0% encontró este documento útil (0 votos)
316 vistas47 páginas

Uso de Tecnología en Redes Computadoras

Este documento presenta un grupo de trabajo sobre el tema del uso de la tecnología de redes de computadoras. Incluye una lista con 18 miembros del departamento de informática de la Universidad Oriental de Timor Leste, sus números de registro y sus nombres.
Derechos de autor
© © All Rights Reserved
Nos tomamos en serio los derechos de los contenidos. Si sospechas que se trata de tu contenido, reclámalo aquí.
Formatos disponibles
Descarga como DOCX, PDF, TXT o lee en línea desde Scribd
0% encontró este documento útil (0 votos)
316 vistas47 páginas

Uso de Tecnología en Redes Computadoras

Este documento presenta un grupo de trabajo sobre el tema del uso de la tecnología de redes de computadoras. Incluye una lista con 18 miembros del departamento de informática de la Universidad Oriental de Timor Leste, sus números de registro y sus nombres.
Derechos de autor
© © All Rights Reserved
Nos tomamos en serio los derechos de los contenidos. Si sospechas que se trata de tu contenido, reclámalo aquí.
Formatos disponibles
Descarga como DOCX, PDF, TXT o lee en línea desde Scribd

TRABALHO GRUPO

TOPICO
UTILIZASAUN TEKNOLOGIA REDE KOMPUTADOR

No Nome NRE Departamento


1 Amercia S.V. dos Santos [Link] Informática
2 Antonio Falo [Link] Informática
3 Albino D. Gonçalves [Link] Informática
4 Ajerlito E.T. da Silva 22.04.01. Informática
5 Brandolinda Pereira [Link] Informática
6 Delfina de [Link] [Link] Informática
7 Fernando Colo [Link] Informática
8 Herminia [Link] [Link] Informática
9 Jaimito S.A.G. Pinto [Link] Informática
10 Jose dos Santos [Link] Informática
11 Joaninha Maria [Link] Informática
12 Natalino S. Madeiera [Link] Informática
13 Noviano C. da Costa [Link] Informática
14 Octavio B. Rangel [Link] Informática
15 Octavio M. Nunes [Link] Informática
16 Ricardo [Link] [Link] Informática
17 Saturlina V. Ribeira [Link] Informática
18 Vierna da C. da Cruz [Link] Informática

UNIVERSIDADE ORIENTAL TIMOR LOROSA’E


(UNITAL)
Lia makloke
Ba dahuluk hakarak hasa’e agradese ba Aman Maromak tamba liu husi Nia Grasa
Espiritu nian ne’ebé guia ona ami mesmu iha difikuldade ne’ebé barak mai ami, maibé Ita
boot haraik mai ami ho espiritu matenek nian mai hodi nune’e bele hakerek hotu traballu ida
ne’e tuir tempu ne’ebé determina ona. No mós bá ami nia família no ba maluk estudante
ne’ebé suporta ona ami iha tempu difisil nia laran, liu husi oportunidade ida ne’e mós ami 
hakarak hato’o agradese wa’in bá parte hotu-hotu ne’ebé fó kontribuisaun direita no indireita
mai ha’u hodi bele hakerek hotu ami nia traballu ida ne’e:

Sr. Delfim da Silva, [Link] nu’udar professor disiplina ne’ebé ho nia matenek no


dedikasaun tomak no edukadór sira hotu, hodi nune’e hakerek no elabora hotu traballu ida
ne’e ho di’ak,obrigado Wain.

ii
Indise

Kapa
Lia Makloke..........................................................................................................................i
Indise.....................................................................................................................................ii
KÁPITULU I INTRODUSAUN.........................................................................................1
1.1...........................................................................................................................................
Antesedente......................................................................................................................2
1.2...........................................................................................................................................
Formulasaun Problema....................................................................................................2
1.3...........................................................................................................................................
Limitasaun Problema.......................................................................................................2
1.4...........................................................................................................................................
Objetivu............................................................................................................................2
KÁPITULU II TEÓRIA BÁSICA.....................................................................................3
2.1. Definisaun rede compotador...........................................................................................3
2.2. Istoria kona ba rede computador.....................................................................................7
2.3. Kategoria rede computador.............................................................................................5
2.3.1 PAN (Personal Area Network ) ............................................................................7
2.3.2. LAN (Local Area Network).................................................................................8
2.3.4 WAN ( Wide Area Network) ...............................................................................9
2.3.5. Internet..................................................................................................................10
2.3.6. VPN ......................................................................................................................10
2.3.7. Tipu ba transmisaun..............................................................................................11
2.3.8. Broadcats..............................................................................................................11
2.3.9. Point-to-point.......................................................................................................11
2.4. Topolojia baziko ba rede computador sira.....................................................................12
2.4.1. Topolojia bus......................................................................................................12
2.4.2. Rings topology (ring)..........................................................................................13
2.4.3. Topolojia ba fitun sira.........................................................................................13
2.4.4. Ai-huun topolojia................................................................................................14
[Link] Topology....................................................................................................14
2.5. Komputador network hardwere no sira nia funsaun....................................................15
2.5.1. Kliente computador sira.....................................................................................16

iii
2.5.2. Kabel..................................................................................................................16
2.5.3 Konetor...............................................................................................................17
2.5.4. Switches............................................................................................................17
2.5.5. Hubs..................................................................................................................18
2.5.6. Ponte sira...........................................................................................................18
2.5.7. Acces point/pontu asesu....................................................................................19
2.5.8. Routers..............................................................................................................20
2.5.9. Repetear............................................................................................................20
2.6. Tipu servisu sira ne’e simultaneamente......................................................................29
2.7. Tipu ligasaun internet sem tel inklui...........................................................................31
2.8. Benefisiu husi rede komputador.................................................................................32
2.9. Teknolojia ne’e halo atu fasilita ema nia moris..........................................................37
KÁPITULU III LIA MAKTAKA...................................................................................41
3.1. Konklusaun .................................................................................................................41
3.2. Rekomendasaun ..........................................................................................................41
Referençia

iv
KÁPITULU I

INTRODUSAUN

1.1. Antesedente

Dezenvolvimentu teknolojia komputadór nian aumenta lalais, ida-ne'e bele haree iha era rede
komputadór nian iha tinan 80 nia laran, ne'ebé sei sai nu'udar puzzlu ida-ne'ebé akadémiku sira
hakarak hatán, no iha tinan 1988 rede komputadór sira hahú uza iha universidade, kompañia sira,
agora tama ona iha era mileniu ida-ne'e liuliu internét mundiál ne'ebé luan sai ona realidade
loroloron nian ba ema rihun ba rihun iha mundu nee. Aleinde nee, rede nia hardware no software
troka tiha ona, iha inísiu dezenvolvimentu nian, besik rede hotu-hotu harii husi kabe koasial,
agora barak harii husi fibra optika ka komunikasaun kabeleiru. Ami hasoru ona rede komputadór
sira dala barak no sira hatene ona ami. ami, kuaze loron-loron, uza rede komputadór sira hodi
aselera informasaun ne'ebé suli no fasilita halo buat hotu ne'ebé iha relasaun ho teknolojia.
Internet, ne'ebé ohin loron sai populár liu daudaun, mak rede komputadór estruturadu ne'ebé
interligadu no bele interasaun malu. Ida ne'e bele akontese tanba dezenvolvimentu teknolojia
rede nian ne'ebé lalais tebes no konfiguraun dezeñu ne'ebé simples (Islami et al., 2020), nune'e
iha tinan balu nia laran númeru utilizadór komputadór sira ne'ebé sai membru rede internét
aumenta nafatin.

Ho rede nia ajuda, estudante ida bele aproveita fonte informasaun oioin iha internét nu'udar
rekursu aprendizajen.

1
1.2. Formulasaun Problema

1. Saida mak rede komputadór?


2. Saida mak istória kona-ba dezenvolvimentu rede komputadór nian?
3. Tipu topolojia kona-ba rede komputadór saida?
4. Saida mak LAN, WAN, MAN, no Internet signifika?

[Link] Problema

1. Hatene katak rede komputadór sira-ne'e katak sá.


2. Hatene istória dezenvolvimentu komputadór nian.
Hatene tipu topolojia iha rede komputadór sira.
4. Hatene saida mak LAN, WAN, MAN no internét signifika.

1.4. Benefisiu

Husi traballu grupu ida ne’e bele aumenta tan ami nia koñesimentu iha materia Multimedia
nian.

2
KÁPITULU II

TEÓRIA BÁSICA

2.1. Definisaun rede komputador

Rede komputadór mak grupu komputadór ne'ebé liga hamutuk ho intensaun atu troka
dadus ka informasaun. Rede komputadór sira bele kompostu husi komputadór oin-oin ne'ebé liga
ba rede lokál (LAN) ka rede ida-ne'ebé liga iha eskala boot liu, hanesan rede Internet. Rede
komputadór sira bele ajuda hasa'e efisiénsia no produtividade liu husi fasilita utilizadór sira atu
kolabora no troka informasaun ho fasilidade. Iha rede komputadór sira, utilizadór sira tenke halo
ligasaun klaru ho mákina, fó sai sira-nia servisu ho klaru, fó sai transferénsia fail ho klaru no
jeralmente trata jestaun rede tomak rasik. Iha sistema distribuidu ida, la iha buat ida mak presiza
halo ho klaru, buat hotu-hotu halo automatikam ente husi sistema ne'e sein utilizadór nia
koñesimentu. Tan ne'e sistema distribuidu mak sistema software ne'ebé kria iha parte rede
komputadór nian. Programa ne'e mak determina nivel integrasaun no transparénsia rede nian
ne'ebé hakarak. Tanba ne'e diferensa entre rede ida no sistema distribuidu ida mak liu iha
software (liu-liu sistema operasionál), la'ós iha hardware. Rede komputadór sira importante ba
ema no sira-nia organizasaun tanba rede komputadór sira iha uzu util ba sira. Objetivu husi rede
komputadór mak:

 Fahe rekursu Programa hotu-hotu, instrumentu no dadus ne'ebé ema hotu bele uza iha
rede, la haree ba fatin rekursu no utilizadór sira. Porezemplu, funsionáriu ida husi
Gabinete Akademiku haruka lista estudante foun sira ba biblioteka ho forma printu ida
hodi halo impresaun diretamente ba printer biblioteka nian husi komputadór iha
Gabinete.
 Akademiku/iha parte seluk, biblioteka ne'e sei hetan fail foun ida husi lista estudante
ne'ebé rai diretamente iha komputadór funsionáriu sira husi Gabinete Akademiku nian.
Reliabilidade Aas availabilidade husi fonte alternativa wainhira presiza. Porezemplu, iha
aplikasaun bankária ka militár nian, se mákina ida la servisu, organizasaun nia
dezempeñu la sai prejudikadu tanba mákina seluk iha rekursu hanesan.

3
 Salva osan Harii rede ho komputadór ki'ik mak baratu liu duke uza framework prinsipál
sira. Dadus ne'e rai hela iha komputadór ne'ebé atua hanesan server no komputadór seluk
ne'ebé uza dadus ne'e hanesan kliente. Formulariu ne'e hanaran kliente-server.
 Eskalabilidade/Halo di'ak liu dezempeñu liu husi fasilidade atu aumenta komputadór
serveiru ka kliente nian sein kompromete dezempeñu komputadór serveiru ka kliente
ne'ebé eziste. Interfere ho dezempeñu husi servidór ka kliente komputadór ne'ebé eziste.
 Komunikasaun Kooperasaun Mediu entre ema ne'ebé dook liu husi rede komputadór atu
troka dadus no komunika.
 Asesu ba Informasaun Observador luan atu bele asesu no hetan informasaun remota liu
tan.
 Komunikasaun Ema ba Ema Uza atu komunika husi ema ida ba ema seluk husi distánsia
boot liu.

Rede komputadór mak rede ida-ne'ebé permite komputadór sira atu komunika ho malu
liuhusi troka dadus, software komputadór no aplikasaun sira. Ho rede komputadór ida nee,
utilizador sira bele interasaun ka komunika ho utilizador sira seluk.

Iha rede komputadór ida, klaru katak iha parte sira ne'ebé iha relasaun. Parte ne'ebé simu servisu
ne'e bolu nu'udar kliente no fornesedór servisu ne'e bolu nu'udar server. Iha dezeñu ida-ne'e
baibain ema hatene hanesan sistema kliente-server.

4
Aleinde ko'alia kona-ba kompriensaun kona-ba rede komputadór sira iha jeral, ita mós sei ko'alia
kona-ba kompriensaun kona-ba rede komputadór sira tuir peritu sira. Tuir mai mak kompriensaun
kona-ba rede komputadór husi peritu oin-oin.

Tuir Dede Sopandi : Rede komputadór mak grupu komputadór ne'ebé ketak maibé interligadu
hodi hala'o sira-nia knaar.

Tuir Madcom : Rede komputadór mak grupu komputadór hamutuk ho sira-nia ekipamentu apoiu
hotu ne'ebé bele liga no liga ba malu.

Tuir Melwin Syafrizal : Rede komputadór mak relasaun interligasaun ida-ne'ebé uza meiu
komunikasaun ne'ebé la'ós kabeiru ka kabeiru entre komputadór rua ka liu ne'ebé liga ba malu.

Tuir Encyclopedia Britannica : Rede komputadór mak komputadór rua ka liu ne'ebé liga ba
malu ho objetivu atu komunika dadus liuhosi eletróniku. Rede komputadór ida-ne'e iha funsaun
prinsipál hanesan ligasaun no ekipamentu komunikasaun fíziku.

Tuir Geeksfor Geeks Geeks : Rede komputadór mak sistema ida-ne'ebé liga komputadór
independente barak atu fahe dadus ka informasaun no rekursu sira.

5
2.2. Istoria kona-ba rede komputador

Rede Komputadór Konceptu rede komputadór nian moris iha tinan 1940 iha Amerika iha
projetu dezenvolvimentu komputadór modelu I iha laboratóriu Bell no grupu peskiza husi
Universidade Harvard. Projetu ne'e lidera husi Profesor H. Aiken. Ulukliu projetu ne'e hakarak
de'it aproveita de'it komputadór ida-ne'ebé tenke uza hamutuk. Iha tinan 1950 bainhira
komputadór sira-ne'e hahú dezenvolve to'o kriasaun superkomputadór ida. Iha tempu neeba, ema
ne'ebé koñese hanesan konseitu ida atu liga komputadór sira ne'ebé uza ba malu. konseitu ida-
ne'e hanesan konseitu distribuisaun prosesu bazeia ba tempu ne'ebé koñese nu'udar Sistema Fahe
Tempu (TSS), tanba ne'e ba dahuluk implementa ona rede komputadór ida. Iha sistema TSS
nian, terminál oioin (komputadór) liga iha serie.

Ba komputadór host. Iha prosesu TSS, komesa haree kombinasaun teknolojia


komputadór no teknolojia telekomunikasaun, ne'ebé hahú dezenvolve ketak-tebes. Iha tinan 1970
nia laran, hafoin serbisu todan sa'e maka'as no presu ba ekipamentu komputadór boot komesa
sente karun tebes, konseitu prosesu distribuisaun hahú. Iha prosesu ida-ne'e komputadór host
balun hala'o servisu boot ida paralelu hodi serve terminál oi-oin ne'ebé liga iha serie ba kada
komputadór host. Iha prosesu distribuisaun, presiza duni atu iha integrasaun kle'an entre
komputadór no teknolojia telekomunikasaun, tanba aleinde prosesu sira ne'ebé tenke distribui,
komputadór host hotu-hotu tenke serve sira-nia terminál sira iha sekuénsia ida de'it husi sentru
komputadór nian. Iha istória komputadór nian laran, komputadór nia hardwarming ne'ebé boot
tinan-tinan, hetan ona dezenvolvimentu lalais. Ida ne'e akompaña husi kapasidade aas no medida
ki'ik liu. Oras ne'e komputadór sira no sira-nia rede bele halo komunikasaun entre komputadór
sira (Peer to Peer System) laho liu komputadór sentrál ida. Ba ida nee, hahú dezenvolve
teknolojia rede lokál ida-ne'ebé koñesidu hanesan LAN.

6
7
2.3. Kategoria rede komputadór sira

Tuir (Anonymous, 2020) husi tipu rede komputadór oioin, ne'ebé tesi-lia husi sira-nia to'o iha,
sira bele halo grupu ba kategoria 5, hanesan Rede Area Pesoal (PAN), Rede Area Lokal (LAN),
Rede Area Metropolitanu (MAN), Rede Area Boot (WAN), no Internet.

2.3.1. PAN (Personal Area Network)

PAN mak rede komputadór ka pontu asesu ne'ebé uza atu komunika ho ekipamentu
pesoál oin-oin hanesan komputadór, telemovel, telemovel, no impressora. Kontrola PAN hala'o
ho autoridade pesoál sira. Dadus ne'ebé PN haruka mak dadus pesoál tanba uza ba objetivu
pesoál sira. Teknolojia no protokolu sira ne'ebé PAN uza inklui Wifi, Wireless Application
Protocol (WAP), Bluetooth, Infrared no seluk tan. Rede privadu sira bele luan metru balu deit.

[Link] area network (PAN)

8
2.3.2. LAN (Local Area Network)

LAN mak rede ida-ne'ebé liga komputadór/servisu sira iha fatin ka edifísiu jeográfiku ne'ebé
hanesan no liga liu husi kabe internét ida. LAN iha área kobertura maizumenus metru 100 to'o
km 2, depende ba tipu kabe ligasaun ne'ebé uza. Lalais transferénsia dadus husi 1 to'o 100 MBps.
Iha tipu rua husi LAN hanesan Interface Peer no Host.

Figura.2. LAN (Local Area Network)

2.3.3. MAN (Metropolitan Area Network)

MAN mak rede ida-ne'ebé kobre área urbana hanesan sidade ida. MAN baibain inklui
LAN rua ka liu iha área jeográfika ida. Rede komputadór ida-ne'e hanesan MAN se iha radiu 10
to'o 50 km. Aplikasaun rede MAN nian dala barak uza hodi liga entre sukursal kompañia nian no
uza Wireless hanesan meiu transmisaun. Komunikasaun Sosial Wireless uza barak tanba
Komunikasaun Sosial Wireless ne'e relativamente baratu, fleksivel no konfiavel ba ligasaun
dook.

Figura.3. MAN (Metropolitan Area Network)

9
2.3.4. WAN (Wide Area Network)

Rede Area Boot ka hakerek hanesan WAN mak rede ida-ne'ebé liga komputadór sira iha
área jeográfika ida-ne'ebé luan liu no liga liuhusi telemovel ka kabel satélitu entre nasaun sira,
entre kontinente sira no mós iha mundu tomak. Rede ida bele hanaran WAN se nia iha ligasaun
multimediál ho dook liu kilómetru 100. Tanba distánsia naruk, meiu ne'ebé baibain uza mak
ligasaun satélite ka kabe fiber-optiku iha bee okos.

Figura.4. WAN (Wide Area Network)

10
2.3.5. Internet

Internet mak kolesaun ida husi rede komputadór ne'ebé liga ba malu no bele lee no
deskreve protokolu komunikasaun balun ne'ebé ita hatene hanesan Protokolu Internet (IP) no
Protokolu Kontrola Transmisaun (TCP). TCP/IP hanesan regra/protokolu ba troka pakote dadus
ne'ebé uza husi ekipamentu hotu-hotu iha mundu atu liga ba Internet.

Figura.5. Internet

2.3.6. VPN

VPN ( Virtual Private Network) VPN mak solusaun ida atu fornese koneksaun internét
ne'ebé seguru liu. VPN bele kria dalan ne'ebé seguru ba nesesidade transmisaun dadus. Oras ne'e
daudaun, iha plataforma barak ne'ebé fa'an VPN sira ho gratuita, ka fornese asesu prémiu.

11
2.3.7. Tipu ba Transmisaun

        Tuir (Winarsih, 2021) Rede komputadór sira bazeia ba tipu transmisaun fahe ba rua,
hanesan Broadcast no Point-to-Point.

2.3.8. Broadcast

 Iha kanál komunikasaun ida de'it ne'ebé mak kompara ho mákina hotu iha rede.
 Mensajen ki'ik sira, ne'ebé hanaran pakote, ne'ebé haruka husi mákina ida simu husi
mákina seluk. Pakote ne'e nia kampu-adresa iha informasaun kona-ba ema ne'ebé simu
pakote nee.
 Bainhira simu tiha pakote ida, mákina halo kontrolu ba kampu-adratu.
 Se pakote ne'e rasik, mákina sei halo prosesu ba pakote nee, se pakote ne'e ba
komputadór seluk, mákina sei ignora.

2.3.9. Point-to-Point
 Iha kanál komunikasaun ida de'it ne'ebé mak kompara ho mákina hotu iha rede.
 Mensajen ki'ik sira, ne'ebé hanaran pakote, ne'ebé haruka husi mákina ida simu husi
mákina seluk. Pakote ne'e nia kampu-adresa iha informasaun kona-ba ema ne'ebé simu
pakote nee.
 Bainhira simu tiha pakote ida, mákina halo kontrolu ba kampu-adratu.
 Se pakote ne'e rasik, mákina sei halo prosesu ba pakote nee, se pakote ne'e ba
komputadór seluk, mákina sei ignora.
 Bainhira simu tiha pakote ida, mákina halo kontrolu ba kampu-adratu.
 Se pakote ne'e rasik, mákina sei halo prosesu ba pakote nee, se pakote ne'e ba
komputadór seluk, mákina sei ignora.

12
2.4. Topolojia Baziku ba Rede Komputador sira

Tuir (Anonymous, 2021) Iha rede komputadór sira, topolojia refere ba armazén sira ne'ebé
iha ligasaun. Topolojia rede komputadór bele konsidera hanesan forma ka estrutura rede
virtuál nian. Formatu ida-ne'e la sempre korresponde ho armazén fíziku atuál husi
ekipamentu sira iha rede.

2.4.1. Topolojia bus

Topolojia bis mak topolojia kabe úniku ida-ne'ebé liga estasaun servisu ida-idak ho servidor.
vantajen husi topolojia ida-ne'e mak bainhira dezenvolve rede foun no estasaun servisu sira,
ne'e la interfere ho estasaun servisu sira seluk. Maibe, bainhira kabe ne'e estraga ka rahun,
kabe ne'e sei estraga rede tomak.

Figura.6. Topolojia bus

13
2.4.2. Rings Topology (ring)

        Topolojia ring mak topolojia ida-ne'ebé haree hanesan modelu ring ka sirkulu. Nunee, kada
estasaun servisu sei simu informasaun husi mákina ida ba mákina seluk. vantajen husi topolojia
ring ne'e mak sei la iha kolisaun ka kolisaun entre dadus. Iha tempu hanesan, frajilidade husi
topolojia ne'e mak se node ida tun tun, rede tomak sei lakon.

Figura.7. Rings Topology (ring)

2.4.3. Topolojia ba fitun sira

Topolojia ba fitun ka fitun mak estasaun servisu ida-idak ne'ebé nia dalan liga diretamente liu
husi server ka hub. vantajen husi topolojia ida-ne'e mak se estasaun servisu ida interrompe, rede
hotu-hotu sei la hetan esperiénsia hanesan. Tanba estasaun servisu ida-idak iha liña ka kabe
rasik. Tuir topolojia ida-ne'e nia okos mak presiza kustu signifikativu tanba presiza rekursu kabe
barak.

[Link] ba fitun sira

14
2.4.4. Ai-huun Topolojia

Topolojia ai-huun ne'e kombinasaun ida husi topolojia fitun no bis. Topolojia ida-ne'e
haree hanesan ai-huun nia huun, bele konsidera hanesan ekipamentu sentrál ne'ebé liga
diretamente de'it ho bis ai-huun. Ai-huun ne'e nia huun funsiona hanesan ho fatin hotu. Vantajen
no dezvantajen sira hanesan ho topolojia bis no fitun sira. Maibe, utilizasaun rede ne'e permite
atu hadi'a eskalabilidade rede nian.

Figura.9. Ai-huun Topolojia

2.4.5. Mesh Topology

Mesh topolojia dala barak uza bainhira la iha ligasaun komunikasaun entre knotak sira iha rede
komputadór nian. Devices tenke liga diretamente bainhira iha rede ne'ebé hanesan. vantajen husi
topolojia ida-ne'e mak komunikasaun entre komputadór sira lalais liu no seguransa garante.
Dezavantajen husi topolojia ida-ne'e mak presiza kustu aas liu atu fornese kabel.

[Link] Topology

15
2.5. Komputadór Network Hardware no sira-nia Funsaun.

Komputadór server ne'e mak hardware rede ne'ebé importante liu iha internét. Servisu
ne'e nia servisu mak atu sai hanesan sentru ba rede komputadór hotu-hotu no iha servisu ne'e nia
laran mak dadus importante hotu-hotu sei rai hela. Bainhira kliente hato'o pedidu ruma, serveiru
sei haruka pedidu ne'e liu husi hardware rede no software ruma. Iha jerál, komputadór sira iha
servidór iha funsaun hanesan armazenamentu ba baze dadus informasaun hotu.

Dadus sira iha servidor sei haruka tuir kliente nia pedidu. Diak liu mak espesifikasaun
komputadór serveiru nian, kapasidade armazenamentu ne'ebé boot liu no mós prosesu ne'ebé
lalais liu. Tan ne'e serveiru ne'e hanesan buat ida-ne'ebé influénsia liu ba dezempeñu rede
internét nian. Espesifikasaun komputadór serveiru mós tenke espesiál, komputadór baibain labele
obriga atu sai serveiru. Komputadór serveiru ne'e tenke bele servisu oras 24 loron ida, nune'e
hardware ne'ebé uza mós tenke espesiál. Hahu husi prosesor, hard drive, RAM, motherboard,
fornesimentu eletrisidade no ekipamentu sira seluk hotu iha servidor. Ho ida-ne'e serve-na'in bele
serbí kliente ho optimu sein serve-na'in tun.

[Link] toos

16
2.5.1. Kliente komputadór sira

kliente signifika komputadór utilizadór nian. Hanesan esplika ona iha leten, kliente sira
mak ema ne'ebé asesu ba dadus kona-ba servidor sira liuhosi rede internét.

Numeru kliente sira-ne'e baibain kompostu husi komputadór oin-oin ne'ebé liga liu husi rede
internét ne'ebé hanesan ho serveiru.

Se kliente nia komputadór la iha ligasaun ho server, kliente ne'e sei la bele asesu ba dadus
komputadór husi server. Komputadór kliente ne'e komputadór baibain de'it ne'ebé laiha asesu ba
rede internét.

Atu bele liga ba rede internét, kliente nia komputadór tenke liga ba rede LAN ne'ebé kabe ka
bele sai rede WiFi.

2.5.2. Kabel

Bainhira ko'alia kona-ba rede, klaru katak sei la ketak husi rede nia kabel. Molok iha
teknolojia WiFi, internét hotu-hotu liga ho kabe rede. Kabelu sira ne'ebé uza barak liu mak tipu
UTP (Unshielded Twisted Pair), kabelu koasial no Fiber Optic. Bainhira hili kabe atu suporta
koneksaun ne'ebé lalais, rekomenda atu uza tipu kabe fibra optika ne'ebé bele transmite dadus
to'o 1 GBps, maibé kustu ne'e karun liu no instalasaun difisil. Atu harii rede eskala lokál ida,
preferidu liu mak uza kabe UTP tanba kustu ne'e baratu liu no fasil liu iha termus manutensaun.

[Link]

17
[Link]

Konetor ne'e hanesan hardware rede nian ne'ebé nia funsaun instaladu iha kabe nia rohan
atu liga ba adaptador kabe. Iha tipu konetor oioin ne'ebé uza iha rede nia ekipamentu sira ohin
loron, inklui: Konetor RJ-45 ne'e uza ba kabe UTP no oras ne'e uza barak liu ba rede internét.
Konetor BNC/T ne'e uza ba kabe tipu koasial. Konetor ST ne'e uza ba kabe fibra optika nian,
ne'e mak konetor ne'ebé folin-boot liu kompara ho seluk. Atu haree se konetor ne'e loos ka lae
bainhira instalasaun konetor ne'e ita bele uza teste konetor.

2.5.4. Switche

Switches mak rede hardwarming ne'ebé funsiona hodi halo rahun rede ida husi servidór
ida ba kliente oin-oin iha rede lokal. Baibain portu sira ne'ebé disponivel iha switches barak liu
mak 4,8,16,32 no seluk tan. Ida ne'e signifika katak folin ba mudansa ne'e barak liu. Tenke nota
mós katak mudansa ida-ne'e la hanesan ho sentru ida, maske forma ne'e hanesan maibé funsaun
ne'e la hanesan.

Funsaun prinsipál husi mudansa ida-ne'ebé diferensa mudansa ne'e husi sentru ida mak
ninia abilidade atu sai matenek liu hodi limita no jere kuantidade pakote dadus ne'ebé transfere
ba kada kliente ne'ebé iha ligasaun. Atu nune'e ita bele ajusta internét nia lalais ba kada
utilizador. Funsaun seluk husi switches hanesan:

 Receita sinál no dadus husi komputadór no servidor sira


 Transmite dadus husi server ba kliente no versaun seluk.
 Haforsa sinál ne'ebé hato'o liu husi servidor ba kliente atu nune'e nia lalais nafatin
hanesan.
 Bele jere no limita pakote dadus ne'ebé sei transmite ba kada utilizador.
 Bele sai rede ida repete dala barak
 Sai rede nia pontu sentrál ligasaun nian
 Hanesan ema ne'ebé fahe iha rede.

18
Figura.11. Switch

2.5.5. Hubs

Hub mak hardware rede nian ne'ebé iha funsaun atu fahe rede ne'e ba server ida deit. Baibain
hubs uza iha rede LAN. Diferensa ho mudansa ida mak iha abilidade atu jere kliente, sentru ida
bele fahe de'it rede sein bele jere no limita pakote dadus ne'ebé haruka, nune'e distribuisaun la
justu entre kliente ida no kliente seluk. Diferensa seluk ho mudansa ne'e katak folin ba sentru
ne'e baratu liu. Aleinde nee, fraku husi sentru ne'e mak se sentru ne'e estraga tiha, kliente hotu sei
la liga. Aleinde nee, sentrál ne'e la iha funsaun ne'ebé matenek hanesan teknolojia iha knotak.

2.5.6. Ponte sira

Hanesan ninia naran. Ponte iha funsaun hanesan ponte rede. Ida ne'e signifika katak ponte
ne'e bele liga rede lokál ba rede lokál ne'ebé boot liu. Funsaun seluk husi ponte ne'e bele uza
hodi halo rede lokál nakfera ba rede lokál ki'ik balun. Funsaun prinsipál husi ponte ne'e uza
nu'udar ligasaun entre rede sira ne'ebé uza topolojia rede oioin. Ponte ne'e funsiona loos bainhira
ita iha ajénsia boot ida-ne'ebé kompostu husi edifísiu no eskritóriu oin-oin ne'ebé dook husi fatin.

Edifisiu no eskritóriu hotu-hotu bele liga hamutuk ho ekipamentu ponte.

19
2.5.7. Acces point/Pontu Asesu.

Pontu asesu ne'e iha funsaun atu transmite sinál semoel ne'ebé simu husi router ka kabe
rede atu nune'e sinál ne'ebé kliente simu bele sai di'ak liu. Pontu asesu ne'e apropriadu ba área
sira ne'ebé iha sinál fraku. Ba aplikasaun ida-ne'e fasil liu no instalasaun sira-ne'e la difisil liu
bainhira kompara ho router. Bele dehan, pontu asesu ne'e hanesan hub maibé uza rede WiFi.

Kona-ba seguransa pontu asesu nian, bele hatutan lia-loos ba kada utilizador ne'ebé hakarak liga
ba rede.

Fgura.12. acces point

20
2.5.8. Routers

Ekipamentu hardware rede nian tuirmai mak router. Routor mak rede ida-ne'ebé funsiona
atu fahe rede internét ho protokolu TCP / IP iha kliente nia komputadór. Entaun kliente ida-idak
hetan IP ne'ebé diferente husi malu. Routor nia funsaun hanesan ho pontu asesu maibé iha
karakterístika kompletu liu. Routor sira iha vantajen hodi bele jere pakote dadus ne'ebé sei fahe
ba kada pontu asesu ka sentru ligadu. Routor ne'e apropriadu ba área eskritóriu, edifísiu, kampu
ka merkadu sira ne'ebé iha ema barak liu.

2.5.9. Repetear

Repeater mak hardwarming rede ne'ebé serve atu aumenta sinál. Liu husi repetisaun nee,
sinál sira ne'ebé lokaliza dook bele hametin fali atu nune'e bele hetan sinál sira-ne'e ho distánsia
ne'ebé luan liu. Tan ne'e ba ita-boot sira ne'ebé iha problema ligasaun ne'ebé ladún di'ak hanesan
didin sira ne'ebé taka tiha ona, ai-huun sira, edifísiu sira seluk tan, ita bele koko atu instalasaun
rede ida dala barak husi utilizadór sira.

Figura.13 . Repetear

21
 Kartu Rede

Karta Rede ka Karta Interface Rede mak karta rede ne'ebé baibain instaladu iha
komputadór ka laptop. Ninia funsaun prinsipál mak hanesan kartaun rede hodi simu ligasaun
internét ka rede wifi.

Tan ne'e kartaun rede ne'e hanesan hardware rede adisionál ne'ebé bele liga entre komputadór
sira iha rede internét ida deit.

 Modem.

Modem mak rede ida-ne'ebé iha funsaun atu transforma husi sinál analogu ba dijitál no
versaun seluk. Agora modem ne'e iha forma USB ne'ebé fasil atu uza, molok modem ne'e sei uza
koneksaun Dial-up.

Figura.14. Modem

22
Hardware rede komputadór nian kompostu husi pelumenus komputadór server, kliente,
kabe, HUB,routers, konetores, modems no seluk tan. Entaun, husi agora ba oin, se ita presiza
ekipamentu rede ida, ita labele halo sala atu sosa ida. Asegura katak buat hotu tuir buat ne'ebé ita
presiza. Tenke nota katak Qwords la'ós fornese de'it informasaun kona-ba rede internét sira,
maibé mós iha servisu fa'an domíniu host ne'ebé baratu ba nesesidade sira husi ita-nia website
negósiu nian. Se ita la iha website, haruka kedas iha Qwords no hetan folin espesiál ida.

Buat prinsipál haat iha rede komputadór mak komponente fíziku husi rede organizasaun
funsional, protokolu no prosedimentu sira. Bainhira organiza no halibur tiha, rede komputadór
sira bele uza iha maneira integradu.

Benefisiu husi rede komputadór

Agora, depois aprende kona-ba rede komputadór nia signifikasaun no funsionamentu, iha
kraik ita sei esplika benefísiu balun husi rede komputadór nian.

 Fahe Rekursu

Ita sei hetan fasil liu atu fahe rekursu bainhira uza rede komputadór ida. Iha kazu nee, buat
ne'ebé bele dehan mak fahe rekursu, hanesan fahe dadus, fahe hardware, no fahe asesu ba
internét.

 Konetividade no Komunikasaun

Oras ne'e daudaun, ho rede komputadór ida, ita bele liga ba malu iha rede LAN. Bainhira rede
ne'e harii tiha ona no liga ona ba koneksaun internét ida, entaun koneksaun no komunikasaun
entre utilizadór sira bele akontese, porezemplu, liuhusi haruka e-mail entre edifísiu ka grupu
servisu sira.

 Seguransa no Jestaun ba Dadus

Rede ne'e mós util atu halo fasil ba administradór sira atu jere didi'ak dadus importante
sira husi kompañia. Dadus ida-ne'ebé seguru liu no fasil liu atu hetan bainhira dadus ne'e rai iha
sentrál laran. Liu husi Servisu Hamutuk ida, fasil ba funsionáriu sira atu hetan dadus,
administradór sira mós bele fasilita backup.

23
 Haforsa dezempeñu no balansu

Benefisiu tuirmai husi iha rede komputadór mak rede ida bele sai util liu, liuliu atu hadi'a
dezempeñu.

 Entertainment

Rede ne'e mós bele uza ba atividade halimar nian hanesan halimar jogu online, buka
informasaun iha internét ka haree vídeo iha internét.

Bazeia ba tipu transmisaun

Se grupu bazeia ba forma transmisaun, entaun rede komputadór ne'e iha tipu rua, inklui:

 Rede Wireless

Tipu transmisaun rede ida-ne'e la depende tan ba kabe an nian nu'udar meiu ida atu
haruka dadus, maibé uza fali anin eletromagnetiku. Transmisaun dadus bele to'o iha ekipamentu
ida no ida seluk sein presiza uza kabe.

 Rede Wired

Tipu transmisaun rede ida-ne'e presiza meiu ida hanesan kabe ida atu transmite
transmisaun dadus husi parte ida ba parte seluk. Entaun se ita hakarak liga komputadór ho malu,
ita tenke uza kabe.

24
Bazeia ba Komputador ida-idak nia Relasaun no ninia Knaar iha Prosesu Dadus. Tuir mai
mak tipu rede komputadór bazeia ba papél no relasaun komputadór ida-idak nian.

a. Rede kliente-server

Rede ida-ne'e mak kolesaun komputadór ne'ebé kompostu husi komputadór kliente oin-
oin no komputadór ida-ne'ebé serve iha servidor. Komputadór serbí iha serbí ida-ne'e serve
hanesan fornesedór rekursu, no kliente komputadór sira bele uza de'it rekursu sira hanesan simu-
nain.

b. Rede Parseiru ba Parseiru

Iha rede ida-ne'ebé kolega ba kolega, bele dehan katak laiha partisaun signifikante entre
server komputadór ida no kliente nia server komputadó[Link] rede komputadór ida sein
asisténsia tékniku Ema hotu bele halo rede komputadór sira, maibé ba sira ne'ebé la uza atu halo
rede komputadór sira, ida-ne'e sei sai difisil. Kalm down, Grameds, iha livru Kriasaun Rede
Komputador laho Asistensia Tekniku, ita sei diskute dalan oioin atu kria rede komputadór ida.
Liutan nee, língua iha livru ida-ne'e fasil atu komprende, hodi nune'e bele sai hanesan referénsia
ida.

Oinsa atu sai lalais nu'udar tékniku rede komputadór profisionál

Nuudar tékniku ba negósiu rede komputadór presiza espesializasaun uluk. Atu sai tékniku
rede komputadór ida, presiza ulukliu koñesimentu kona-ba rede komputadór sira. Atu hetan
informasaun kona-ba ida-nee, ita bele hetan informasaun ne'e iha Oinsa sai lalais nu'udar
Tekniku ba Rede Informatika Profisional.

25
1. Rede Area Lokal

Rede limitadu husi área ki'ik ida, jeralmente limitadu husi área ambientál hanesan
eskritóriu ida iha edifísiu ida, ka eskola sira, no baibain la dook hosi maizumenus kilómetru
metru 4. Modelu oioin Confirmasaun Rede Area Lokal, baibain komputadór ida mak halo iha
arkivu ida. atan sira. Saida mak uza hodi rai software governu nian atividade rede, ka hanesan
software ne'ebé bele uza husi komputadór sira ne'ebé liga ba rede komputadór sira ne'ebé
Ligasaun ba rede ne'e baibain hanaran estasaun servisu ida. Baibain baibain baibain Kapasidade
estasaun servisu nian menus liu fali servidór arkivu sira no iha aplikasaun sira buat seluk tan iha
disk maka'as ne'e aleinde aplikasaun ba rede. Rede barak liu Area lokál uza média kabe hodi liga
entre ema ida komputadór ho komputadór seluk.

2. Rede área Metropolitanu

Rede ida-ne'ebé kobre área ida-ne'ebé boot liu fali Rede Area ida Lokal, porezemplu
entre rejiaun sira iha provínsia ida nia laran. Iha kazu ne'e rede liga rede ki'ik balun ba área
ambientál

boot liu, porezemplu, hanesan: rede banku bainhira eskritóriu oin-oin sukursal ida husi banku
ida iha sidade boot ida-ne'ebé liga ba malu seluk tan. Porezemplu, DKI banku iha área hotu iha
Jakarta.

[Link] Scale Area Network

Rede ida-ne'ebé nia ámbitu baibain uza instalasaun satelite sira ka hatudu katak kabe sira-
ne'e hanesan ezemplu ida husi rede bankária tomak iha Indonesia ka iha nasaun seluk. Uza
fasilidade rede [Link] Eskala Boot, Banku ida iha Jakarta bele kontaktu eskritóriu nia
sukursal iha Hong Kong, iha minutu balu deit. Baibain baibain baibain. Rede área eskala boot
ne'e komplikadu tebes no kompleksu tebes, uza barak liu meius ligasaun entre rede área lokál ida
no rede área eskala ida ba komunikasaun globál hanesan internét. Maibe maski nune'e entre Rede
área lokál sira, rede área metropolitan no rede área eskala boot sira la'ós diferente tebes iha dalan
oin-oin, maibé área ne'e nia ámbitu la hanesan de'it Sira ida-ne'e kontra malu.

26
Bazeia ba Distribuisaun Informasaun/Data Sources

1. Rede Sentralizada

Saida mak rede sentralizadu signifika mak rede ne'ebé kompostu husi: kliente nia
komputadór no komputadór serbí iha ne'ebé kliente nia komputadór serve hanesan intermediariu
sira iha asesu ba fonte informasaun/dadus ne'ebé mai husi komputadór sira atan sira.

2. Rede Distribuida

Rede ida-ne'e sai hanesan rezultadu husi kombinasaun rede sentralizadu oioin

nune'e permite komputadór kliente no servidór oioin ne'ebé mesak ida de'it eskluzivu

ligadu atu forma sistema rede partikulár ida.

27
Latest Network Technology

Dezenvolvimentu Rede Foin lalais husi Media Wireless Iha satélite, komunikasaun uza
frekuénsia / band, ne'ebé kontaktu ba sítiu sira seluk bele halo ho VSAT, short for Terminal
Aperture ki'ik tebes, terminál ida-ne'ebé uza iha Komunikasaun dadus satelite, sinál lian no
vídeo, VSAT kompostu husi parte rua:

a transceiver placed outside (outdoors) that can direct

Akompana liuhusi satélite no ekipamentu ida-ne'ebé tau iha sala ida de'it Koneksa transseiru ho
instrumentu komunikasaun utilizador nian, porezemplu PC. Transporteiru ne'e simu no haruka
sinál ba transpondente satélitu sira iha lalehan. satélite ne'e haruka no simu sinál sira husi
estasaun rai-komputadór ida serve hanesan sentru ba sistema. Komputadór ba kada utilizador
ligadu husi sentru ida ba satélite, forma topolojia ida (star topology) topolojia). Sentru ne'e jere
operasaun rede jerál sira. orden a Uza komputadór sira bele komunika ho malu, transmisaun
tenke liga ba sentru ida-ne'ebé depois ne'e sei transmite fali ba satélite, Depois nee, nia
komunika ho komputadór utilizadór VSAT sira seluk.

b. Sistema satélitu ne'ebé ohin loron uza barak mak la'ós satélitu

Regenerativu, ne'ebé só hala'o de'it funsaun relai nian sein kualkér prosesaun sinál ruma.
Modulasaun no demodulasaun. Uza sistema satélitu ida-ne'ebé sei halo rejenerasaun sei halo
folin satélite nian sa'e tanba teknolojia avansadu uza ba aplikasaun iha espasu seidauk uza ba
partikularmente valór ekonómiku. Aleinde nee, partisipasaun orbit, hasai sinál sira, no Intelsat
nia papél no kompetisaun organizasionál iha área internasionál kria kapasidade ami-nia satélite
aumenta daudaun. Teknolojia foun liu husi satélite Wireless Media Iha faze kiik, liuliu satélite
sira iha forma ki'ik liu no efisiente liu. Smallsat bele uza ba sensing remote, rede komunikasaun
interpersonal, no ba aplikasaun sira seluk. Kustu ki'ik liu tan. Uitoan de'it no dezeñu ba tempu
ne'ebé lalais liu. No mos, ezemplu seluk tan kona-ba ita bele haree teknolojia satélite iha
televizaun ne'ebé ita de'it bele haree transmisaun live husi televizaun no laiha ideia oinsá sira
hala'o sira-nia dezempeñu. Husi ne'e ema hatene termu "SNG " (Satellite News Gathering),
hanesan " news gathering " (SNG).

28
Liu husi satélite. SNG hanesan instrumentu ida ba Transmisaun satelite portavel, ne'ebé pratiku
liu atu muda (mobile) ka ba Prosesu instalasaun no dezinstalasaun. Ida ne'e bele hanesan ho
flashlight no espellu, iha ne'ebé SNG mak flashlight no satélite espellu (atu reflete) no reflesaun
ne'e simu husi instrumentu ne'ebé simu (hanesan rai) segmentu) ba prosesu ikus iha Sala
Kontrola Mestre (MCR). regulár SNGs uza durante transmisaun live husi estudu nia li'ur, nune'e
bainhira akontese eventu live, SNG haruka sinál audio-Video liuhosi satélite (uplink) atu simu
(downlink) iha estudu antes transmite fali ba estasaun transmisaun hotu Area. Liu husi kabelas,
koneksaun uza frekuénsia radio. Wireless iha fatin oioin ne'ebé habelar no seguransa dadus
ne'ebé fó sai ona mós garante. Teknolojia Wireless iha fleksibilidade, suporta mobilidade, iha
tékniku reuzu frekuénsia, tékniku selular no entrega, oferese efisiénsia iha tempu (instalasaun)
no kustu ( manutensaun no reinstalasaun iha iha fatin seluk), hamenus uzu kabe no aumenta
númeru utilizadór sira Bele halo fasil no lalais. Maibe iha buat hotu nia kotuk, tuir loloos
Teknolojia Wireless mós kusta osan tanba komponente sira-ne'e mai ho folin ida ne'ebé karun
liu. Maibe folin ne'e la'ós baratu no mós fornese servisu ne'ebé di'ak liu Liu tan. Ohin loron,
teknolojia semoel mai iha forma oioin, Porezemplu, telemovel ne'ebé la iha kabela. Iha
telemovel ida-ne'ebé iha ona ekipamentu ho prezensa hosi PC sira uza rede foun no teknolojia
dijitál sira inklui mós teknolojia ne'ebé foun liu, liuliu teknolojia movel ho telemovel ho
jerasaun datoluk (3G) sistema. Ezemplu ida kona-ba teknolojia semoel mak CDMA (B.
CDMA). Teknolojia B-CDMA dezenvolve husi téknika CDMA. Ida ne'e B-CDMA is an
advanced spread spectrum digital technology for interests disponivel komersialmente, ne'ebé
fornese vantajen barak liu fali riti, kabe, Micro-value no mós sistema komunikasaun rádiu sira
seluk, hanesan kualidade lian aas (32 kb/s), karakterístika fade ne'ebé diak, dezempeñu internu
ne'ebé diak tebes Nivel dadus dinámiku (tuir pedidu): 32 kb/s ~ 144 kb/s. Iha fatin ne'ebé dook
husi nee, Selesaun fleksivel ba frekuénsia (300 ~ 2500 MHz). CDMA broadband sei
dezenvolve hela ba aplikasaun prinsipál haat; lokál rurál kabeleiru, Urban Wireless Local loop,
Personal Communication System (PCS), Global Mobile Komunikasaun pesoál husi satellite
(GMPCS) no IMT-2000. Ba B-CDMA baibain uza width bandu 7 MHz, 10.5 MHz, 14 MHz no
15 MHz. Ho bandwidth ne'ebé luan liu sei fornese nivel fade ida Rezisténsia boot liu, ne'ebé sei
rezulta dezempeñu ne'ebé boot liu tan boot ba produsaun eletrisidade ne'ebé hanesan, ka
hamenus rekizitu eletrisidade ba fornese nivel kobertura ne'ebé hanesan. Liutan nee, aumentu
iha bandwidth aumenta Sinonimu tebes ho aumentu kapasidade atu suporta servisu sira ho luan

29
bandu ne'ebé aas liu no aumenta fleksibilidade ba servisu kombinadu. Ho ida-ne'e sistema ida
de'it mak bele serve iha sistema barak

2.6. Tipu servisu sira-ne'e simultaneamente. Deskrisaun kona-ba sistema ne'e mak
hanesan tuirmai nee:

Vantajen prinsipál husi solusaun ne'e CDMA nia broadband mak fleksibilidade. CDMA
Broadband System bele permite operador sira atu oferese servisu foun sira hanesan ISDN (144).
kbps), liña aluga no band width on demand (2 Mbps). Cells on Broadband CDMA bele aplika
ho fasilidade iha área urbanu, suburbanu ka rurál sira iha ne'ebé kliente nia densidade la
hanesan. Uza téknika CDMA nian kona-ba broadband voice encoding as on a public network
(32 ADPCM no 64 PCM)4G Rede Komunikasaun LTE 4G hamriik iha lia-ingles: jerasaun haat
teknolojia. Termu ida-ne'e baibain uza hodi refere ba padraun jerasaun nian teknolojia telemovel
datoluk. 4G mak dezenvolvimentu ba Teknolojia 3G no 2G. Sistema 4G fornese rede ultra
wideband ba Ekipamentu eletróniku sira hanesan telemovel no laptop sira uza modem USB.
Iha kandidatu padraun rua ba 4G ne'ebé komersializadu iha mundu viz padraun WiMAX
(Koreia Sul hahú husi 2006) no padraun Evolusaun ba Tempu Boot (LTE) (Suesia dezde 2009).
Iha Indonezia, WMAX lansa dahuluk husi PT. Media dahuluk ho marka Sitra WiMAX dezde
Junu 2010. Tuirmai teknolojia LTE dahuluk lansa husi PT. Internux ho marka Bolt Super 4G
LTE dezde loron 14 Novembru 2013. Sistema 4G fornese solusaun IP ida-ne'ebé komprensivu
iha ne'ebé lian, dadus, stream no média sira bele to'o ba utilizador sira iha tempu naran de'it no
iha fatin naran deit, média dadus ne'e aas liu fali jerasaun uluk nian. Maibe, iha mós opiniaun
oin-oin ne'ebé mak alvu ba 4G, hanesan: 4G sei sai sistema ida Integradu ho baze IP. Ida ne'e sei
alkansa liuhosi teknolojia kabe no Bele transforma kabelas no bele prodús lalais 100 MB/sec no
1Gb/s iha rai-laran no iha li'ur ho kualidade prémiu no Seguransa aas. 4G sei oferese servisu
hotu-hotu ho folin ki'ik liu Asesivel ba osan. Kada liman-setu 4G sei iha IP v6 ne'ebé equipadu
kedas ho abilidade atu interasaun ho Sesaun bazeia ba Internet telefone Protokolu Inisiasaun

30
(PIS). Radiu oioin Transmisaun sira hanesan GSM, TDMA, EDGE, CDMA 2G, 2.5G sei uza,
no bele integra ho fasilidade ho rádiu ne'ebé la'ós funsiona
lisensa hanesan IEEE 802.11 iha 2.4 GHz & 5- 5.8Ghz, Bluetooth no cellular. Integrasaun lian
no dadus iha kanál ida deit. Aplikasaun SIP-sabilita integrasaun lian no dadus.

Tipu ligasaun internét ho kabel


Koneksaun internét kabela fahe ba tipu oioin, hanesan:
1. PSTN (Public Switched Telephone Network)
Tipu dahuluk mak PSTN dial-up ne'ebé liga ho telemovel. Ema barak mak uza
koneksaun internét nee. Bainhira estabelese ligasaun internét tipu dial-up PSTN nian, ita sei
presiza ekipamentu sira hanesan komputadór, liña rai no modem. Tipu koneksaun ida-ne'e liga
liña PSTN ho ISPs ka Provedor Servisu Internet liuhosi rede telefone. Dezafeta husi tipu
koneksaun ne'e mak lalais ne'ebé bele to'o 56 kbps deit. Tuir loloos, buat ne'ebé dala barak mosu
mak koneksaun ne'e iha de'it lalais entre 12 to'o 20 kbps.
2. ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line)
Tipu tuir mai mak Asymmetric Digital Subscriptor Line ka abbreviadu hanesan ADSL.
Bainhira instalasaun koneksaun ida-ne'e nian, ekipamentu ne'ebé presiza hanesan ho tipu uluk
nian, liuliu uza modem ida. Modem ne'e bele funsiona ho frekuénsia entre 34 no 1104 KHz.
Kompara ho ekipamentu baibain, modem ne'ebé uza ba tipu koneksaun ne'e iha frekuénsia aas
liu. Modem ne'e mós prodús frekuénsia rua, hanesan frekuénsia ki'ik no aas. Frekuénsia ki'ik
mak uza atu haruka lian, no frekuénsia aas mak uza atu haruka dadus.
3. LAN (Local Area Network)
Karik Ita-boot sira rona tiha ona termu Rede Area Lokal ka LAN dala barak. Tipu
koneksaun ne'e kobre de'it área ki'ik ida.
Liu husi kabe ida, komputadór ida bele liga ba komputadór barak seluk. Komputadór dahuluk
mak hanesan server prinsipál ne'ebé liga ba internét.
Komputadór sira seluk ne'ebé liga ba servidór prinsipál sei bele haruka dadus automatikamente
bainhira liga ba ISP (Provedor Servisu Internet) uza kabe LAN.
Aleinde presiza kabe atu liga komputadór ida ba komputadór seluk, koneksaun ne'e mós presiza
kartaun LAN. Tipu kabe ne'ebé baibain uza ba rede ne'e mak kabe koasial ka UTP.

31
4. Cable TV
Tipu tuirmai mak televizaun kabe. Dispozisaun ne'ebé uza mak televizaun ne'ebé liga ba
internét liuhosi kabe. Iha era modernu ohin loron, ema barak liu mak iha televizaun kabeiru ka
dala barak refere hanesan televizaun subsídiu. Liuhusi televizaun kabe, ita bele goza show la'ós
de'it husi programa lokál maibé mós husi rai seluk.
Klaru katak ida-ne'e bele akontese tanba ligasaun ba internét. Atu bele goza servisu nee, imi
tenke submete fulan-fulan.
Tipu kabe ne'ebé baibain uza atu liga kabe TV nian mak kabe koasial. Baibain, kabe ne'e iha
ekipamentu ho separador kanál ida-ne'ebé kanál ida sei liga ba modem.
Tipu koneksaun internét sein telemovel ( Wireless)
Aleinde tipu ligasaun internét ne'ebé disponivel, oras ne'e iha mós tipu ligasaun internét ne'ebé
la'ós kabeiru ka baibain bolu nu'udar kabeiru.

2.7. Tipu ligasaun internét sem tel inklui:


a. GPRS (General Packket Radio Service)
Tipu dahuluk husi ligasaun internét kabeleiru mak GPRS ka Servisu Radiu Pakote Jeral.
Atu bele liga ba internét, fornesedór internét semo ne'e sadere ba radio nune'e ita bele komunika
liuhusi lian no fahe dadus. GPRS uza barak iha ekipamentu komunikasaun semoel hanesan
telemovel. Vaga ida-ne'e halo ema barak sente katak ida-ne'e util iha termu haruka mensajen,
inklui uza e-mail. Se ita mak ema ne'ebé uza telemovel, karik ita sente ona ligasaun ba internét
hanesan nee. Koneksaun GPRS ne'e instaladu iha telemovel Global Systems for Mobile
Communications (GSM).
b. WiFi ( Wireless Fidelity)
Istoria Wifi bele dehan katak di'ak liu hotu atu telefone komunidade. Maski nunee, ema
barak mós seidauk hatene kona-ba WiFi nia naruk. WiFi mak Wireless Fidelity. Tipu koneksaun
ida-ne'e uza frekuénsia aas iha spektru besik 2.4 GHz. Lamba ne'ebé prodús permite utilizadór
sira atu goza internét ne'ebé la iha kabe. Wifi uza barak iha fatin oioin hanesan iha kampu,
eskritóriu, fatin publiku, no mós iha uma tanba ne'e di'ak liu duke kabe AN.
c. Asesu satélite
Tuir mai tipu ligasaun internét ne'ebé la bele sirkabel mak asesu ba satélite. Baibain
ligasaun ne'e uza parabola. Benefisiu husi ligasaun internét ne'e mak asesu ne'ebé lalais. Iha
Indonezia rasik seidauk iha ema barak ne'ebé uza internét hanesan nee. Maske asesu lalais
ne'ebé aas, folin instalasaun satélite internét nian sei baratu tebes. Nee mak buat ne'ebé halo ema
barak la uza. Asesu ba satélite sira-ne'e baibain uza ba uma ka fatin ne'ebé presiza ligasaun
internét lalais.

32
2.8. Benefisiu husi rede komputadór

Rede komputadór sira importante atu aplika, hanesan ezemplu iha kompañia sira,
eskritóriu sira, no mós iha uma. Ida-nee hatudu katak rede komputadór sira iha benefísiu
importante oioin. Saida mak benefísiu husi rede komputadór sira? Haree to'ok benefísiu oioin
husi rede komputadór sira tuir mai:

 Fasilita Komunikasaun

Benefisiu dahuluk husi rede komputadór mak komunikasaun sai fasil liu. Ho rede komputadór
ida, komputadór ida sei liga ba komputadór seluk no fasil atu estabelese komunikasaun. Prosesu
komunikasaun ida-ne'e bele halo liuhusi mensajen image, text, audio no vídeo, ne'ebé bele halo
iha rai-laran no li'ur.

 Fasilita Transferensia Dadus

Aleinde fasilita komunikasaun, rede komputadór sira mós fasilita transmisaun dadus. Prosesu
haruka dadus liuhosi rede komputadór bele halo lalais no efisiente liu, liuhosi internét ka liuhosi
hardware.

 Ema barak bele hetan asesu ba dadus

Benefisiu seluk husi rede komputadór mak ema hotu-hotu bele asesu ba dadus ne'ebé haruka
husi komputadór ida ba komputadór seluk. Maibe dadus sira-ne'e bele hetan de'it asesu bainhira
ema ne'ebé hato'o lisensa ba asesu, ka ema ne'ebé simu ona asesu ba dadus.

 Salva kustu

Kustu poupansa ne'e mós benefísiu ida husi uza rede komputadór ida. Ho rede komputadór ida,
kompañia ka individu ida la presiza haruka dadus, porezemplu liuhosi postu. Dadus
simplesmente haruka husi komputadór ida ba komputadór seluk sein selu taxa.

 Dadus seguru liu tan

Maske ema hotu bele asesu ba dadus ne'ebé haruka ona, maibé dadus ne'e sei seguru
nafatin. Ida-nee tanba dadus ne'ebé haruka antes ne'e bele loke de'it husi ema ne'ebé iha asesu, ka
se ema ne'ebé haruka dadus ne'e fó ona lisensa atu asesu ba dadus nee.

33
34
Purpose of Computer Networks

Rede komputadór sira ne'ebé iha benefísiu importante oioin mak halo ba objetivu oioin
iha operasaun komputadór no prosesu haruka dadus. Objetivu oioin husi rede komputadór sira
inklui:

a. Sharing Resources

Objetivu dahuluk husi uza rede komputadór mak atu fahe rekursu ka fahe rekursu. Porezemplu,
uza printer ida hamutuk uza instrumentu oioin.

Rekursu hirak-ne'e nia objetivu mak atu nune'e ema hotu bele uza programa, dadus no
instrumentu oioin iha rede komputadór nian laran.

 Hanesan komunikasaun sosiál

Rede komputadór sira mós uza ho objetivu atu sai meiu komunikasaun ka fasilita komunikasaun
ne'ebé akontese entre utilizador komputadór sira ne'ebé tama ona ba rede komputadór ida.

Ho rede komputadór ida, ida-ne'e sei halo fasil ba utilizadór rede sira atu fahe dadus, hanesan
testu, imajen, audio ka vídeo.

 Integrasaun dadus

Uza rede komputadór sira mós ho objetivu atu integra dadus ne'ebé eziste. Ho integrasaun dadus
ida nee, bele halo prosesa dadus iha komputadór ida deit, la'ós de'it iha komputadór ida deit.

 Efikisiensia

Objetivu husi rede komputadór nian mós atu hetan efisiénsia, ida-ne'ebé mak atu haruka dadus.
Rede komputadór sira sei ajuda poupa tempu, osan no esforsu hodi haruka dadus husi
komputadór ida ba komputadór seluk ka husi ema ne'ebé haruka ba simu.

 Dadus to'o ohin loron

Antes nee, hakerek tiha ona katak objetivu husi rede komputadór mak atu integra dadus. Ida ne'e
mós iha efeitu ba atualizasaun dadus ne'ebé atualizadu liután to'o ohin loron. Ho ezisténsia rede
komputadór ida, ema hotu-hotu ne'ebé iha informasaun foun bele atualiza dadus. Rezultadu mak
dadus sira-ne'e sei sempre atualiza.

35
 Transferensia dadus ne'ebé loos
Rede komputadór sira mós ho objetivu atu bele halo transmisaun dadus ne'ebé presiza
liu. Ida ne'e signifika katak haruka dadus uza rede komputadór iha erru menus.

Definisaun Rede Wireless (Retiva Wireless)

Rede Wireless mak disiplina ida-ne'ebé iha relasaun ho komunikasaun entre sistema komputadór
sira sein uza rede. Tipu rede populár sira iha kategoria rede kabeiru ne'e inklui: Rede área lokál
kabeiru (LAN/WLAN), no Wi-Fi.

Funsaun Rede Wireless ( Wireless Network)

 atu liga komputadór ida ba komputadór seluk


 fahe dadus
 permite komputadór sira atu liga ba internét.

Oinsa Rede Wireless funsiona hanesan nee:

Komputadór nia adaptador kabeleiru tradús dadus ba sinál rádiu no transmite ho antena.

Routor semoel simu sinál no deskoñese dadus. Routor haruka informasaun ne'e ba internét liu
husi kabe Ethernet no liga ba komputadór ne'ebé simu.

Vantajen husi teknolojia semoel

 livre atu muda


 Area servisu ne'ebé luan
 no mós fasil iha prosesu instalasaun.

Dezvantajen husi Rede Wireless

 sistema seguransa ne'e iha ona kompromisu


 hamosu disturbansa iha valór sira seluk, ne'ebé rezulta iha sistema seguransa ne'ebé la iha
tan.

36
Diferensa Prinsipal entre Internet no intranet

Diferensa entre internét no internét - Ema barak sei hanoin katak internét no internét
hanesan deit. Iha mós ema balu ne'ebé sei konfuzaun hela iha fatin ne'ebé diferensia mosu.
Diferensa fundamentál liu entre sira-ne'e mak se mak bele asesu ba ida-nee.

Ema hotu bele asesu ba internét, maibé internét ne'e bele asesu de'it ba utilizadór oioin ne'ebé liu
ona verifikasaun. Tuirmai mak diferensa prinsipál entre internét no intranet.

1. Internet liga rede komputadór oioin husi mundu tomak, enkuantu intranet liga de'it
komputadór oioin ne'ebé iha rede komputadór ida-idak, hanesan komputadór ne'ebé iha rede
komputadór kompañia nian.

2. Intranet mak parte husi internét, maibé la'ós versaun seluk.

3. Ema hotu bele asesu ba internét, maibé internét ne'e bele hetan de'it asesu husi membru
organizasaun ka empreza nia funsionáriu sira. Baibain atu tama ba internét, utilizador tenke halo
anúnsiu uluk.

4. Seguransa iha internét fraku tebes tanba asesibilidade ne'ebé luan. Dadus no informasaun
importante ne'ebé transfere ka haruka liuhusi internét bele fakar ba parte sira seluk ne'ebé la iha
responsabilidade. Seguransa rede intranet nian forte liu tanba nia asesibilidade limitadu.

Se ema estranjeiru sira bele kaer dadus informasaun nian iha servidór intranet, ne'e katak iha
ema ida-ne'ebé hasai tiha informasaun nee, nune'e fasil ba kompañia sira atu identifika fonte husi
lakon.

5. Numeru utilizadór sira ne'ebé bele asesu ba internét la limitadu, enkuantu númeru utilizadór
intranet limitadu ba kompañia ida ka organizasaun ida.

6. Konteudu iha internét kompostu husi tipu oioin no mai husi fonte oioin. Konteudu sira-ne'e
disponivel ba ema hotu ne'ebé hakarak asesu. Enkuantu konteúdu iha rede intranet mak konteúdu
ne'ebé espesífiku no util de'it ba interese organizasaun ka kompañia nian. Konteudu internét
disponivel de'it ba pesoál organizasaun nian no la'ós ba publiku.

37
7. Internet la'ós grupu ka organizasaun balun mak na'in. Enkuantu rede intranet ne'e pertense ba
organizasaun ka kompañia partikulár ida. Tan ne'e rede internét refere hanesan rede publika no
rede intranet refere hanesan rede privadu.

8. Internet bele uza teknolojia rede oioin hanesan teknolojia kabe-less, optika ka eletrónika.
Entretantu, maioria intranets uza de'it teknolojia LAN ka WAN.

2.9. Teknolojia ne'e halo atu fasilita ema nia moris. Buat pozitivu barak mak bele hetan iha
internét. Iha ne'e mak sira balu:

1. Hasae matenek no koñesimentu

Ida ne'ebé boot liu mak ho internét nia ezisténsia, ita bele hetan koñesimentu foun no
koñesimentu iha área oioin, husi mundu tomak. Ba estudante sira, ida-ne'e util tebes tanba fasil
ba sira atu hetan informasaun relasiona ho lisaun ne'ebé sira estuda daudaun.

YouTube, plataforma fahe vídeo husi Google, mak ezemplu ida. Iha neeba, ita bele haree vídeo
oioin ne'ebé sei aumenta ita-nia koñesimentu no matenek. Laos de'it haree, ita mós download
vídeo sira-nee.

2. Sai média komunikasaun ida

Internet mak instrumentu komunikasaun ne'ebé ema uza atu komunika. Ezemplu sira mak
chat no aplikasaun média sosiál hanesan Twitter, Line, Facebook, Telegram to'o WhatsApp. Ida
ne'e halo fasil ba ema atu komunika ho ema hotu iha mundu. Iha fatin naran deit, no iha tempu
naran deit, bainhira ita-boot sira sei iha ligasaun ba internét.

3. Fasil atu hetan vaga servisu

Aleinde fasil atu hetan informasaun, ita mós bele buka vaga servisu iha internét. Internet sai
ona fatin ba ema atu hetan servisu ho fasilidade. Iha fatin barak ne'ebé fornese informasaun
kona-ba vaga servisu. No tanba internét nia natureza ne'ebé la iha fronteira, ita bele hetan
informasaun servisu husi mundu tomak se ita hakarak.

38
Rekrutador sira, ka rekrutador sira husi empregadu foun sira ne'ebé sei iha perspetiva, baibain
mós halo peskiza antesipada hodi hatene se mak imi iha internét. Tan nee, koko atu sempre
aprezenta imajen di'ak iha internét. Klaru katak Ita-Boot hanoin-hetan liafuan: "Fotprint dijitál
ne'e cruel, loos ka lae?

4. Fasil atu Halo Transasaun no Halo Negosiu

Internet mós bele hamosu lukru ka ba ita liuhusi fa'an online. Porezemplu, loke ita-nia loja
online rasik. Aleinde nee, internét mós fasilita ita atu halo tranzasaun atu nune'e ita labele halo
preokupasaun ba kompras diretamente iha loja fiziku. Atividade sosa-rai bele halo maski
deskansa hodi goza kafé iha lokraik, iha uma nia terasa oin.

Iha plataforma pagamentu barak mak disponivel. Atu fasilita tranzasaun, ita bele uza internet
banking, Paypal, ka mós Western Union.

Tuir loloos, Kodigu QR, teknolojia pagamentu foun ida, mosu mós tanba sofistikasaun iha
internét.

Iha impaktu pozitivu ne'ebé mosu, internét mós iha parte negativu. Se ita la bele uza
internét ho matenek, klaru katak ida-ne'e sei estraga ita. Nee mak impaktu negativu ne'ebé
baibain hetan iha internét :

a. Pornografia

La sala se internét dala barak asosiadu ho buat pornografiku. Internet fó oportunidade ba


individuál sira atu haree, download no fa'an pornografia. Oras ne'e iha grupu no konta barak
ne'ebé kontein konteúdu ba ema adultu sira. Ida ne'e partikularmente perigozu tebes, liuliu tanba
labarik ki'ik barak agora ativamente uza média sosial.

b. Espandisaun Informasaun falsu

Informasaun falsu ka HOAX labele halo la ho objetivu. Objetivu balun husi partidu ne'e mak atu
hamta'uk ema seluk, halo partidu ida sai fali fali no seluk tan. Tuir loloos fasil tebes atu deteta
informasaun falsu ne'ebé sirkula iha internét. Ema hakarak fiar kedas no fahe fali informasaun
ne'e maski informasaun ne'e seidauk konfirma loos.

39
c. Hatudu crueltia

Informasaun ne'ebé kompleksu iha internét halo plataforma barak hatudu konteúdu
violentu. Taboo mak dalan ida atu hasa'e prestíjiu husi plataforma ida atu hetan tráfiku barak liu
tan.

d. Fraude

Internet sai ona fatin ida ba fraudór sira atu hala'o sira-nia asaun. Saida mak tenke halo mak
ignora informasaun balun ne'ebé konsidera hanesan elementu fraude.

Internet nia prezensa ho ninia impaktu hotu-hotu iha ona influénsia boot ba ema nia moris.
Nunee, pasu ne'ebé matenek liu mak uza internét ho seguru. Entaun, oinsá mak ita uza internét
ho seguru? Haree esplikasaun iha kraik:

Kuidadu bainhira simu kolega nia pedidu sira

Internet mak fatin ida-ne'ebé interasaun entre utilizadór sira mak komún tebes. No interasaun
hirak-ne'e baibain hahú ho pergunta husi kolega sira. Molok simu pedidu ida, di'ak atu haree uluk
liu-liu ema ne'ebé haruka pedidu ba imi-nia kolega.

Buka-hatene se mak sira, sira mai husi sidade ne'ebé hanesan ho imi, sira iha belun ne'ebé
hanesan ka belun ne'ebé di'ak ba malu. Atu evita kolega sira-nia pedidu husi ema estranjeiru, ne'e
mak ideia di'ak atu halo arranju privasidade ho antisipaun.

Hanoin antes fó sai

Dixiptu sira ne'ebé akontese iha internét dala barak komesa ho postu. Tanba nee, hanoin didi'ak
kona-ba impaktu ne'e molok Ita-boot sira tau iha buton post/send. Keta halo postu bainhira ita
iha kondisaun psikolójiku ne'ebé aat.

No hanoin-hetan katak imi iha direitu ba privasidade, no ema seluk mós iha direitu. Ami sente
laran-tun tebes hodi la tama ba ema seluk nia konta sein lisensa.

40
Hanoin antes fahe buat ruma

Nuudar preokupasaun ida, dala ruma ita la kuidadu bainhira fahe postu, pasu dahuluk
ne'ebé ita bele halo mak atu muda konfidensialidade hodi bele kontrola se mak bele haree
informasaun nee. Inklui sítiu oioin no média sosiál ne'ebé ita-boot sira vizita ona.

Hanoin didi'ak kona-ba buat ne'ebé imi fahe. Keta fahe informasaun pesoál hanesan imi-nia
enderesu uma, númeru telefone, ka detalle banku. No keta fahe ó-nia lia-bosok ba ema seluk ho
laran-susar.

41
KÁPITULU III
LIA MAKTAKA
3.1. Konkluzaun
Husi utilizasaun teknoloja rede komputador fasilita ita hotu bai ha asesu ba
informasaun,komonikasau, halo tranferensia ba dadus. Rede komputadór mos henasan rede ida-
ne'ebé permite komputadór sira atu komunika ho malu liuhusi troka dadus, software komputadór
no aplikasaun sira. Ho rede komputadór ida nee, utilizador sira bele interasaun ka komunika ho
utilizador sira seluk.

3.2. Rekomendasaun
Hatoo ba professor da disiplina katak husi traballu ida ne’e sidauk kompletu husu
professor atu halo explikasaun mais detallu liu atu nune ami bele komprende no koñese klean liu
kona-ba materia ne’e.

42
REFERENÇIA

[Link]
JacBhC0ARIsAIxybyMLZWedZhqfLidWb-
kKctv46NluIcGF3ISfVDw6n3XucFiE4W92yHIaAkgjEALw_wcB
[Link]
[Link]
[Link]
[Link]
[Link]
[Link]
[Link]
[Link]

También podría gustarte