0% encontró este documento útil (0 votos)
94 vistas13 páginas

Importancia del Tsool en la Cultura Maya

Este documento habla sobre la importancia de preservar la lengua maya y su transmisión a nuevas generaciones. En 3 oraciones: El documento discute la importancia de que los maestros bilingües enseñen la lengua maya en las escuelas para preservarla. También explica cómo algunas palabras maya tienen significados más profundos que sus equivalentes en español. Finalmente, enfatiza la necesidad de transmitir la cultura maya a través de la enseñanza del idioma para conservar las tradiciones mayas.

Cargado por

plenguaindigena
Derechos de autor
© Attribution Non-Commercial (BY-NC)
Nos tomamos en serio los derechos de los contenidos. Si sospechas que se trata de tu contenido, reclámalo aquí.
Formatos disponibles
Descarga como PDF, TXT o lee en línea desde Scribd
0% encontró este documento útil (0 votos)
94 vistas13 páginas

Importancia del Tsool en la Cultura Maya

Este documento habla sobre la importancia de preservar la lengua maya y su transmisión a nuevas generaciones. En 3 oraciones: El documento discute la importancia de que los maestros bilingües enseñen la lengua maya en las escuelas para preservarla. También explica cómo algunas palabras maya tienen significados más profundos que sus equivalentes en español. Finalmente, enfatiza la necesidad de transmitir la cultura maya a través de la enseñanza del idioma para conservar las tradiciones mayas.

Cargado por

plenguaindigena
Derechos de autor
© Attribution Non-Commercial (BY-NC)
Nos tomamos en serio los derechos de los contenidos. Si sospechas que se trata de tu contenido, reclámalo aquí.
Formatos disponibles
Descarga como PDF, TXT o lee en línea desde Scribd

213

Por Federico Ek Can


1


U jatsutsil u tsool xikintaal yooman xchuup ich maaya miatsil.
U tsool xikin juntul x-ilaj paal, iaj paal chuupoob kaanal oloob.
Le tsool xikin ichil le maaya miatsilo, noj baal yaanik, tumen ti le tsool xi-
kino ku bin u man u kuxtal maayaoob, ti le tsool xikino ku bin u kaansal
bix kaabet u kanantikubaj mak. Ti le meyaj kin eesik waye, tan in
waalik bix u tsoolol u xikin kojaan chup tumen le ilaj paaloobo yetel
1 Representante Quintana Roo de la Asignatura Maya. Maestro bilinge. Federico Ek
Can recibi beca del Fondo SEP/SEB Conacyt 2009 para la realizacin de este estudio.
6.
U pajtalil taan, ku taal tu chi noojaan ma-
aya x-chuupoob.
214
xane, tsibtik bix kaabet u kanantikubaj yooman xchuup yoolal ken
yaanak u chaampale taaj kun sijil.
Tsool xikine jumpel noj baal yaanik, tumen u taan le nojoch
kooleloobo yaan u muk jeel u beytal u tojkinsik k-kuxtale wa jeel xan
u beytal u bintoon kasil way yookol kaabe wa man chimpoltik. Le
noojaan xchuupoob, ku tsool xikin ichil maayaobe; nojoch u yaabilal
yaan ti u weet xchuupil, letiobe ku najaltikoob u ilaloob yetel nojoch
tsiikil ichil maaya miatsil. Le meentike jach kaabet tsibtik bix u tsoolol u
xikin xkojaan chuup ichil le maayaobo.
Le maaya miatsilo ku yilikoob le yookol kaaba jejelas bix u
yilikoob le sak winikoobo, ichil le yaabkach baaloob ku tuukultikoobo
maayaobe jeel u beytal ilike: u kuxtal xchuupoob, u kuxtal mak, le
batsilo, le kimilo, le sijil chaampaloobo, tu lakal le baalooba u muk
yookol tuux ku pek le maaya miatsilo. Le tsikbala uch tu kajtalil Felipe
Carrillo Puerto tu Noj luumil Quintana Roo. Ti u kuchil tuux ku yuchul
yoot, tuux ku utskintaal bak, tuux ku tsabal xiwil tsaak, tuux ku tsaakal
maayaob.
Ichil le noj kaambal yaan ichil le maayaobo k-ilik; le tsool
xikino. Ti le meyaja aalik bix u tsoolol u xikin yoom xchuup tumen ilaj
sijil paalaloob, bix kaabet u kanatikubaj yoom xchuup, bix u kanantaal
chaampal yoolal u beytal u sijil yetel toj olal. Aalik bix u taan le xchuup
tsoolik u xikin le yooman xchuupo, bix u peksik u kab, u pool, bix u
kaantal u taan, bix u chaambeltal u taan, bix yookol u tsikbale tan u
bin u tsaik le tsool xikino. Tu lakal le tsikbala tabsaj u yochel, yetel u
tsikbali lela jeel u beytal a wilikeex ti internet ti le web: blog Programa.
[Link], direccin electrnica: [Link]

Ichil le maayaobo le ken yoomknsaak xchuupe ku yaalale
kojaan yetel le taan jeela jeel u beytal ilike le xchuupo kaabet u
kanantaal jeex u kanantaal juntul
kojaan make, le kankuch tun ku
beetik le ichan tsilo jach kaanal, tu-
men yaan u tsaik u yol u antej, u
yaabiltik yetel u kalantik u atan.
Ichil le maayaobo Suuk uuyik le
taan ku yaalal tsook u chikpajal
u nak le ken aalak beya u kat u
215
Capitulo 6 U pajtalil taan, ku taal tu chi noojaan
yaale tsook u ckikpajal u yoom le chuupo, ichil le maayaobo jumpel
taan ku beetaal utial u yaalal nak, le ken a waal , tan u chibal in nak,
tan tun a waalike ichil a nake tan u yajtaltech. Le yoom xchuupo ku
yaalik xan, nojoch in nak.
Ti le meyaj tsib meentik waye, yaan tsibtik tsetselaan yetel
boox le baax ku yaalik le ilaj paalo beyo jeel u beytal ilik u suutukil u taan
le x-ilaj paalo yetel u suutukil ken tanak u jel winik. Ti u kajbal le tsiba,
yaan u chjikpajal taan ku meentik le ilaj paalo, ku tsookole tsibtik u
puksiikalil u taan le nojoch koolel ku tsoolik u xikin le yooman x-chuupo.

U sijil chaampal yetel yokol kaab
Quince das u bin u sijil le chaampalo, ku kaajal a wukik tsaambil
tsak, de u paach che
Le masewal makoobo u kuxtaloobe u patmubaj yetel
yookol kaab, le meentike, le ken tsoolok a xikine jach man kaabeet
u tsabaltech u eesajil bix u kuxtal wa baalche, wa kax, wa kaan,
wa kiin, wa ek, tu lakal baaloob yaan ti k-bapaach u tsamajtoon
le yookol kaaba..
U paach le cheoobo jach kaabeet a chakik, yoolal a wukik, tu-
men u paach le cheobo jajalkil, le ken a chak u tial a wuko ku patal le
chaampalo jajalkil wa mae tikin ku tal le paalo leti tun u paach le
cheobo ku antikech tial le ken kuchuk u suutukil u sijil a chaampalo
seb kun sijil, tumen le chaampalo jajalkil.
Ti le tsiba k-ilik le taan ku yaalik:
Paach che, wa sutik ich kastelan le tsiba ku aalik beya: paach-
espalda che-rbol. U paach che la espalda rbol, yetel le jeela k-ilik
u tuukul maayaob tumen le cheo yaan u paach u kat u yaale le cheo
kuxaan bey winike, yaan u paach, yaan u wook, yaan u pool, yaan u
kab.
Le luumo ku tsaiktoon tsaak tial yaabkach kojaaniloob, chen
baale kaabeet mul meyaj, le meyaj je'ela' ma' chen tin junal kin meentiki'
ku antiken in wichan. Ti le masewal winikoobo le batsilo nojoch baal
yaanik le meentike letiobe ku mul antikubaob, ken xiikoob u kaxtoob
le jejelas kaxoob utial u meentaal le tsaako jach ku antikenoob. Tu-
men o yoojloob u kajoloob baax kax kaabeet.
216

Le winiko jumpel yaanik yetel le yookol kaaba, chen baale
kaabet kanik yaabiltej, kaabet uuyik baax ku aaliktoon, baax ku
katiktoon tumen letie kuxaan wa k-naatik lela yaabkach yaj olal
koon xoytej, yaabkach kojanoob koon site. Chen baale kaabeet
uuyik le tsool xikin ku tsabaltoono yoolal ma u taal yayajbaal tak kuxtal.
Yolal kanik bix kaabet kanantik k-chiibal.
Le ken a xa'aktej le 27 xiwo'obo' ku yaantal jump'el ts'aak yaab
baaloob ku tsakik, yetel le taan tuuna tan ilik le ken muchkintik yaab
baale ku tsaik u muk le tsaako. U tuukul maayaobe ma u manoob
chen tu junaloobi, u tuukul le uchben makoobo, u tuukul noloone,
ku yaalikoobe ma kaabet a man chen ta juunali, jach kaabet
muchkinbaon tumen wa mae yaan xuulsaj yookol kaab, yaan u tsookol
maayas.
Jajalkil paal
Yo'olal chen yorapajak u sijil le chaampalo' chan jajalkil, tumen le cha-
ampalo' pixil, tikin paal ku ya'alalo, yo'olal beyo' le chaampalo' jolbanak,
yaan a wuk'ik u paach che'o', beyo' seb kun sijil le chaampalo'. Debe ser
jolbanak, tumen le chaampalo' ku ya'alal pixil.

Le tsikbaal eesik ti le tsiba, jach jatsuts tumen le koolel tsoolik
u xikin le yoom xchupo le ken taanako ku biskech a wilej a bapaachil, ku
chunul u tsikbal yookol a kojaanilo, ku tsookole ku koolik a tuukul, ku
bisik a tuukulte bey jach tan u kuchul u suutukil u siijil a chaampale ku
yaalik beya:

Le chaampalo' k'a'abet jajalkil, yo'olal beyo' seb kun sijil. Le ken
u aaltech beya, le kojaan x-chuupo ku yookol u sajkil ti, ku kajal
tun u chimpoltik baax kun aalalti, ku chen xikintik, ku chaik tu jaajil olal,
tumen le ilaj kojaan x-chuupo, le taan tu aalaj le ilaj yoom x-chuupo
yaanchaj u muk, tumen le tsool xikin ku meentiko ma tantik u kanike
tsook yaab jaaboob kajak u kanik.

K-ilik tuune tsool xikine ma chen taani, ma chen jeel max u
beytal u meentike kaabet le max meentik le tsool xikino u yojel taan,
217
Capitulo 6 U pajtalil taan, ku taal tu chi noojaan
kaabet le baax ku yaaliko uchaanti, tumen beyo ku yaantal u pajtalil
u tsool xikin, u taan. Le meentike ichil le masewal makoobo le nojoch
makoobo, le noloobo, le chichoobo, le natsiloobo letiob tsoolik u
xikin le tankelem paalaloobo.

Ichil le maayaobo yaabkach tsool xikin ku yuchul: o tsool xikin
puj, u tsoll xikin tsookol beel, u tsool xikin u meyajil kool, u tsool xikin jaats
cheen, u tsool xikin a wokol ich tsonoot, u tsool xikin tsoon, jejelas tsool
xikin yaan ichil le maayaobo; ti le meyaja yaan xakaltik u tsool xikintaal
yooman xchuup.
Le pomada yaabkach kojaanil ku tsaakik
Le pomadaa je'el tak u beytal a usartik ti' le granitos yaan ta wicho', tumen ku
tselik xan de ts'aak, tumen to'one' yo'olal ma' u ts'a'ayalto'on klil. Yaan mak
tsayal tu winkilil, yo'olal ma' u tsa'ayalto'one' leti' le pomada baxtik, tak le ja-
bn mak'antiko', xane' kin chakiko'on u k'ab; yo'olal ma' u tsa'aya'alto'one'
yaan hora xane' k-ichintiko'on. Tumen yaan mak ku taale' yaan k'oja'an
tsayal ti' u winkilil, "we'ech", sak' winkilil, ku tsa'ayal ti' le otsil mako'obo'.
Yaan hora xane' leti' a embarazo, leti' meentiktech u yuchul le ba'axo' wa
ka jaantik ba'al ma' uts u taalteche', ku jo'osik le granitoso'.
Por ejemplo, pus to'one' k-meetik le ts'aak je'ela' yetel u wi' che' k-
chakiko'on u wi' che'ob, k-bin panej, kaxtik, bey in wole' 27 plantas ku
bisik. Ti'al u ts'aakik tak tech wa jats'a'anech tumen mal aire, yaan mak
usartik.
Kin usartik tin kaal, tin si'nej, wa ka'ananen kin baartik, kin ts'a'ik tin je'ej;
tak ta vagina je'el a usartik le ba'ax je'ela', ti'al infeccin, tumen yaan k'iine'
ku infectar a matriz ka ts'aiki'. Yaan ti' mak kin ts'a'ik, tak ti' k'i'inan kaal, ti'
chuupul a k'aab, tak wa xootolech, wa tan u jok'oltech jump'el chu'uchume'
ka baartik tu paach le chu'uchumo', ku ts'akik.
Le tsaak ku meentaal yetel yaabkach xiwoobo yaab kojaanil
ku tsakik chen baale jach man kaabet a wojeltik bix ken a beetej
wa choobil, wa isintbil wa ukbil, ti le taan ku beetik le ilaj yooman x-
chuupo ilike letie, ma tantik u kanik le meyaja, ilike le ken xiikech yoolal
u yootikeche tu lakal baax ku ilik tan u yuchulteche ku aaliktech ku
tsaiktech u tsaak jeex le poomada ku yaalik waye.
218
Muul meyaj yetel batsil
Chen bey in mak'antik le ts'aak. Pero beyo' in viejo, leti' ku bin u kaxtej
u k'axil, tumen teene' min jach tsa'ayali', tumen xch'uupen; in k'aj ol u
k'axil, chen ba'axe' in p'eek in jok'ol k'ax, yaan hora leti' ku bin u kaxtej
le ts'ako'obo', ku tasik waye', je'ex le beorae' desde kawjeak kajak meentik
u tasa'al u k'axil ti' k-kaajtalo'on, leti' k-chakik beorae', tumen waye' mina'an
u k'axil. Tasa'ab tun to'one' beorae' tan in chakik, ts'o'ok u tasa'al tumen
le paalalo'obo', teene' kin wa'alikti'obe' tase'ex, wa ka tasike'exe' pus kin
man in we'esti'ob bix le k'axo' yo'olal u tasikto'on; tumen wa ma'e' pus
in Viejo ku bin kaxtik.
Ichil le maayaobo le batsilo jach kaabet, tumen le ken u tsoloob
bix kun yuchul le jejelas meyajoobo ti tu lakal ku aalal baax ken u
meentej. Le meentike waye tan k-ilik kex leti le koolel ku meyajo chen
baale leti u yichan, le nojoch mako, yetel le paalalo letiob ku binoob
u kaxtoob le jejelas xiwoobo. Bey tuno ku muul antikubaob.
Ma chuuyik baal al
Beorae, le wa tsook u aaltal a ximbal, ma tan a xakatik che polok, ma
tan a xakatik koot yaan hora u beytal k-abortaroon xane , ma chuyik
baal al, peligroso bey xan a chuyik baal cubeta al, yaan hora wa yaan
maake neets ja abortar yoklal 6 meses ,7, meses je u beytal a aborta-
re , takinaj yo 8 meses peligroso wa ka kuchkech abortar porque yaj,
tsookole wa tsook a nojochkintik man kuxkintike mas yaj mas triste
tumen ma ta kanantabaj ka chuyik baal aal,
Le yooman x-chuupoob ichil le maayaobo ku yaalale kojaanoob,
le beetike ma kaabet u chuyikoob baaloob aali, kaabet xan u
kanikoob bix kun ximbaloob tumen wa mae jeel u beytal u kimil le
chaampalo. Le meentike ku yaalik le koolel ilaj paalo jach yaaj tumen
wa tsook a nojochkintike, u kat u yaale le kuxtalo ti tech yaan, u kat
u yaale tech kuxkintik ichil a nak, tech nojochkintik, jeel u beytal tun
waalike kaapel nojochtal yaan ti le chaampalo. Le yaax nojochtalo ichil
le nako, le u lak kuxtalo leti ku yuchul le ken jokok ti u nak u nao.
219
Capitulo 6 U pajtalil taan, ku taal tu chi noojaan
Bix yaanik le chaampalo
Bey xan a sen kutal a kutal, uts o yootol mak. Masa ka sen kutal?, A
wojela baaxtten yaj chen kulakech; tumen emaan le chaampal yam a
baakelo, ku kapal u chan pool, tumen le yaanik beorae chen jun chan
pit keekechaanil,
Le waatalo, le ximbalo, le kutalo, le chitalo, le ichkilo, jejelas
meyajoob kaabet a kanik bix ken a meentej le ken yoomkinsaakecho,
tumen wa man kanike le chaampalo mun yaantal jeex kaabet u yaan-
talo tu suutukil chen sijik tuune mun beytal u jokol. Le meentike jach
kaabet a wojeltik tu lakal le tsool xikin ku beetiktech le x-ilaj sijil paalo
tumen wa mae le chaampalo mun uts sijil.
Noj yaabilal kaaboob
te' u joola', bey yaanik u chan boboxa', te'ela' ti' yaan u chan poola', tumen
wa toj kun yaantale', le te'ela te' kun yaantal te' ken u k'opubaj u chan poo-
la', ma' u chan beel u nalgase' te'ela' ti' yaan u chan poole' ti' yaan te'ela' ,
e chan mach. Le chen ka'a takeche' kin u'uyik bix yaanik, utslaj beora
uch in yot'ikecha' tumen yaan horae' ku ka'a k'askuntikubaj tumen sutik bix
u yaantal pero beora bey ts'o'ok in kolkinskej ta wu'uya' u kolkubaj.
U yootaal yoom x-chuup
Ken yaal oxpel winal yoomchajake, le koolelo ku bin yiknal le x-yoot
tial u yuubik wa maalob yanil u chaampalo, wa u pool yaan kaabal. Tial
yojeltik le x-yoot wa maalob yanilo, ku chaambel patstik u nak le
koolelo tial u yojeltik tuux yaan u wok, u pool, . Wa ma tstselaan ya-
nik tumen beyo kaabet u sutik yetel yoot, tu lakal le meyaj jeela leti
le ilaj paal meentiko, chanchanbeelil u bin u mansik u kaab yokol u nak
le yoom xchuupo le beetike aalike noj yaabilal kaaboob..

Tiaal u chukpajale ku yootol xan tulakal u winkilal bey jeex u
muuk yookoob, u kaboob, u paach. Ku tuukultaale u yootol le koolelo
ku yantik tiaal ma u sutkubaj kaas le champaal kaa yaanak u xootol le
x-yoomo. Ku yaalal xane le yooto ku yantaj bin xan tiaal kaa sebak
220
yetel ma bin u jach yajtal u sijil le champaalo. Yetel bin xane, beyo
maatan bin u xantal u jokol wa u takal bin u placenta kaa u beet u
kimil le koolelo.
Le kas ku tasiktech le winiko
Leti' le mal aireo' le k'aaso' jumpel k'as embolia ya'ako'ob, pero lelo' je'el
xan u ts'aakale' pero chen p'eel u yuchulteche' peksabaj wa tan
u'uyik mina'an u muk' a wook tso'ok a paralisar wa ma'e' yaan a kimil,
otsil parteras ma' u wojelo'obe' pus ku kimilo'ob xan, je'el u ts'aakale'
yetel santo k'ax u p'atmajto'on ki'ichkelen jajal Dios yaan a baarkabaj,
yaan a p'ucha'al yaan a santiguarta'al, tumen ts'o'ok u yuchulten, jump'e
seora ma' u tsamajten u k'aabae' tale' ka' tu ya'ajten jan yoot'en, jan ilej
wa tun sijil, seora ma' a tsamajten a k'aabai' wa a tsamajten a kaabae'
chen p'el a tale' tin jan atenderkech, ma' penen yiknal doctor pero si, in
k'at ka'a wa'alten,, ma' cha taal kin checartech pero beorae' je'el in checar-
tech ka in wil bix yaanikech, ka'a tin mache' tin ch'a'aj beya', le ko'olelo' ka'a
man u yalkab paachil, tin jan tuuklaj ka'a tu jan mansaj jump'el x-chupal
jach frente beya',lo'bayen x-ch'uupal, ka'a k'ajtene' tan in checartike' le
juntul x-ch'uupal lo'bayeno' man tanil tu yook le x-ch'upal ki yoot'iko' kin
wa'aliktie' lela' tun sijil rpido peksabaj xen iknal doctor, hospital tuune' ti'
siji', je'el xan in meyajtike' pero ma' u tsamajten u k'aabae' ma' uts uch in
wilik u meentikteno'ob beyo', tin tuxtaj iknal doctor, iknal doctor sijil jo'oloje'
luk'uk tin wiknale' ; ma' je'el tun ku ts'a'ikto'on le emboliao', tan tun in
kimil, casi jumpel mes min meyaj ka'a kin bisa'al yiknal doctor, tin tuukultej
le ba'ala', le nojoch ,mak taala' ma' chen winki' taal u calificarten olak
in bisik top gracias ti' Diose' ma' tu topeni' ma' kimeni' ka'a kuxlajen pero le
ba'ax kin wa'alikte'xa' yaan casi jump'el ao la beetike' ku taal le mako'ob
ku focartiko'ob in wich ketal wa ti' u meentikten k'as tumen ku ya'alale' ku
meenta'al k'as chen yetel a foto le beetike' le ba'ax je'elo' difcil
Nookoy, xtos ja yetel baax ma kaabet a jantiki
Tatara abuelos, abuelas desde le chen embarazarnakech beya', sukanto'on
desde sijik le chaampalo', 9 das, 8 das teche' ma' tan a jok'ol ti' nookoy
tumen wa ka jo'kech ti' nookoye' ku tsa'ayaltech jo'olon aalil, pero le
221
Capitulo 6 U pajtalil taan, ku taal tu chi noojaan
ucho' ku jach k'a'alal mak ti' cuarto, bejla'ake' k'as beya' je'el u sijil a
chaampale', pero ti' nookoy ti' xtos ja'e' mun jook'olo'ob tumen ku ts'a'ayal
jo'olon alil ti'ob; chen a wile' tan ts'o'oyol tan kimil, tan u ts'a'ayaltech
xeej, diarrea, tan a k'iink'iinchokwile' leti' le jo'olon aalilo', yaan mak ku ki-
mil beyo' yetel u chaampalo', wa matu kanantikubae' tu yuk'aj sis ja', tu
jantaj sakpaj, saramullo, jump'el tu'ke'ebil, jump'el p'ulbal, ku ts'a'ayalti';
jump'el k'oja'ane'.
U tajbal a win
Chen sijik le chaampalo' je'el u beyta'al u meenta'al atolillo a wuk'ej, pero
bejla'ake' cambiado, ku beeta'al avena u sa'il avena yetel leche nestle,
ti'al a jo'osik u leche a neene'; tup'en, tup' a win ken ts'o'okok, ooxpul kan
a wuk' le avenao' ku t'ajbal u k'ab a win ma' tan a manik leche, ma' tan a
machik sis ja', ma' tan a wuk'ik sis ja', yo'olal u jook'ol a leche ti' u wuk' a
chaampal, tan tun u we' taal nuk, chen ts'o'okok, pero tumen, ma' cha
ch'a'ik sis ja', hasta quine diase', ku kajal a wuk'ik sis ja'. To'on uche'
jump'el mes ja'ik k-poolo'on ma' tan ja'ik k-polo'on chen jo'oloj, antese'
chen yaanak a chan nene' beya'.
kiinan pool
Bejla'ake' tan u k'i'inan a pool jan ja'e, tikinkuntej a pool, uchilake' has-
ta jump'el mes chen a ja'ej a pool yo'olal beyo' ma' tan u tsa'ayaltech
k'i'inan pool, ma' tan a puts'ik u leche a chaampal, ma' tan a machik
puts', ya'ab ba'alob.
Mal de siete yetel maskab

Le maskabo' wa yaan u bin a wichan, ku ts'abal le maskab yaanal a
k'ano' le si'is che'o', ku k'a'axal xul a k'an, tumen le k'ak'as ba'alo' yaan
u taal u jats'ech le mal de siete ku ya'alalo', e mal de sieteo' jump'el ik' ku
man tu siete das sijik le neneo', ku man e mal de sieteo'; e mal de sieteo'
siete das, yetel diesisiete das, yetel veintisiete das, ooxp'el veintisiete
ts'o'ok a cruzartik ma' tu jats'ech k'oja'anili', ma' tu jats'ech le ik' ka'a kimike-
cho', hasta cuarentisiete tun teeche' pus teeche' yaan xan a kanantikabaj,
u cuarentisiete a edado' u yorai u ka'a man le mal de sieteo', wa kimech
222
tu cuarentisiete aose' listo, lelo' de por si, a suerte xan beyo', jum, tumen
beyo', ta ch'aktaj le cuarentisiete aoso' hasta cincuentisiete listo u ti'al tun a
seguer a ms nojochtal, jum, teene' ts'o'ok in ch'aktik, tun bin u bin u yik'. Le
beetik bey u a'alalo', yaan u kanantikubaj mak, tumen wa ti' le siete das
ma' ta kanantabaj, chen ken a wile' ts'o'ok u taal le k'ak'as ba'alo' a wilike',
wa ti' yaanech chen ta juunal mina'an a wichan mix a mam ta wikna-
le', chen ken a wile' tan u to'okubaj le ba'alo', je'el a wilike' tumen teene'
jump'el chayi kaan ken a wile' wa kaan pero k'as, ma' kaani' mal aire.
uchulten le mal de sieteo
Ka'a yaanchaj in chan neene' uchilake', jach olak kinken, siete das ti'
in chaampale' ka taal le ba'alo' leti' ku k'atikubaj chu'uch, u pool le ba'al kin
wilik ku taal, tak u chu'uchik in wimo' pero ma' tan in p'atik, kin wilik tun
tak'ik, pero ku julkubaj chu'uch, pero le ba'alo' tin weenel tin cha'antik, tan
weenel tan cha'antik ma' wa, pero wa ka pa'ak'aktech u maalile' jach
xmaran k'as. Teene' ka'a uchtene' in mamae' bija'an p'o' chan nach,
chen bin ka'a tu yu'ube' tan in akan, ka'a taale' tan bin u na'akal u sakil
in wich ka'anal, tan bin u su'utul in wich, p'ilil bin in wicho' tan u bisa'al in
wich, le k'aaso' leti' k'aaso' leti' le iik'o', le mal aireo' jach jaj yaan,
Yaanal tun a k'an ku ts'abal le maskabo', le si'is che'o'. Ka'a tu jan ch'a'aj
in maama le si'is che'o' ka'a tu ja'achtaj, ja'achbil tu meentaj ka'a tu jan ba-
artaj in pool, yetel beyo' ka'a kaj tojchaj in wich.

oxlajum tuunichoob
Pero teene' tan in wilike' trece u p'elel tuunich oksa'ab tin ni', trece u kap
bey xkuruch cartn beya', tun je'enel leti' le lu'umo' tun mukik, le tuunicho'
tan u mansa'al, tun ju'uluj, tin ni'o', tun jok'ol tin chi', leti' le mal aireo', ma'
ma, ma' ma, es que leti'. Jach olak wa ma' uch in taale' bejla'ak saam u
jats'ech u yik'al le sieteo' kin wa'alal, leti' ku a'alal mal de sieteo' ka'a tun tin
kaane' desde siete das tene' listo tin luk'ul te' cuartoo'

Jejelas masewal miatsiloobe wilikoon bix u pek xmauj yoolal
u pisikoob le sutukil way yookol kaabe, u pek le ujo ku chikpajal tu-
223
Capitulo 6 U pajtalil taan, ku taal tu chi noojaan
men ku bin u pek . Ti jumpel jaabe le ujo oxlajun pekoob ku meentik
tu bapaach le luumo, leti ku yaalal tun xlajun pek, jumpel pek ku
meentik le ujo ku xantal waxakpel kiinoob, le pek ku meentik le ujo
jach kaabeet tumen ku meyaj yookool le kaxo, le kaknabo, yetel
xane yokol le winikoobo.

Le uchben maayaobo ku tuukultikoob yaan le kaano yetel le
kaabalo, le meentik le ken u yaal le ilaj chaampal olak kinsaak tumen le
kakas iko ku yaalike oxlajum tuunich ku yookol tu ni ku jokol tu chi
tan u yaalike: le kuxtalo tu ni mak ku yookol tu ni mak ku jokol, wa
ma u lak baax k-ilik ti le taana leti u bin u jubul oxlajun u tsoolil le
yookol kaaba u kat u yaale le kakasbalo tsookti.
Mistik yetel tokik le lala baalo
Tan in jook'ole' tan u mista'al kin bin tu lak naj, beyo' mixba'al kun yu-
chulten tumen wa te' kin je'elej te' cuarto tu'ux kun yaantal in neneo', ti' ku
p'atal le k'aso', u iik' le k'i'iko', le tu'ux ku wekel le k'i'iko', bey meentik ti'
mako' u yik'al le placentao', u yik'al le tu'ux ku sijil le neeneo', la meentike'
chen jo'op u sijil le chaampalo', preparado jump'el botei' tan puliki', tu
lakal basura tan a puliki' chen ts'o'okoke' ka moch k'axtik listo, ku jo'osal
tankab, ku toka'al. ku cambiarta'al a k'an, to'one' bey k-meentik le par-
toso', jayik le ba'al beya' je'el u beyta'al u sijil ti' jump'el ba'al beya', lalab
nok'o'ob beya' ti' ku sijil le neneo', le chen ts'o'okoe' jala, tan u bu'ut'ul
basura, tan u bisa'al tokbil tumen u pap le chaampalo', leti' tokik,
to'one' bey sukanto'on, chen ts'o'okok tun u tokal lelo', chen ts'o'okok u
toka'al le basurao' ku laj toka'al. Le mamao' yaan isintik chen ts'o'okok u
yichkil le mamao', isintik le nenebo'
U jokol placenta
Nook'o'ob, cortes wa ba'ax beyo' ku ts'ikubaj, le chaampal tuuno', to'one'
pero, bey suka'an k-meyajtik, ch'aiko'on wa jump'el lima wa maskab,
p'o'ik, ma'alob u yej le maskabo' ts'a'ik te' k'ak'o', chak tokik ma'alob,
chak t'abe'en tres dedos kin ts'aik in k'ab yo' tres dedos, kin grampartik kin
k'axik, je'elo' despus ts'o'ok in ts'a'ik in k'ab tres dedos ts'o'ok u jok'ol le
224
nenebo' kin ts'aik tres dedos hasta u sijil le chaampalo', kin jan limpiartik kin
pustik, tres dedos in k'ab kin jan grampartik u tabil le tuucho' yetel pinza,
pero ka'achile' mina'an pinza chen yetel a k'ab ken a tabmachtej, tres de-
dose' tan a jajan k'axik laj a prepararmaj, u nu'ukulilo'ob ti' a jaxik u hilera,
kin ma'alob k'axik, beyo', le chen a k'axo' mas seba'an, le pinzao', ka jan
grampartik beya'. Le placentao' p'atal ichil a nak', yaan in ts'ants'anka'atik
a nak', ku jok'ol le placentao', yaan in wilik le placentao' wa woolis wa
tulis, wa mina'an p'at ichil a nak', tumen wa yaan ku p'atal ta nak'e' ku
si'ip'ile' ka kimil, chen jook'ok tun beyo' kin wilik wa tulis, kin ch'a'ik ye-
tel nook', kin bisik ti' le basura le placentao'.

Entonces pero ujum, jela'an uch in wa'aliktech, lelo' seba'an in wa'aliktech
beyo', tin wilik tun pero ma' tan in k'osik le placenta desde wa ichil a nak'
yaano', ma' tan in xotik hasta u jook'ol le placentao', yaax le nene' ku
jok'olo' despuese leti' le placentao', pero in gramparma yo'olal ma' u fun-
cionar le k'i'ik tu corazn.
U isintaal chaampal
Le chaampalo' tumen le k'i'ik', ku funcionar tu corazn le chaampalo', je'el
xan u kimile', jan e chaampalo' je'el u kimile', teche' yaan a limpiartik le
chaampalo', yaan a cho'ik u flema yaan a laj limpiartik tak u ni', yaan a laj
manik u nu'ukulil yo'olal a jo'osik le flemao', wa mina'an ja' bija'an tu ni'
wa ku'upul u wik'e' yaan a laj ilik; a wajsik le chaampalo', yaan a chan
titik, antese' yaan a laj preparartik tak u k'iinal ja'il, tak u ta'abil, yaan u
servir ta'ab teene' ya'ab ba'al ku servirten.
Bix u antiken in wichan la ayuda de mi esposo
In wichan xane' leti'e k'as partero, ku meyajtik, je'el xan u meyajtike' igual in
meyajo'on ka'atulo'on, tumen wa k'a'abet lela' kin a'alikti' jan tasten lela'
seba'an ma' bajun horai'. Wa k'axal xan u kaal le neneo' yaan in jan vigi-
lartik wa k'aaxal yo'olal ma' u kimil. Mix juntul chaampal in wilej u kimil.
225
Capitulo 6 U pajtalil taan, ku taal tu chi noojaan
kaboob ku uuyikoob chaampal
Yaan in wilik wa uts yaanik porque yaan horae' ku taal k'ak'ata'an, ku
taal kula'an, seguro tuune' teene' yaan in machik ka'a in wu'uy bix yaanik
yo'olal in wilik wa uts yaanik wa k'as yaanik, pues kin yotikeche' yaan u
utstaal, de tres meses a embarazoe' k'a'abet a yo'ot'ol, lela' ts'o'ok u nojo-
chtal, ts'o'ok u man tu k'iin u peeksa'altech, yo'olal toj yaanik pero tal vez
Diose' ku antikech, ma'alob beora kin in wu'uya'. Ma' chu yajtal a ximbal
chen jo'op' a ximbal?
U tsookol le tsiba
Ti le tsiib tsook tsikbaltika, tan ilik bix u chimpooltaal u taan
x-ilaj paal, tumen yooman xchuup. Tan ilik bix ti jumpeel yoote, ti
jumpel tsikbale jeel u beytaal u tsoolol u xikin yooman xchupe. Ichil le
maaya miatsilo bey u yuchul le tsool xikino, tan u yuchul tsikbale, tan
u tsabal le tsool xikino, yaan suutuke bey a wol tan u jaasik a wol le
x-ilaj paalo, yaan suutuke bey a wol tan u kaabal taan le x-ilaj paalo.
U taan le x-ilaj paalo yaan u muk, tumen tu lakal le baax ku yaaliko
uchaanti, le meentike ku yuubal, ku chimpooltaal.
Nib olal.

También podría gustarte