WLANs konveniente tanba sira permite dispozitivu atu liga ba rede sein presiza kabel fíziku,
halo sira fleksivel liu no fasil liu atu monta no habelar.
Karakterístika Xave husi WLAN ida:
- Konetividade ne’ebé la iha fiu: Uza onda rádiu (hanesan Wi-Fi) hodi liga dispozitivu sira, halakon
nesesidade ba ligasaun ho fiu.
- Fleksibilidade: Dispozitivu sira bele liga ba rede husi fatin ne'ebé de'it iha área kobertura WLAN
nian, bainhira de'it sira iha alkanse husi pontu asesu sem fiu.
- Mobilidade: Utilizadór sira bele movimenta iha área kobertura nia laran sein lakon koneksaun, halo
WLAN sira ideál ba dispozitivu móvel hanesan smartphone, tablet, no laptop.
- Fasil Instalasaun: Konfigura WLAN ida jeralmente lalais liu no menus karun liu duke instalasaun
rede ho fiu, liu-liu iha ambiente ne’ebé kabel halai susar.
- Seguransa: WLANs tipikamente uza protokolu enkripsaun no autentikasaun, hanesan WPA3, hodi
proteje transmisaun dadus no asegura deit dispozitivu autorizadu bele liga.
Ezemplu husi Utilizasaun WLAN:
- Rede Uma: WLAN uma típiku ida permite dispozitivu sira hanesan smartphone, laptop, tablet, no
aparellu intelijente sira hodi liga ba internet no komunika ba malu sem fiu.
- Rede Ofisiál: Iha ambiente eskritóriu, WLANs permite funsionáriu sira atu liga sira-nia dispozitivu ba
rede sein hetan restrisaun husi kabel fíziku, permite fleksibilidade no mobilidade boot liu.
Komponente sira husi WLAN ida:
- Pontu Asesu Sem fiu (WAPs): Dispozitivu sira ne’ebé transmite sinál sem fiu no permite dispozitivu
sira atu liga ba rede. Sira atua hanesan ponte entre parte sem fiu no fiu husi rede.
- Adapters Rede sem fiu: Komponente Hardware iha dispozitivu (hanesan laptop no smartphone)
ne’ebé permite sira atu liga ba WLAN.
- Router: Dispozitivu ida ne’ebé liga WLAN ba internet no jere tráfiku dadus entre rede no rede
esterna.
Oinsá WLAN sira funsiona:
1. **Transmisaun Sinál: Pontu asesu sem fiu (WAP) haruka sai sinál rádiu ne’ebé kobre área
espesífiku ida, kria zona kobertura sem fiu.
2. **Koneksaun Dispozitivu:** Dispozitivu ho adaptador rede sem fiu detekta sinal radio no liga ba
WAP.
3. **Transmisaun Dadus:** Dadus transmite entre WAP no dispozitivu sira ne’ebé ligadu uza onda
rádiu. WAP jere komunikasaun no asegura dadus to’o iha destinu ne’ebé loos.
Rede Área Metropolitanu (MAN) hanesan tipu rede ida ne’ebé kobre área jeográfika ida ne’ebé boot
liu duké Rede Área Lokál (LAN) maibé ki’ik liu Rede Área Luan (WAN). Tipikamente nia haleu sidade
ka kampus boot ida, fornese konetividade ho velosidade aas no fasilita integrasaun LAN barak iha
área metropolitana nia laran.
### Karakterístika Xave husi MAN ida:
- **Kobertura Jeográfika:** Tipikamente kobre sidade tomak ka kampus boot ida, fornese
konetividade iha área ida ne’ebé luan liu duké LAN ida.
- **Konetividade ho Velosidade aas:** Oferese taxa transferénsia dadus ho velosidade aas,
adekuadu ba aplikasaun sira ne’ebé presiza komunikasaun lalais no transferénsia dadus ne’ebé boot.
- **Konetividade:** Liga LAN barak, ne’ebé permite komunikasaun no fahe rekursu ne’ebé la iha
problema iha fatin oioin iha área metropolitana nia laran.
- **Komunikasaun ne’ebé Konfiavel:** Dala barak uza kabel fibra ótika no mídia transmisaun seluk
ne’ebé konfiavel atu asegura komunikasaun ne’ebé estável no efisiente.
- **Kustu:** Karun liu atu monta no mantein duke LAN ida, maibé jeralmente menus kustu duké
WAN ida tanba kobertura jeográfika ne’ebé ki’ik liu.
### Ezemplu husi Utilizasaun MAN:
- **Rede sira iha Sidade tomak:** Munisípiu sira uza MAN sira hodi liga eskritóriu governu nian
oioin, biblioteka públiku sira, no instituisaun sira seluk iha sidade laran tomak, fasilita komunikasaun
no fahe rekursu.
- **Kampus Universidade:** Kampus universitáriu boot ida bele uza MAN ida atu liga edifísiu,
dormitóriu, no fasilidade oioin, fornese estudante no funsionáriu sira ho asesu internet no rede ho
velosidade aas.
### Oinsá mak MANE sira funsiona:
- **Kabela Ótika Fibra:** MAN sira dala barak depende ba kabel fibra ótika hodi fornese transmisaun
dadus ho velosidade aas, konfiavel iha distánsia ne’ebé naruk liu.
- **Routers no Switches:** Dispozitivu sira ne’e jere tráfiku dadus, asegura katak informasaun to’o
iha ninia destinu ne’ebé pretende ho efisiente.
- **Koneksaun Pontu-ba-Pontu:** MAN sira bele uza ligasaun pontu-ba-pontu hodi liga LAN oioin
iha área metropolitana nia laran, fornese dalan komunikasaun ida ne’ebé diretu no seguru.
Arkitetura cloud refere ba komponente no sub-komponente sira ne’ebé presiza ba komputasaun
nube. Komponente sira ne’e tipikamente kompostu husi plataforma front-end (kliente ka
dispozitivu), plataforma back-end (servidor no armazenamentu), modelu entrega bazeia ba cloud, no
rede ida (normalmente internet).
### Komponente Xave sira husi Arkitetura Cloud:
1. **Plataforma Oin-Ikus:**
- **Kliente ka Dispozitivu:** Ida ne’e mak utilizadór finál interasaun ho. Bele hanesan browser web,
app mobile, ka kualker dispozitivu seluk ne’ebé asesu ba servisu cloud.
- **Interfase Uzuáriu:** Interface ne ' ebé utilizadór sira interasaun ho servisu cloud, hanesan
aplikasaun bazeia ba web ka apps móvel.
2. **Plataforma Fila kotuk:**
- **Servers:** Mákina fíziku ka virtuál ne'ebé fornese rekursu komputasaun.
- **Rai:** Solusaun ba rai dadus barak, hanesan baze de dadus no armazenamentu objetu.
- **Software Jestaun Infraestrutura:** Ferramenta no plataforma sira ne’ebé jere, monitoriza, no
aloka rekursu ho efisiente.
3. **Modelu Entrega Bazeiadu:**
- **Software hanesan Servisu (SaaS):** Fornese aplikasaun software liu husi internet, halakon
nesesidade ba instalasaun lokal (e.g., espasu Servisu Google, Microsoft 365).
- **Plataforma hanesan Servisu (PaaS):** Oferese plataforma ida ba dezenvolvedor sira atu harii,
koloka, no jere aplikasaun sira sein trata ho infraestrutura subjasente (e.g., Motor App Google,
Microsoft Azure).
- **Infraestrutura hanesan Servisu (IaaS):** Fornese rekursu komputasaun virtualizadu liu husi
internet, hanesan mákina virtual, armazenamentu, no rede (e.g., AWS EC2, Motor Komputasaun
Google Cloud Cloud).
4. **Rede:**
- **Internet:** Rede primáriu ne’ebé uza hodi liga kliente sira ba cloud.
- **Rede Privadu Virtual (VPN):** Fornese asesu remota seguru ba rekursu cloud.
- **Rede Entrega Konteúdu (CDN):** Distribui konteúdu ba utilizadór sira bazeia ba sira-nia
lokalizasaun jeográfika hodi hadi’a tempu karga no dezempeñu.
### Benefisiu husi Arkitetura Cloud:
- **Kasabilidade:** Fasilmente eskala rekursu sira tun ka tun bazeia ba demanda.
- **Kustu-Efisiénsia:** Selu deit ba rekursu sira ne’ebé ita uza, hamenus despeza kapitál.
- **Fleksibilidade:** Asesu servisu cloud husi fatin ne'ebé de'it ho koneksaun internet.
- **Rekuperasaun ba Dezastre:** Fornesedór sira iha cloud dala barak oferese backup no solusaun
rekuperasaun dezastre ne'ebé robustu.
- **Seguransa:** Fornesedor cloud ne’ebé lidera implementa medida seguransa ne’ebé forte hodi
proteje dadus no aplikasaun.
### Ezemplu husi Arkitetura Cloud iha Asaun:
- **E-Comerce Website:** Loja online ida bele uza arkitetura cloud hodi simu nia website, jere nia
baze de dadus, no rai volume boot husi imajen produtu no dadus kliente. Hodi uza servisu cloud, loja
bele maneja spike iha tráfiku durante eventu vendas no asegura disponibilidade no dezempeñu aas
ba utilizadór sira.
DATA LINK LAYER
INTRODUSAUN
Data Link Layer maka kamada daruak iha modelu OSI (Open Systems Interconnection), ne'ebé maka
responsavel ba transferénsia dadus ne'ebé konfiável entre dispozitivu rua ne'ebé liga diretamente,
hanesan komputadór ka ekipamentu rede nian. Ida-ne'e garante katak dadus transmite ho loloos
liuhosi ligasaun fíziku (hanesan kabel Ethernet, Wi-Fi, nst.) liuhosi maneja erru sira, kontrolu fluxu,
no sinkronizasaun kuadru dadus nian.
Iha funsaun xave rua hosi Data Link Layer:
1. Enkuadramentu: Ida-ne'e pakote bit brutu sira hosi Kamada Fíziku ba iha kuadru sira, ne'ebé maka
estrutura sira hosi dadus ne'ebé bele transmite no komprende ho fasil liu.
2. Deteksaun no Korresaun Erru: Ida-ne'e verifika erru sira iha kuadru sira (hanesan dadus ne'ebé
aat) no bele husu retransmisaun sira se nesesáriu. Métodu deteksaun erru komún sira inklui
checksums no verifikasaun redundansia síkliku (CRC).
Kamada Ligasaun Dadus nian fahe ba sub-kamada rua:
- MAC (Media Access Control): Responsavel ba kontrolu asesu ba meiu transmisaun fíziku, hanesan
determina oinsá dispozitivu sira fahe largura banda iha rede ida.
- LLC (Logical Link Control): Responsavel ba fornese verifikasaun no kontrolu ba erru, no ba jestaun
komunikasaun entre dispozitivu sira iha rede hanesan.
Kamada Ligasaun Dadus garante katak dadus entrega lahó erru ba kamada tuirmai (Kamada Rede)
ba enkamiñamentu ka prosesamentu tuirmai.
Parece que você está mencionando "framework," que é um termo bastante usado em várias
áreas, como desenvolvimento de software, design, negócios, e outros. Dependendo do
contexto, pode ter significados ligeiramente diferentes.
Aqui estão alguns exemplos de frameworks em diferentes áreas:
1. Framework de Desenvolvimento de Software
No desenvolvimento de software, um framework é um conjunto de ferramentas, bibliotecas,
e melhores práticas que fornecem uma estrutura básica para desenvolver aplicativos. Ele
ajuda os desenvolvedores a não precisarem "reinventar a roda" a cada novo projeto,
oferecendo soluções prontas para tarefas comuns.
Exemplos populares:
Django (Python): Framework para desenvolvimento web.
React (JavaScript): Framework/livro para construir interfaces de usuário.
Angular (JavaScript/TypeScript): Framework para construir aplicativos web.
Spring (Java): Framework para desenvolvimento de aplicativos empresariais em Java.
2. Framework de Design
Em design, um framework pode se referir a uma coleção de diretrizes ou princípios que
ajudam os designers a criar experiências ou produtos com uma abordagem consistente e
eficiente.
Exemplo:
Material Design: Framework de design desenvolvido pelo Google, que fornece
diretrizes de estilo, componentes e animações para garantir consistência visual em
interfaces.
3. Framework de Negócios ou Estratégia
No contexto de negócios ou gestão, um framework pode se referir a um conjunto estruturado
de conceitos ou etapas para atingir um objetivo específico, tomar decisões ou analisar um
problema.
Exemplo:
SWOT: Um framework para análise de forças, fraquezas, oportunidades e ameaças de
uma organização ou projeto.
OKR (Objectives and Key Results): Framework para definir e monitorar metas e
resultados em empresas.
4. Framework de Testes
Em testes de software, um framework de testes é uma estrutura que facilita a automação e a
execução de testes, garantindo que os testes sejam consistentes e reutilizáveis.
Exemplo:
JUnit (Java): Framework para testes unitários.
Selenium: Framework para automação de testes em navegadores web.
5. Framework de Segurança
São conjuntos de práticas, diretrizes e protocolos para garantir a segurança em sistemas de TI,
redes e software.
Exemplo:
OWASP: Framework focado em práticas de segurança para desenvolvimento web.
Em Resumo:
Frameworks ajudam a padronizar e organizar a maneira como tarefas ou projetos são
realizados, oferecendo uma estrutura para resolver problemas de maneira eficiente e
consistente.
Você está se referindo a um tipo específico de framework em alguma dessas áreas, ou você
está com dúvida sobre algum tipo específico de framework?
Deteksaun no Korresaun Erru (EDC) maka tékniku esensiál sira ne'ebé uza atu asegura integridade no
ezatidaun dadus nian, liuliu iha sistema komunikasaun no prosesamentu informasaun nian. Sira uza
atu detekta no hadi'a erru sira ne'ebé bele akontese tanba fallansu hardware nian, barullu durante
transmisaun dadus, ka interferénsia sira seluk. Mai ita tama iha detalle uitoan liután:
1. Deteksaun Erru**
Deteksaun erru maka prosesu atu identifika karik iha erru sira iha transmisaun ka armazenamentu
dadus nian. Tékniku popular sira inklui:
- **Parity Bit**:
- Aumenta bit estra ida ba dadus hodi asegura katak númeru bit 1 nian sempre par ka ímpar.
- **Paridade Par**: Númeru 1 sira tenke par.
- **Paridade Impar**: Númeru 1 sira tenke impar.
- **Checksums**:
- Hatama valór sira husi bit hotu-hotu iha bloku dadus ida no hamosu valór ida (checksum).
- Soma husi dadus ne'ebé transmite ona kompara ho valór ne'ebé hein atu detekta erru sira.
- **CRC (Cyclic Redundance Check)**:
- Polinómiu jeradór ida uza hodi hamosu valór verifikasaun ida no kompara ho valór ne'ebé maka
hamosu bainhira simu dadus.
- CRC bele detekta tipu erru oioin, hanesan manipulasaun, bit flips, nst.
### **2. Korresaun ba erru sira**
Bainhira detekta erru ida, tékniku sira koresaun erru nian tenta atu restaura dadus ba nia estadu
orijinál. Métodu balu inklui:
- **Kódigu Hamming**:
- Hatama bit kontrolu ba dadus hodi permite deteksaun no koresaun ba erru 1-bit.
- Bele koriji erru ida no detekta erru rua.
- **Reed-Solomon Codes**:
- Uza iha sistema sira hanesan CD, DVD, no iha transmisaun dadus.
- Sira bele hadi'a erru oioin iha bloku dadus ida.
- **Kódigu BCH**:
- Hirak-ne'e maka kódigu koresaun ne'ebé maka'as ne'ebé bele hadi'a erru bit oioin.
### **Tanbasá ida-ne'e importante?**
Tékniku sira-ne'e krusiál atu asegura konfiabilidade komunikasaun sira no armazenamentu dadus
nian. Sira ajuda minimiza lakon informasaun no asegura integridade dadus iha ambiente sira ne'ebé
sujeitu ba barullu no interferénsia, hanesan:
- **Rede komunikasaun sira** (ezemplu. Internet, Wi-Fi)
- **Armazenamentu dadus** (hard drives, SSDs)
- **Sistema transmisaun dijitál** (hanesan TV ka rádiu dijitál)
### Ezemplu Aplikasaun nian:
- **Rede Komputador**: Bainhira dadus transmite husi komputador ida ba komputador seluk, erru
bele mosu tanba barullu iha liña komunikasaun. Tékniku sira hanesan **TCP/IP** (ho kontrolu erru)
uza atu asegura katak dadus to'o intaktu.
- **CDs/DVDs**: Kódigu sira Reed-Solomon nian uza atu hadi'a sala sira tanba risku sira iha disk,
hodi permite atu hetan fali informasaun.
Tékniku sira-ne'e aumenta konfiabilidade hosi sistema komunikasaun no armazenamentu nian hodi
asegura katak dadus sira transmite ka rai ho loloos, maski hasoru erru potensiál sira.
Ita-boot iha kazu ka aplikasaun EDC espesífiku ruma ne'ebé ita-boot hakarak atu diskute ho detalle
liután?
NETWORK LAEYR
Kamada Rede iha modelu OSI (Interligasaun Sistema Nakloke).
Kamada Rede maka kamada datoluk iha modelu OSI, ne'ebé koloka entre Kamada Ligasaun Dadus no
Kamada Transporte. Ninia papél prinsipál maka atu fasilita komunikasaun entre dispozitivu oioin iha
rede oioin. Kamada ida-ne'e maka responsavel ba enkamiñamentu, enkamiñamentu, no enderesu
pakote dadus sira.
Iha ne'e iha funsaun xave sira hosi Kamada Rede nian:
1. Routing: Kamada Rede nian determina dalan di'ak liu ba dadus atu halo viajen hosi fonte ba
destinu liuhosi rede ida. Router sira opera iha kamada ida-ne'e, hodi determina oinsá atu haruka
dadus ba nia destinu tuirmai.
2. Enderesu Lójiku: Kamada Rede nian atribui enderesu lójiku sira (ezemplu, enderesu IP sira) ba
dispozitivu sira atu nune'e sira bele identifika no lokaliza iha rede ida. Ida-ne'e diferente hosi
enderesu fíziku (hanesan enderesu MAC sira iha Data Link Layer).
3. Enkamiñamentu Pakote: Dadus fahe ba pakote sira, no Kamada Rede enkamiña pakote sira-ne'e
hosi router ida ba router tuirmai to'o sira to'o iha destinu.
4. Fragmentasaun no Remontajen: Dalaruma pakote dadus sira boot liu atu halo viajen liuhosi rede
ida iha pedasuk ida de'it, nune'e Kamada Rede nian maka responsavel atu fahe sira ba fragmentu
ki'ik sira no monta fali sira bainhira sira to'o iha sira nia destinu.
5. Manejamentu no Diagnóstiku ba Erru sira: Enkuantu ladún metin hanesan Kamada Transporte
nian, Kamada Rede nian bele maneja tipu erru sira balun, hanesan rota ne'ebé falla. Protokolu sira
hanesan ICMP (uza hosi ferramenta sira hanesan ping no traceroute) ajuda ho diagnóstiku sira iha
kamada ida-ne'e.
Protokolu ne'ebé komún liu ne'ebé funsiona iha Kamada Rede maka Protokolu Internet (IP), ne'ebé
uza ba enderesu no enkamiñamentu dadus liuhosi rede sira, inklui internet globál.
Routing
Routing maka funsaun fundamentál ida hosi **Network Layer** (Layer 3) iha modelu OSI, no ida-
ne'e krusiál atu determina oinsá dadus hala'o viajen liuhosi rede sira. Iha nivel aas, **routing**
refere ba prosesu hili dalan ida ba pakote dadus sira atu halo viajen hosi sira nia fonte ba sira nia
destinu, liuhosi rede ida ka liu.
### Konseitu Xave sira iha Routing:
1. **Routers**:
Router sira maka dispozitivu rede nian ne'ebé maka funsiona iha Kamada Rede nian no responsavel
ba enkamiña pakote sira hosi rede ida ba rede seluk. Sira ezamina enderesu IP destinu hosi pakote
ida-idak no deside atu haruka ba ne'ebé tuirmai bazeia ba tabela sira enkamiñamentu nian.
2. **Tabela sira Enrutamentu nian**:
Hirak-ne'e uza hosi router sira hodi halo desizaun sira kona-ba enkamiñamentu. Tabela routing ida
kontein informasaun kona-ba dalan sira ne'ebé disponivel, inklui hop tuirmai (router tuirmai) no
rede destinu. Ida-ne'e atualiza ho dinámiku bainhira rede muda (ezemplu, bainhira rota foun sira sai
disponivel ka rota tuan sira falla).
3. **Algoritmu Enkamiñamentu**:
Hirak-ne'e maka regra sira ka protokolu sira ne'ebé maka router sira uza hodi determina dalan di'ak
liu ba dadus. Iha tipu oioin husi algoritmu enkamiñamentu nian, hanesan:
- **Static Routing**: Ida-ne'e envolve konfigurasaun manuál ba rota sira iha router. Administradór
espesifika dalan ne'ebé maka dadus tenke tuir, no dalan ne'e sei metin nafatin exetu muda
manualmente.
- **Routing Dinámiku**: Iha routing dinámiku, router sira komunika ba malu hodi fahe informasaun
kona-ba topolojia rede no ajusta automatikamente rota sira. Ida-ne'e fleksivel liu duké routing
estátiku no bele hatán ba fallansu rede nian. Ezemplu sira hosi protokolu enkamiñamentu dinámiku
inklui:
- **RIP (Routing Information Protocol)**: Protokolu simples ida ne'ebé uza iha rede ki'ik sira, bazeia
ba númeru saltu sira ba destinu.
- **OSPF (Loke Dalan Badak Liu Primeiru)**: Protokolu ida ne'ebé eskalavel liu no efisiente liu
ne'ebé uza informasaun kona-ba estadu ligasaun nian hodi kalkula dalan ne'ebé di'ak liu.
- **BGP (Border Gateway Protocol)**: Uza atu enkamiña dadus entre rede sira ho eskala boot
hanesan ISP sira, foka ba polítika sira no atributu sira dalan nian.
4. **Métrika sira Enrutamentu nian**:
Protokolu enkamiñamentu sira dalabarak uza **métrika sira** hodi deside enkamiñamentu ne'ebé
maka "di'ak liu". Métrika sira bele bazeia ba fatór sira hanesan:
- **Hop Count** (númeru router sira ne'ebé pakote ida tenke liu)
- **Bandwidth** (velosidade ligasaun nian)
- **Latência** (atrazu)
- **Load** (uzu atuál husi ligasaun)
- **Konfiabilidade** (taxa erru iha ligasaun ida)
5. **Tipu sira husi Enrutamentu**:
- **Unicast Routing**: Dadus haruka hosi fonte ida ba destinu espesífiku ida.
- **Multicast Routing**: Dadus haruka hosi fonte ida ba destinu espesífiku oioin (la'ós ema hotu).
- **Broadcast Routing**: Dadus haruka husi fonte ida ba dispozitivu hotu-hotu iha rede.
6. **Deskoberta no Manutensaun ba Rota**:
Iha routing dinámiku, router sira troka periodikamente atualizasaun routing nian hodi asegura katak
sira iha informasaun atualizadu liu kona-ba topolojia rede nian. Ida-ne'e ajuda sira atu adapta ba
mudansa sira rede nian, hanesan router foun sira ne'ebé aumenta ka dalan sira ne'ebé la disponivel.
### Ezemplu:
Bainhira ita-boot haruka pedidu ida ba website ida, hanesan hakerek "www.example.com" iha ita-
boot nia browser, dadus sira sei fahe uluk ba pakote sira. Dispozitivu fonte (ita-boot nia komputadór)
sei haruka pakote sira-ne'e ba router, ne'ebé sei ezamina enderesu IP destinu nian. Hafoin ne'e,
router haree ba nia tabela routing no determina dalan di'ak liu atu haruka pakote sira-ne'e liuhosi
rede to'o ikusmai sira to'o iha website nia servidór.
**Iha sumáriu**, routing esensiál atu dirije pakote sira ho efisiente liuhosi rede sira no asegura
katak dadus to'o iha nia destinu ne'ebé maka hakarak, maski bainhira rede ka dispozitivu oioin maka
envolve.
Logical Addressing
**Enderesu lójiku** maka konseitu ida ne'ebé maka hala'o papél xave iha **Kamada Rede**
(Kamada 3) hosi modelu OSI. La hanesan ho **enderesu fíziku** (ne'ebé uza enderesu MAC iha Data
Link Layer), **enderesaun lójiku** atribui enderesu sira ne'ebé independente hosi hardware fíziku
no bele uza iha rede oioin.
Ezemplu komún liu kona-ba **enderesu lójiku** maka uza **enderesu IP** (Enderesu Protokolu
Internet nian), ne'ebé ajuda atu identifika ho úniku dispozitivu sira iha rede ida no permite
komunikasaun entre dispozitivu sira iha rede oioin (inklui internet).
### Konseitu Xave sira kona-ba Enderesu Lójiku:
1. **Enderesu IP**:
**Enderesu IP** maka enderesu lójiku ne'ebé uza barak liu iha rede. Ida-ne'e atribui ba dispozitivu
hotu-hotu ne'ebé liga ba rede ida hodi permite ida-ne'e atu haruka no simu dadus. Enderesu IP sira
iha versaun rua:
- **IPv4**: Versaun ne'ebé uza barak liu, ne'ebé kompostu husi 32 bits no hakerek iha formatu
hanesan `192.168.1.1`. IPv4 permite ba enderesu úniku hamutuk biliaun 4.3 resin.
- **IPv6**: Versaun foun liu hosi enderesu IP, kria atu rezolve limitasaun sira hosi IPv4. Ida-ne'e uza
enderesu 128-bit, ne'ebé permite númeru boot ida hosi enderesu úniku sira (esensialmente laiha
limite). Enderesu IPv6 sira hakerek iha formatu hexadesimal, hanesan
`2001:0db8:85a3:0000:0000:8a2e:0370:7334`.
2. **Estrutura husi Enderesu IP ida**:
Enderesu IP sira normalmente fahe ba parte prinsipál rua:
- **Porsaun rede**: Identifika rede espesífiku ne'ebé maka dispozitivu pertense ba.
- **Porsaun host**: Identifika dispozitivu espesífiku (ka host) iha rede ne'ebá.
Divizaun entre porsaun rede no host depende ba **subnet mask** (ba IPv4) ka **prefiksu nia
naruk** (ba IPv6), ne'ebé define bit hira iha enderesu IP ne'ebé uza ba parte ida-idak.
3. **Subnetting**:
Subnetting maka prosesu fahe enderesu IP ida ba sub-rede ki'ik liu (sub-rede) hodi optimiza
utilizasaun enderesu IP no hamenus tráfiku rede nian. Hodi uza máskara subrede nian (ezemplu,
`255.255.255.0` ba IPv4), rede ida bele fahe ba rede ki'ik oioin, ida-idak ho nia enderesu IP rasik.
Ezemplu: Se ita-boot iha rede `192.168.1.0/24`, ita-boot bele fahe ba subrede sira hanesan
`192.168.1.0/26`, `192.168.1.64/26`, nst., ida-idak ho nia konjuntu enderesu ki'ik liu.
4. **Enderesu IP Públiku vs. Privadu**:
- **Enderesu IP privadu** uza iha rede privadu nia laran no labele enkamiña iha internet públiku.
Enderesu IP privadu komún inklui `10.0.0.0 - 10.255.255.255`, `172.16.0.0 - 172.31.255.255`, no
`192.168.0.0 - 192.168.255.255`.
- **Enderesu IP públiku** maka enderesu úniku ne'ebé maka atribui ba dispozitivu sira iha internet.
Hirak-ne'e haruka liuhosi internet públiku.
5. **Protokolu Rezolusaun Enderesu (ARP)**:
Enkuantu enderesu lójiku sira (enderesu IP) sira uza ba enkamiñamentu no komunikasaun entre
rede sira, dispozitivu sira presiza hatene **enderesu fíziku** (enderesu MAC) hosi dispozitivu sira
seluk iha rede lokál hodi haruka dadus iha Data Link Layer. **ARP** uza atu halo mapa ba enderesu
IP sira ba enderesu MAC sira iha rede lokál ida nia laran.
6. **Tanba saida maka abordajen lójiku importante**:
- **Eskalabilidade**: Enderesu lójiku sira hanesan enderesu IP sira permite rede sira atu halo eskala
liu fali rede lokál ida de'it (ne'ebé maka hetan limitasaun hosi enderesu fíziku).
- **Routing**: Enderesu lójiku sira uza hosi router sira hodi foti desizaun sira kona-ba
enkamiñamentu no hetan dalan di'ak liu atu to'o iha destinu ida, maski destinu ne'e iha rede ida
ne'ebé kompletamente diferente.
- **Independénsia Rede nian**: Enderesu lójiku sira la liga ba hardware espesífiku ruma, la hanesan
ho enderesu MAC sira. Ida-ne'e signifika katak dispozitivu sira bele muda entre rede oioin no
mantein enderesu lójiku ne'ebé hanesan.
### Ezemplu:
Bainhira ita-boot hakarak asesu ba website ida, ita-boot nia dispozitivu (ezemplu, laptop) iha
enderesu IP lokál (ezemplu, `192.168.1.10`). Bainhira ita-boot hakerek `www.example.com` iha ita-
boot nia browser, DNS (Sistema Naran Domíniu) rezolve naran domíniu ba enderesu IP (ezemplu,
`93.184.216.34`), ne'ebé maka enderesu IP públiku. Enderesu IP ida-ne'e maka enderesu lójiku ida,
no router sira sei uza ida-ne'e atu haruka ita-boot nia pedidu liuhosi rede oioin to'o ida-ne'e to'o iha
servidór ne'ebé maka simu website.
### Iha Sumáriu:
**Enderesu lójiku** fornese dalan ida atu identifika no lokaliza ho úniku dispozitivu sira iha rede
oioin, hodi permite komunikasaun liuhosi sistema sira ho eskala boot hanesan internet. Ida-ne'e
permite fleksibilidade, eskalabilidade no enkamiñamentu dadus nian ne'ebé di'ak liu iha
infraestrutura rede oioin.
Packet Forwarding
**Packet forwarding** maka prosesu krítiku ida iha **Network Layer** husi modelu OSI. Ida-ne'e
refere ba asaun ne'ebé maka halo hosi dispozitivu rede nian sira hanesan **routers** hodi pasa
pakote dadus sira hosi rede ida ba rede seluk, ikusmai asegura katak pakote sira to'o iha sira nia
destinu.
Bainhira pakote dadus ida kria (iha kamada aas liu, hanesan Kamada Transporte), ida-ne'e sei
entrega ba Kamada Rede nian hodi halo enkamiñamentu. Depois de router ezamina pakote nia
enderesu IP destinu, nia enkamiña pakote bazeia ba desizaun routing. Prosesu ida-ne'e envolve
etapa oioin no iha papél krusiál iha fluxu jerál dadus nian liuhosi rede ida.
### Konseitu Xave sira kona-ba Enkamiñamentu Pakote nian:
1. **Router nia Papel iha Pakote Forwarding**:
Router sira, ne'ebé opera iha Kamada Rede nian, maka responsavel ba enkamiña pakote sira entre
rede oioin. Bainhira pakote ida to'o iha router ida, router ezamina enderesu destinu no uza nia
**tabela enkamiñamentu** hodi deside atu haruka pakote tuirmai ba ne'ebé.
2. **Tabela Enrutamentu**:
Router nia **tabela enkamiñamentu** maka baze-dadus ida ne'ebé rai informasaun kona-ba rota
rede nian. Router uza tabela ida-ne'e atu determina "next hop" (i.e., router ka destinu tuirmai) ba
pakote.
Tabela enkamiñamentu ida normalmente inklui:
- **Rede destinu**: Range enderesu IP ka rede ne'ebé pakote presiza atu to'o.
- **Next hop**: Enderesu husi router tuir mai ka destinu.
- **Interface**: Interface rede nian ne'ebé maka tenke haruka pakote.
- **Métrika**: Valór ida ne'ebé reprezenta kustu hosi rota, hanesan kontajen saltu ka velosidade
ligasaun.
3. **Desizaun Enkamiñamentu**:
Bainhira pakote ida to'o iha router, router verifika nia tabela routing no kompara pakote nia
**enderesu IP destinu** ho entrada sira iha tabela. Router hili dalan ne'ebé di'ak liu bazeia ba fatór
sira hanesan dalan ne'ebé badak liu ka dalan ne'ebé ladún nakonu, hafoin haruka pakote ba hop
tuirmai tuir dalan ne'ebá.
Se router labele hetan korrespondénsia loloos iha tabela routing nian, ida-ne'e bele uza **rota
padraun** hodi haruka pakote ba "catch-all" hop tuirmai. Router sira uza algoritmu no protokolu
sira (ezemplu, OSPF, BGP) hodi aprende kona-ba topolojia rede nian no atualiza sira nia tabela
routing nian.
4. **Enkapsulasaun no Dekapsulasaun**:
Enkuantu pakote sira haruka liuhosi rede sira, sira bele hasoru dispozitivu sira hanesan **switch**
ka **firewall** ne'ebé hala'o prosesamentu adisionál. Iha kazu balu, pakote ida bele presiza atu
**enkapsula** iha protokolu seluk (hanesan bainhira pakote ida haruka liuhosi VPN ka tipu rede ida
ne'ebé diferente). Iha kada saltu, dispozitivu sira mós sei **dekapsula** pakote hodi ezamina parte
relevante sira, hanesan enderesu IP destinu nian.
- **Enkapsulasaun**: Hatama header sira (hanesan header Ethernet ka IP header sira) hale'u dadus
iha kada kamada rede nian.
- **Dekapsulasaun**: Hasai header sira bainhira pakote to'o iha nia destinu, hodi hatudu dadus.
5. **Hop Count no TTL (Tempu atu Moris)**:
- **Hop Count**: Ida-ne'e maka númeru hosi router sira ne'ebé pakote ida atravesa ona hodi sai
hosi fonte ba destinu.
- **TTL (Time to Live)**: Kampu TTL iha IP header uza atu prevene pakote sira sirkula beibeik iha
rede. Kada vez pakote ida maka haruka hosi router, nia valór TTL tun 1. Se TTL atinji 0, pakote ne'e
sei soe tiha. Mekanizmu ida-ne'e prevene loop sira enkamiñamentu nian.
6. **Tipu sira husi Enkamiñamentu**:
- **Unicast Forwarding**: Ida-ne'e refere ba enkamiñamentu pakote ida hosi fonte ida de'it ba
destinu ida de'it.
- **Multicast Forwarding**: Iha multicast forwarding, pakote ida haruka ba simu-na'in espesífiku
oioin, envezde ba dispozitivu hotu-hotu iha rede ida ka ba dispozitivu ida de'it.
- **Broadcast Forwarding**: Pakote transmisaun ida haruka ba dispozitivu hotu-hotu iha rede,
maski rede modernu sira uza multicast hodi hamenus tráfiku ne'ebé la nesesáriu.
7. **Enkamiñamentu iha Kamada Ligasaun Dadus**:
Enkuantu **packet forwarding** akontese iha Rede Layer, bainhira pakote to'o iha nia rede destinu
(ka segmentu lokál ida hosi rede ida), ida-ne'e bele entrega ba **Data Link Layer** ba entrega finál
ba dispozitivu finál uza **enderesu MAC** (enderesu fíziku).
8. **Protokolu Enkamiñamentu no Enkamiñamentu Pakote**:
Router sira depende ba protokolu sira routing nian hodi fahe informasaun no aprende kona-ba
dalan sira ne'ebé efisiente liu atu enkamiña pakote sira. Protokolu sira-ne'e ajuda router sira atu
mantein sira nia tabela routing nian.
- **RIP (Routing Information Protocol)**: Protokolu vetor distánsia simples ida ne'ebé ajuda router
sira deside rota ne'ebé atu foti bazeia ba númeru hop.
- **OSPF (Open Shortest Path First)**: Protokolu ligasaun-estadu ida ne'ebé uza estadu ligasaun
rede nian hodi harii tabela enkamiñamentu ida ne'ebé loos no efisiente liu.
- **BGP (Border Gateway Protocol)**: Protokolu vetor-dalan ida, ne'ebé uza liuliu ba
enkamiñamentu entre domíniu sira, hanesan entre ISP sira.
9. **Ezemplu Enkamiñamentu Pakote**:
Imajina katak ita-boot buka hela iha web. Bainhira ita-boot nia komputadór hakarak haruka dadus
ba website ida (ezemplu, `www.example.com`), buat tuirmai ne'e akontese:
**Fragmentasaun no remontajen** maka prosesu esensiál sira ne'ebé akontese iha **Kamada
Rede** (Kamada 3) hosi modelu OSI, espesífikamente iha protokolu sira hanesan **IP** (Protokolu
Internet). Prosesu sira-ne'e garante katak pakote dadus boot sira bele transmite liuhosi rede sira ho
medida Unidade Transmisaun Máximu (MTU) ne'ebé varia, lahó lakon dadus ka korupsaun.
### Konseitu Xave sira:
#### 1. **Fragmentasaun**:
Fragmentasaun maka prosesu atu haketak pakote boot sira ba pedasuk ki'ik sira (naran **fragmentu
sira**) bainhira pakote orijinál boot liu atu bele transmite liuhosi segmentu rede ida. **Unidade
Transmisaun Máximu (MTU)** maka medida boot liu hosi pakote ida ne'ebé bele transmite iha rede
partikulár ida. Se pakote ida liu MTU nia medida hosi segmentu rede ida, ida-ne'e presiza atu
fragmenta atu asegura katak ida-ne'e bele transmite ho susesu.
- **Tanba saida maka presiza fragmentasaun**: Rede oioin iha medida MTU oioin. Porezemplu,
MTU ba Ethernet normalmente 1500 bytes, maibé se pakote ida ne'ebé boot liu ida-ne'e presiza
liuhosi ligasaun ida ho MTU ki'ik liu, ida-ne'e tenke fragmentadu.
- **Iha ne'ebé akontese fragmentasaun**: Fragmentasaun halo hosi **dispozitivu fonte** ka
**router** se nia hasoru rede ida ho MTU ki'ik liu duké medida pakote nian.
#### 2. **Oinsá Fragmentasaun Funsiona**:
Bainhira pakote ida boot liu atu bele transmite liuhosi ligasaun ida ho MTU ki'ik liu, ida-ne'e sei fahe
ba fragmentu ki'ik sira. Fragmentu ida-idak sei lori parte ida hosi dadus pakote orijinál nian, no
fragmentu ida-idak sei trata hanesan pakote ketak ida ba objetivu sira enkamiñamentu nian.
Iha ne'e maka deskrisaun ida kona-ba oinsá fragmentasaun funsiona:
- **Pakote Orijinál**: Pakote orijinál iha ulun ho kampu sira hanesan enderesu IP fonte no destinu,
protokolu, no dadus.
- **Fragmentu sira**: Fragmentu ida-idak sei inklui parte ida hosi dadus orijinál, maibé mós nia IP
header rasik. Importante, **fragmentasaun** nia ulun kontein:
- **Identifikasaun (ID)**: Valór úniku ida ne'ebé ajuda simu-na'in hatene katak fragmentu sira
pertense ba pakote orijinál ne'ebé hanesan.
- **Fragment Offset**: Espesifika iha ne'ebé maka dadus fragmentu nian tenke tau iha relasaun ho
dadus orijinál (i.e., pozisaun dadus fragmentu nian iha mensajen jerál).
- **Flags**: Indika se iha tan fragmentu sira tuirmai (normalmente indika ho bandeira "More
Fragments").
- **Naruk Totál**: Fragmentu nia medida (ne'ebé sei menus ka hanesan ho MTU rede nian).
Pontu xave ida atu nota maka **IP header** hosi fragmentu sira (depois de fragmentasaun) sei ki'ik
liu duké header orijinál, tanba parte dadus nian agora fahe ba pedasuk ki'ik liu.
#### 3. **Monta fali**:
Reassembly maka prosesu ne'ebé akontese iha **dispozitivu destinu** (destinu finál pakote nian),
iha ne'ebé pakote sira ne'ebé fragmentadu tau hamutuk fali hodi forma dadus orijinál.
- **Prosesu Remontajen**: Simu-na'in uza **Kampu Identifikasaun** iha IP header hodi halibur
fragmentu hotu-hotu ne'ebé pertense ba pakote ne'ebé hanesan. **Offset fragmentu** ajuda simu-
na'in hatene iha ne'ebé maka dadus fragmentu ida-idak tama iha pakote orijinál.
- **Orden husi Fragmentu sira**: Fragmentu sira bele to'o la tuir orden, maibé simu-na'in bele
nafatin monta fali ho loloos uza fragmentu nia deslokasaun, ne'ebé indika pozisaun husi fragmentu
ida-idak iha pakote orijinál.
- **Manejamentu ba Fragmentu sira ne'ebé Lakon**: Karik fragmentu ruma lakon ka estraga,
pakote ne'e labele monta fali. Iha kazu ne'ebá, simu-na'in bele husu retransmisaun ba fragmentu
ne'ebé lakon, depende ba protokolu ne'ebé uza (ezemplu, TCP).
#### 4. **Bainhira no Tanbasá Fragmentasaun Akontese**:
- Fragmentasaun normalmente hahú bainhira pakote ida liu MTU hosi segmentu rede ida. Kauza
komún sira ba fragmentasaun inklui:
- Pakote ida ne'ebé maka hamosu iha rede ida ho MTU ne'ebé boot liu (ezemplu, Ethernet) presiza
atravesa rede ida ho MTU ne'ebé ki'ik liu (ezemplu, túnel VPN ka ligasaun ho MTU 576 bytes).
- Router sira bele fragmenta pakote sira bainhira sira atravesa rede sira ho MTU ki'ik liu,
partikularmente iha protokolu tuan sira ka kondisaun rede espesífiku sira.
#### 5. **Fragmentasaun iha IPv4**:
Iha IPv4, fragmentasaun bele akontese iha **dispozitivu fonte** (molok pakote haruka sai) no
**router intermédiu sira** (bainhira sira hasoru MTU ki'ik liu iha dalan). Pakote sira ne'ebé
fragmentadu transmite independentemente, no dispozitivu destinu maka responsavel atu monta fali
sira.
Kampu xave sira iha IPv4 nia ulun relasiona ho fragmentasaun inklui:
- **Identifikasaun**: Valór úniku ida ne'ebé ajuda iha agrupamentu fragmentu sira hosi pakote
orijinál ne'ebé hanesan.
- **Flags**: Inklui bandeira "Fragmentu barak liután", ne'ebé indika se iha fragmentu barak liután
hosi pakote.
- **Fragment Offset**: Indika pozisaun fragmentu nian iha pakote orijinál.
Fragmentasaun iha IPv4 la'ós ideál no tenke evita bainhira de'it posivel, tanba ida-ne'e bele
aumenta posibilidade ba lakon pakote, kompleksidade, no kustu. Tanba ne'e, rede modernu sira
normalmente depende ba **Path MTU Discovery (PMTUD)** hodi prevene fragmentasaun