KUIDADOS EMFERMAGEM BA PASIENTE HO ANEMIA
HUSI GRUPO: VI/A/VI
NARAN :
1. MOUZINHO PAIXAO COLO
2. MARIA MADALENA
3. DIANA NATALINA
4. DULCCE FRANCISCA MONIZ
5. FLAVIANO
6. LEONARD JOHAN SAN LETY
PROGRAMA ESTUDU LICIENSATURA EMFERMAGEM
INSTITUTO CIENSIA DA SAÚDE
DILI TIMOR-LESTE
2022
AGRADESIMENTU
Uluk nanain ami hakarak hato’o ami nia agradese ba aman Maromak ne’ebé haraik Nia tulun ba
ami hodi bele finaliza trabalho ida nee,tuir tempu ne’ebe determina tiha ona. Agradese mos tanba
bele akonpaña ami hodi hala’o ho diak to’o rohan.
No mos kontente tebes tanba liu husi trabalho neˑe ami bele aprende buat barak, hodi nune’e
kapasita ami nia hanoin klean liu tan kona ba atrabalho nebe mak ami halo. Ami mos hatene
katak iha trabalho ida ne’e laos esforsu ami mesak maibe tulun ho motivasaun husi kolega sira
seluk, tamba ne’e iha biban ida ne’e ami hakarak hato’o agradese wain ba :Dosente orientador
MARIO DA CONSEIÇAÕ, Tamba bele orienta ona ami hodi bele aprende liu tan konaba
kuidadus enfermagen nian.
liu husi trabalho ida nee ami konsiente katak trabalho ne’e seidauk diak, tuir nia estrutura
sientifiku ne’ebe iha, nu’une ami hein kritika ka sujestaun ruma atu bele hadi’a trabalho ida
ne’e ho diak liu tan iha futuru oin mai.
Lia fuan ikus ami hakarak hatoo agradese wain tebes ba Dosente orientador ba material nee
nomos ba kolega sira hotu i Obrigado wain.
KONTEUDU
Cover........................................................................................................................................i
Agradesimento........................................................................................................................ii
Konteudu................................................................................................................................iii
KAPÍTULU I
INTRODUSAUN
[Link].............................................................................................................4
1.2. objetivu hakerek............................................................................................... ....4
KAPÍTULU II
REVISAUN LITERATURA
2.1 Definisaun................................................................................................…....….6
2.2 kauza husi anemia...................................................................................……….7
2.3 Sinal no sintomas anemia.........................................................................……….8
2.4. Patofisiologia no pathway.......................................................................……….8
2.5 Komplikasaun Anemia....................................................................................….10
2.6. konseito kuidado enfermagem ...............................................................…..…..10
KAPITULU III
FINALMENTE
3.1 Konkluzaun..............................................................................................………14
3.2 Sujestaun..................................................................................................……….14
REFERENSIA
CAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1 Antesedente
Anemia Anemia hanesan tipu husi moras ida ne’ebe dala barak akontese iha sosiedade
nia laran. Anemia dala barak fasil kona inan feton sira. Jeralmente iha parte bo’ot husi inan feton
sira sofre moras ne’e tanba kada fulan ka mensturasaun nebe bele kauza Hemoglobina ka Selula
Ran Mean iha isin tún maka’as. Anemia hanesan moras ida ne’ebe afeta ba Selula Ran Mean ka
Hemoglobina (HB) menus ho nia kuantidade ki’ik liu husi valor normál nebe ita nia isin presija.
Valor Hemoglobina (Hb) normál ba Mane 13,8-17,2 gm/dL no ba Feto 12,1-15,1 gm/dL.
Hemoglobina mak Proteina ida nebe nakonu ho Ferro nebe fó kór Mean ba Ran. Proteina
ne’e ajuda Selula Ran Mean halo nia funsaun lori Oksijéniu husi Pulmaun ba isin lolon tomak,
bainhira menus Selula Ran Mean ka Hemoglobina bele kauza akontesimentu Perturbasaun ba
Prosesu Transmisaun Oksijeniu no bele fo impaktu ba ema nia isin lolon. Hemoglobina iha nia
formasaun presija ferro no Vitamina hanesan Vitamina Mecobalamina (B12) no Acido fólico
(B9).
Ran Mean ne’e rasik produz barak iha dolen ruin kotuk (medula óssea). Dolen hanesan
tecido kaber (soft tissue) nebe iha ruin nia klaran hodi ajuda forma selula ran sira.
Iha parte seluk anemia mosu tanba menus konsumu alimento nebe kontem Ferro no
Vitamina B12 nebe mak produz ran mean. Sira nebe menus Selula Ran Mean, nia isin sei menus
Oksijeniu, nune’e sei hamosu i’is badak.
1.2 Objektivu hakerek
1.2.1 Objektivu jeral
Bele aplika kuidadu enfermagem ba ema sira ne’ebe moras anemia aplastiku.
1.2.2 Objektivu espesifiku:
Atu hatene definisaun konaba anemia
Atu hatene kauza husi anemia
Atu hatene sinais no sintomas konaba anemia
Atu hatene patofisiologia no patway konaba anemia
Atu hatene komplikasaun konaba anemia
Atu hatene konaba konaba konseitu kuidadus enfarmagem anemia
KAPÍTULU II
REVISAUN LITERATURA
2.1 Definisaun
Anemia kondisaun ida nebe mak halo diminuisaun selula ran mean no hemoglobina
ba iha ita nia corpu homanu kuantidade nebe menus .
Anemia hanesan moras ida ne’ebe afeta ba Selula Ran Mean ka Hemoglobina (HB)
menus ho nia kuantidade ki’ik liu husi valor normál nebe ita nia isin presija. Valor Hemoglobina
(Hb) normál ba Mane 13,8-17,2 gm/dL no ba Feto 12,1-15,1 gm/dL.
Hemoglobina nudar parte ida husi globulos vermelhos nian nebe nia funsaun mak lori
oxigenio ba ho distribui ba ih ita nia corpu humanu.
2.2 Fator nebe kauza moras Anemia
Anemia tamba produsaun selula ran mean menus
Menus konsumo hahan nebe kontem Ferro, mak kauza principal fasil hetan anemia.
Anemia kauza husi menus selula ran mean iha isin. Ferro hanesan substansia nebe bele produz
Selula Ran Mean, nune’e bainhira menus Ferro bele kauza anemia, menus acido fosfoliko,menus
vitamina B12 no moras seluk nebe mak hamosu anomalia ba iha medula ossea no sitema selula
nian.
Anemia tamba lakon ran barak
Akontesiemento Ran fakar bele kauza lakon ran barak no hamosu anemia. Ran fakar
bainbain akontese ba ema nebe hetan asidente.
Ran sai barak liu husi moras balun hanesan sangramentu gastrointestinal (Estomuk nebe
kanek tamba moras ulkus peptikum),Hemorroida , menstruasaun.
Operasaun no Hahoris
Ba sira nebe halo Operasaun ona no ba inan feton sira nebe mak hahoris ona,
naturalmente hasai ran barak. Ho nune, depois de operasaun ka hahoris, doutor sira sempre fó
antibiotiku no vitamina nebe konten ferro atu nune’e bele aumenta fali ran nebe hasai ona.
Ai -moruk ho alimentu kimika
[Link]ál ka Sintoma
Sintoma anemia primeiru mosu mak:
Kolen no Baruk lalais
Nervozu lalais
Oin Nakukun
Baruk Konsumu Alimento
Ulun Moras
Matan laran kór kinur
Bainhira komesa grave ona sei mosu sintoma:
Nanal Moras
Liman no Ain kukun komesa rahun
Oin kamutis
Sintoma bainhira menus vitamina B9 (ácido fólico )no B12 (mecobalamina)
Menus Enerjia (fraku, kolen)
Ruin senti kolen
Kulit sai kamutis no kinur iha liman ka ain kukun
Pulso fuan la normal
Liman no Ain laran sempre kosar
Fasil haluha
[Link] ba moras anemia
Vitamina B12
Vitamina B9
Transfusaun ran
Sona ai moruk eritropoietin atu amenta celula ran mean ba iha ita nia corpu humanu
[Link] ba moras anemia
Hemu be’e ho kuantidade barak (minimu loron ida kopu 8)
Konsumo Ai-han nebe fó benefisiu ba ita nia isin :
Konsumu Alimentos nebe riku ho Ferro, hanesan Na’an-karau, Forai sira, Modo tahan
kór matak nakukun (bayam), no Ai-fuan maran.
Konsumu Alimentos riku ho Vitamina B9 (ácido fólico), hanesan Ai-fuan sira, Modo-
tahan.
Konsumu Alimentos riku ho Vitamina B12 (mecobalamina), hanesan Na’an, Susu-be’en,
Keiju, no Forekeli (Tempe ka Tahu)
Konsumu Alimentos riku ho Vitamin C, hanesan Sabraka, Brokoli,Ttomate, Stroberi, nst.
Komplikasaun
Bainhira la halo Prevensaun lalais bele hamosu Komplikasaun ba Orgaun seluk :
Problema iha Sistema Nervosu
Kondisaun Fuan la normál
Defisiensia iha hahoris
Adulto nebe sofre moras ne’e, probabilidade bo’ot tebes bele hetan Failansu iha Fuan
(Insufuciência Cardíaca).
2.4. Patofisiologia no pathway
Iha anemia nebe hatudu sinal katak iha failha ruma nebe akkontese iha medula ossea
ka teasido ran mean mneebe lakon ka menos ou aumenta. Failha ne’ebe akontese iha medula
ossea, kauza husi nutrisaun neebe menus,tosiku neebe barak,no mos bele kauza husi tumor
balun. Selula ran mean bele menus liu husi ka kauza husi hemoragia ka hemolisis.
Lisis selula ran mean (disolusi) akontese iha selula fagostik nia laran ka iha sistema
retikuloendotelial,liu-liu iha ita nia aten no [Link] husi prosesu ne’e mak bilirubin
ne’ebe atu tama ba vasus snguineo. Wainhira konsentrasaun plasmania liu kapasidade
haptoglobin plasmatiko (protein pebgikat/neeb kesi atu hemoglobina livre) atu kesi hotu
proteina hirak ne’e,hemoglobina sei halo difusaun glomerulus rins nia laran no urina nia
laran(henoglobinuria).
Konklui kona ba anemia ne’ebe akontese ba pasiente ne’e kauza husi destruisaun
selula ran mean ka produsaun ran mean ne’ebe la favoravel ka la to’o iha nives normais.
2.6. konseito kuidado enfermagem
Konseito kuidadu enfermagem labarik ho anemia aplastico tuir matenek nain Betz no
Swoden 2019 hanesan tuir mai ne’e :
2.6.1 Asesimentu enfermagem
Asesimentu enfermagem n’ebe asesa ba labarik ho anemia aplastiko :
1. pasiente hateten katak lemah/vontade laiha isin baruk pasiente hateten mos vontade han
laiha,nauzea no [Link] halai,iha mos koagulasaun,dalaruma dada is araska no hare rai
la mos.
2. Fuk mos maran,oituan,fasil atu kotu,oin kamutis,ibun kulit maran,konjuntiva anemis, bain
– bain mos koagulasaun akontese iha ita nia chiklete no tilun.
3. jugular venous pressure sai fraku,pasiente fo espresaun hanesan dada is araska ha RR
20x30 por minuto.
4. koagulasaun colon sigmoide,hepatomegali no dalabarak speelenomegali.
5. asesimento ba iha fatin sira ne’ebe iha kmoagulasaun no sinais hemoragia.
6. asesa/kazi mos sinais infeksaun
7. asesa/kazi mos nia evaluasan
2.6.2. Diagnosa enfermagem
Akordu husi Betz no Swoden (2009) no Taylor (2010) diagnosa enfermagem ne’ebe
akontese ba labarik ho anemia aplastika mak hanesan:
1. Dezefevtividade perfusaun tecido periferiku relasiona ho menus suplai O2 ba tecidu.
2. Risku ferida relasiona ho dezekiilibriu suplai O2.
3. Risku maior infeksaun relasiona ho imunidade isin-lolon sekunder diminui (diminuisaun
HB), prosedur invasivo.
4. Intoleransia aktividade relasiona ho frakeza.
5. Ezersisiu fiziku relasiona ho diminuisaun imunidade ba isin-lolon.
6. kresimentu no dezemvolvimentu tarde relasiona ho diminuisaun imunudade ba isin-lolon
7. Menus nutrisaun husi nesesidade isin-lolon nian relasiona ho falta nutrientes esensial.
2.6.3 Intervensaun enfermagem
Plano enfermagem ba labarik ho anemia aplastiku akordu husi Taylor (2010) ba
diagnosa enfermagem dahuluk no diagnosa daruak, no sestu akordu husi Betz no swoden
(2009), diagnosa setimu akordu husi Ngastiyah (2012) hanesan tuir mai ne’e:
Diagnosa 1: Dezefektividade perfusaun tesidu periferiku relasiona ho diminuisaun suplai O2
ba tesidu ho intervensaun:
1) Koko sinais vitais.
2) Observasaun ba ezistensia emboliu.
3) Hasae aktividade hodi prevene koagulasuan ran.
4) Fo edukasaun saudavel bazea ba terapia antikoagulasaun.
5) Monitoriza sinais sangreamentu
6) Monitoriza data laboratorium relasiona ho lakon ran (hanesan hemoglobina,
hematokritu).
7) Sujere pasiente hodi konsumu modo tahan matak.
8) Observasaun pulsu perifer kada 4 oras.
9) Insepeksaun kor kulit no tekstur kulit kada 4 oras.
10) Fo produtu ran ne’ebe mak preskritu husi mediku.
11) Kolaborasaun ba administrasaun terapia antikoagulante.
Diagnosa 2: Resiku ferida relasiona ho dezekilibriu suplai O2 ba tesidu ho intervensaun:
1) Hare’e fila fali faktor resiku ferida ne’ebe mak iha.
2) Halo modifikasaun envairimentu para bele seguru liu.
3) Hanorin pasiente kona ba tentaviva atrasu ferida.
4) Kolaborasaun ho mediku kona ba ferida.
2.6.4 Implementasaun enfermagem
Implementasaun enfermagem implementa tuir intervensaun engermagem ne’ebe mak iha tiha
ona.
2.6.5 Evaluasaun enfermagem
Akordu husi Capernito (2001) evaluasaun hanesan halo diferensa ne’ebe sistemiku ka planeadu
kona ba kondisaun pasiente ho objektivu ne’ebe mak iha tiha ona, hala’o ho meiu ekilibriu, ho
envolve pasiente, familia no korpu mediku sira seluk. Evaluasaun ba pasiente ho anemia
aplastiku mak nivel perfusaun tesidu perifer ne’ebe a’as, pasiente bele hasae aktividade,
nesesidade nurientes husi pasiente relizada, la akontese frakeza fiziku, la akontese kresimentu no
dezenvolvimente ne’ebe tarde, nesesidade nutrientes relizada.
KAPITULU III
FINALMENTE
3.1 Konkluzaun
Aplikasaun kuidadu enfermagem ba pasiente Anemia geralmente hanesan entre teoria
no kazu real. Ida ne’e bele komprova iha aplikasaun teoria ba kazu An. M.P ne’ebe enfrenta
bAnemia.
Aplikasaun kazu refere hala’o ho utilizasaun prosesu enfermagem, komesa husi
aseseimentu, diagnosa enfermagem, perencanaan, implementasaun no evaluasaun.
3.2 Sujestaun
Asesimentu ba pasiente implementa ho head to-toe no sempre foku liu ba pasiente nia
reklamasaun durante asesimentu (here and now). Alem de ida ne’e aksaun independente
enfermeira preseiza hasa’e ba iha tratamentu pasiente.
Sejere ba familia hodi sempre toma atensaun ba ingestaun alimentu ba An MP ho fo
alimentu hanesan modo tahan matak no ai-fuan, mos bele ajuda pasiente iha kada aktividade
no An MP labele fadiga.
REFERENSIA
Betz Cecily & Linda Sowden.2002. Keperawatan Pediatri edisi [Link]:EGC
Betz Cecily & Linda Sowden.2009. Buku Saku Keperawatan Pediatri edisi [Link]: EGC
Brunner & Suddath.2000. Keperawatan Medikal Bedah Edisi 8 Volume [Link]: EGC
Capernito.1999. Rencana Asuhan Keperawatan dan Dokumentasi Keperawatam Edisi [Link]:
EGC